エストニア語文法 - エストニアとエストニア語のページ

エストニア語文法
松村一登
改訂増補版
1999年5月
ESTONIAN GRAMMAR
An Introduction
Kazuto MATSUMURA
Revised edition
May 1999
Copyright © 1999 by Kazuto Matsumura
First edition appeared in July 1991
The author:
Graduate School of Humanities and Sociology
University of Tokyo
Hongo 7-3-1, Bunkyo-ku
TOKYO 113-0033 Japan
E-mail: [email protected]
はしがき
本書は,1991年夏に東京外国語大学アジア・アフリカ言語文化研究所においておこ
なわれた平成3年度言語研修「エストニア語」の文法教材として編集された「エストニア
語文法入門」を全面的に改訂し,新たに序説として,エストニア語の話者に関する統計
や,エストニア語の音声と表記に関する簡単な解説を加えたものである。
旧版執筆に際しては,次の文献を全面的に参考にした。
A. Valmet, E. Uuspõld, and E. Turu: Uqebnik ]stonskogo :zyka. Tallinn, 1981
また,1991年の言語研修で講師のパートナーをつとめていただいたトーマス・ヘルプ
(Toomas Help)氏には,旧版の原稿の段階で,用例のチェックをお願いしたほか,一部
の用例の提供も受けたことを,感謝の意をこめてもう一度ここに記しておく。
東京にて 1999年5月15日
松村一登
PREFACE AND ACKNOWLEDGMENT
This is a revised version of the textbook of Estonian grammar published in July 1991 for
the 150-hour intensive course of the Estonian language held on July 22 – August 31, 1991 at the
Institute for the Study of Languages and Cultures of Asia and Africa, Tokyo University of
Foreign Studies. In this new edition, I have added an introductory chapter dealing with
statistical data on the speakers of the language and describing the orthography and phonetics.
In compiling this textbook, extensive use was made of the following work:
A. Valmet, E. Uuspõld, and E. Turu: Uqebnik ]stonskogo :zyka. Tallinn, 1981
I am grateful to Dr. Toomas Help, who checked the Estonian-language examples as well as
made many useful suggestions for the 1991 version of this grammar. Many Estonian example
sentences he produced during the intensive course are also included in this new version.
Tokyo
May 15, 1999
Kazuto Matsumura
© Kazuto Matsumura 1999–2005
目 次
はしがき
序章
0.1. エストニア語について
0.2. エストニア語の文字と音韻
0.2.1. 文字と正書法
0.2.2. 母音と子音
0.2.2.1. 母音
0.2.2.2. 子音
0.2.2.3. 母音・子音の長さ
0.2.2.4. 二重母音および子音連続(consonant cluster)の長さ
0.2.2.5. 音節の長さ
0.2.2.6. 強勢
第1章(esimene peatükk)
1.1. 「これは本です」
1.2. 「ここに辞書があります」
1.3. 「わたしはエストニア人です」
1.3.1. 人称代名詞
1.3.2. 動詞 olema「ある,いる」の現在形
1.3.3. 用例
1.3.4. 2人称単数の親称と敬称
1.4. 「これは白い家です」
1.4.1. 形容詞述語
1.4.2. 形容詞修飾語
1.4.3. 形容詞修飾語と形容詞述語
1.5. 「あなたは日本人ですか」
1.6. 「これは何ですか」
1.7. 「この人は誰ですか」
1.8. 「これはどんな家ですか」
1.9. 「あなたのお名前は」
1.9.1. 人称代名詞の属格形:「∼の」
1.9.2. 「これは誰の席ですか」
1.10. 人称代名詞の接格と所有文
1.11. 数詞(1から 20 まで)
第2章(teine peatükk)
2.1. 動詞の不定詞形
2.2. 動詞の現在形
2.2.1. 語幹と語尾
2.2.2. 変則的な現在形をもつ動詞
2.2.3. 現在形の用法
i
© Kazuto Matsumura 1999–2005
2.2.4. 動詞の現在の否定形
2.3. 複合動詞(liitverb)
2.3.1. 複合動詞の用例
2.3.2. 複合動詞の否定形
2.4. 場所の表現:「∼で」「∼へ」「∼から」
2.4.1. 場所の副詞:「ここで」「(あ)そこで」「ここへ」「(あ)そこへ」
2.4.2. 「家の中で」(名詞の内格)
2.4.3. 「どこで?」「どこに?」
2.5. 時の表現
2.5.1. 1日,季節
2.5.2. 時の疑問詞:「いつ?」
2.5.3. 時の表現の用例
第3章(kolmas peatükk)
3.1. 名詞の格変化:主格と属格
3.1.1. 名詞の格変化について
3.1.2. 単数主格と単数属格
3.1.3. 名詞と形容詞修飾語の呼応(格の一致)
3.2. 単数属格の用法(その1):連体修飾語
3.3. 単数属格形(=単数語幹)による名詞の類型
3.3.1. 単数属格形が母音 a で終わる名詞
3.3.2. 単数属格形が母音 e で終わる名詞
3.3.3. 単数属格形が母音 i で終わる名詞
3.3.4. 単数属格形が母音 u, o で終わる名詞
3.3.5. 単数語幹が長母音または二重母音で終わる名詞
3.3.6. 単数属格形に関する注意
3.3.6.1. 単数主格と単数属格(=単数語幹)の間に子音の違い
3.3.6.2. 単数属格形が単数主格形とかなり違う名詞
3.3.6.3. 複合名詞の単数属格形
3.4. 単数属格の用法(その2):直接目的語
3.5. 複合名詞の最初の構成成分
3.6. 代名詞の属格形
3.7. 所有再帰代名詞 oma「自分の」
3.8. 「人称代名詞の属格+所有再帰代名詞」=「∼のもの」
3.9. 単数属格の用法(その3):後置詞とともに
第4章(neljas peatükk)
4.1. 名詞の格変化:複数主格
4.2. 複数主格の用法(その1):主語
4.2.1. 名詞・形容詞
4.2.2. 指示代名詞
4.2.3. 不定代名詞 mõni ∼ mõned「いくつかの」
4.3. 複数主格の用法(その2):直接目的語
4.4. 動詞の過去形
4.4.1. 過去語幹と人称語尾
ii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
4.4.2. 動詞の過去形の作り方:例外(その1)
4.4.3. 動詞の過去形の作り方:例外(その2)
4.4.4. 不規則動詞
4.5.「どこへ」
4.6.「いかがお過ごしですか」(様態の副詞)
4.6.1. 「よく,うまく」
4.6.2. 接尾辞 -sti, -lt
4.7. 時刻の言い方
4.7.1.「∼時です」
4.7.2. 「∼時に」
4.8. 接続詞:või「それとも,または」
第5章(viies peatükk)
5.1. 個体名詞と非個体名詞
5.2. 名詞の格変化:単数分格
5.2.1. 単数分格語尾が-t となる名詞
5.2.1.1. 単数語幹(=単数属格形)から単数分格形をつくる名詞
5.2.1.2. 子音語幹から単数分格形をつくる名詞
5.2.1.3. 注意すべき単数分格形
5.2.2. 単数分格の語尾が-Ø(ゼロ)となる名詞
5.2.2.1. 単数分格形が単数属格形と区別できない名詞
5.2.2.2. 単数分格形と単数属格形が異なる名詞
5.2.2.3. 注意すべき単数分格形
5.2.3. 単数分格の語尾が-d となる名詞
5.3. 単数分格の用法(その1):直接目的語
5.3.1. 分格目的語だけをとる他動詞
5.3.2. 属格目的語・分格目的語のどちらもとれる動詞
5.3.2.1. 否定文
5.3.2.2. 肯定文
5.3.2.2.1. 目的語が非個体名詞の場合
5.3.2.2.2. 目的語が個体名詞の場合
5.3.2.2.3. 属格目的語と分格目的語(補足)
5.4. 単数分格の用法(その2):数詞・数量詞とともに
5.4.1. 数詞とともに
5.4.2. 数量詞とともに
5.5. 分格の用法(その3):存在文・所有文の主語
5.5.1. 否定文
5.5.2. 肯定文
5.5.2.1. 主語が非個体名詞の場合
5.5.2.2. 主語が個体名詞の場合
第6章(kuues peatükk)
6.1. 「窓を開けてください」
6.1.1.動詞の活用:命令形
6.1.2. 2人称単数の命令形
iii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
6.1.3. 例外
6.2. 「窓を開けないでください」
6.3. 命令文における直接目的語
6.4.「さあ∼しましょう」
6.5. 不定詞の用法
6.5.1. da-不定詞をとる動詞
6.5.2. ma-不定詞をとる動詞
6.5.3.「et+da-不定詞」(∼するために)
6.6. 代名詞の分格形
6.6.1. 人称代名詞
6.6.2. 疑問代名詞
6.6.3. 指示代名詞
6.7. 複数分格
6.8. 分格支配の前置詞
6.9. 接続詞:「AではなくてB」(ei A vaid B)
第7章(seitsmes peatükk)
7.1. 階程交替(astmevaheldus, grade alternation)
7.2. 階程交替(その1):pp∼p, tt∼t, kk∼k
7.3. 階程交替(その2):つづりに現れない超長音と長音の交替
7.3.1. 超長母音と長母音(または,超長二重母音と二重母音)の交替
7.3.2. 超長子音と長子音(超長子音連続と子音連続)の交替
7.4. 階程交替(その3):長音 p, t, k と短音 b, d, g の交替
7.5. 階程交替(その4):子音の同化が起こるもの
7.6. 用例
7.6.1.超長音と長音の交替
7.6.1.1. 階程交替が正書法から明らかになる場合
7.6.1.2. 階程交替が正書法からはわからない場合
7.6.2. 長子音と短子音の交替
7.6.3. 子音の同化がおこる場合
7.7. 階程交替に関する補足
7.7.1. 子音が消失するタイプ
7.7.1.1.子音 b, d, g の消失
7.7.1.2. 子音 s の消失
7.7.1.3. 子音 t, k の消失
7.7.2. 子音の消失に母音の変化がともなうタイプ
7.7.3. 子音の交替がおこるタイプ
7.8. 階程交替に関してとくに注意を要する語
第8章(kaheksas peatükk)
8.1. 名詞の格変化:場所格
8.1.1. 場所格の体系
8.1.2. 内部格と外部格の使い分けについて
8.1.3. 場所格に対応する疑問詞
8.1.4. 単数の場所格の作り方
iv
© Kazuto Matsumura 1999–2005
8.1.5. 短い単数入格形
8.2. 入格の用法
8.3. 向格の用法
8.3.1. 運動の目標・到達点
8.3.2. 受け手(与格)
8.3.3. 人称代名詞の向格形とその用法
8.4. 内格の用法 V
8.5. 接格の用法
8.5.1. 静止位置,状態
8.5.2. 所有文における所有者
8.5.3. 不定詞の意味上の主語
8.5.3.1. 非人称文
8.5.3.2. 使役,命令,許可,禁止などを表す文
8.5.4. 時間表現
8.6. 出格の用法
8.6.1. 運動の起点・出発点
8.6.2. 材料,原料:「∼から(できている)」
8.6.3. 話題:「∼について」
8.6.4. 時間的な起点:「∼から」「∼以来」
8.7. 奪格の用法
8.7.1. 運動の起点・出発点
8.7.2. 与え手
8.7.3. 「∼の点では」「∼に関して言えば」
第9章(üheksas peatükk)
9.1. 動詞の格支配
9.1.1. 入格支配の動詞
9.1.2. 向格支配の動詞
9.1.3. 内格支配の動詞
9.1.4. 出格支配の動詞
9.1.5. 奪格支配の動詞
9.1.6. 動詞の格支配についての補足
9.2. 場所格相当の後置詞
9.2.1. 場所格を後置詞句で言い替える
9.2.2. 場所を表す後置詞の体系
9.3. 場所関係を表す副詞
9.4. 場所格の用法:衣服の着脱
9.4.1. 「∼を着る」
9.4.2. 「∼を着ている」
9.4.3. 「∼を脱ぐ」
9.5. 「ビン2本の牛乳」
9.5.1. 数詞 üks「1」
9.5.2. 2以上の数詞
9.5.3. 「数詞+数量詞+非個体名詞」
9.6. 「1週間は何日ですか」
9.7. 「たくさん」「すこし」
v
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 10 章(kümnes peatükk)
10.1. 名詞の格変化:場所格以外の格
10.2. 変格の用法
10.2.1. 変化の結果:「∼に(なる)」「∼に(変わる)」
10.2.2. 変化の結果:「∼に(する)」「∼に(変える)」
10.2.3. 一時的な職務・機能:「∼として」
10.2.4. 目的補語:「(∼を)∼と(みなす)」
10.2.5. 用途,目的:「∼のために」「∼用に」「∼として」
10.2.6. あることのために予定される時間・期間
10.2.7. 期限:「∼までに」「∼になる前に」
10.3. 共格の用法
10.3.1. 道具,手段:「∼で」「∼を用いて」「∼によって」
10.3.2. 同伴,随行:「∼と」「∼と一緒に」「∼とともに」
10.3.3. 時間的範囲:「∼で」「∼のうちに」
10.3.4. 付属,携帯:「∼のついた」「∼をもった」
10.3.5. 共格支配の動詞
10.4. 欠格の用法
10.5. 様格の用法
10.5.1. 一時的な職務・機能
10.5.2. 様子・様態
10.5.3. 判断・評価の基準:「∼にしては」「∼としては」
10.5.4. 様格に相当する接続詞 kui
10.6. 到格の用法
10.7. 等位構造と格語尾
10.8. 数詞(21 以上)
10.9. 「∼も」(小詞 ka)
第 11 章(üheteistkümnes peatükk)
11.1. 動詞の過去形
11.1.1. 過去形(その1)
11.1.2. 過去形(その2)
11.1.3. 過去形(その3)
11.1.4. 過去形の用例
11.1.5. 複合動詞の過去形
11.2. 動詞の nud-分詞(能動過去分詞)
11.2.1. nud-分詞の作り方(その1)
11.2.2. nud-分詞の作り方(その2:例外)
11.3. 動詞の過去形(否定形)
11.4. 動詞の完了時制
11.4.1. 現在完了
11.4.2. 過去完了
11.4.3. 「完了時制+完了時制」の等位構造
11.4.4. 複合動詞の完了時制形
11.5. 序数詞:「∼番目」
vi
© Kazuto Matsumura 1999–2005
11.6. 日付の言い方
第 12 章(kaheteistkümnes peatükk)
12.1. 形容詞の比較級
12.1.1. 比較級の作り方
12.1.2. 例外
12.1.3. 比較級の格変化(単数)
12.2. 比較級の用法
12.2.1. 比較構文と比較の基準
12.2.2. 「∼より少し」「∼よりずっと」
12.2.3. 「∼と同じくらい」
12.3. 形容詞の最上級
12.4. 時間の表現
12.4.1.「∼時です」
12.4.2. 「∼時から∼時まで」
12.5. 語形成
12.5.1. 動作主名詞(∼する人)
12.5.2. 動作名詞(∼すること)
12.6. 指小接尾辞:-ke ∼ -kene
12.7. 身体部位・内臓器官
12.8. 方角(ilmakaared)
第 13 章(kolmeteistkümnes peatükk)
13.1. 数詞の格変化
13.1.1. 基本的な数詞の主な活用形
13.1.2. 複合的な数詞の活用
13.2. 「何歳ですか?」
13.3. 序数詞
13.4. 何度目ですか?
13.5 日付の表し方:「∼月∼日に」
13.6. 年号の表し方:「(西暦) ∼年に」
13.7. 名詞をつくる接尾辞:-us
13.7.1. 動詞+-us
13.7..2. 形容詞+-us
第 14 章(neljateistkümnes peatükk)
14.1. 名詞の格変化:複数属格
14.2. 複数属格形の作り方
14.3. 複数属格形の作り方に関する補足
14.3.1. -ne で終わる名詞
14.3.2. 例外など
14.3.3. kõik の複数属格形
14.3.4. 指示代名詞の複数属格形
14.4. 属格支配の前置詞・後置詞
vii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
14.5. 名詞の複数形の格変化
14.6. 形容詞修飾語と名詞の数・格における一致
14.7. 副詞の比較級
14.7.1. 語尾 -em
14.7.2. 語尾 -mini
14.7.3. 語尾 -malt
14.7.4. 場所関係を表す副詞の比較級
14.7.5. 副詞の比較級に関する補足
14.7.6. 副詞の比較級の用例
14.8. 副詞の最上級
第 15 章(viieteistkümnes peatükk)
15.1. 名詞の格変化:複数分格
15.2. 複数分格形の作り方
15.2.1. 複数分格形(その1)−語尾 -id
15.2.2. 複数分格形(その2)−母音 -u, -i, -e でおわる場合
15.2.3. 複数分格形(その3)−語尾 -sid
15.2.4. 複数分格の作り方(補足)
15.2.5. 注意すべき複数分格形
15.3. 複数分格の用法(その1):他動詞文の直接目的語
15.3.1. 否定文
15.3.2. 分格支配の動詞
15.3.3. 肯定文
15.3.3.1. 複数名詞と非個体名詞
15.3.3.2. 進行中の動作・行為
15.3.3.3. 不特定のものの集まり
15.4. 目的語の格表示:主格,属格,分格
15.4.1. 単数主格∼複数主格(命令文)
15.4.2. 単数属格∼複数主格(平叙文)
15.4.3. 単数分格∼複数分格(命令文,平叙文とも)
15.5. 複数分格の用法(その2):存在文・所有文の主語
15.5.1. 否定文
15.5.2. 肯定文
15.6. 複数分格の用法(その3):数量詞とともに
15.7. 分格とともに用いられる前置詞
第 16 章(kuueteistkümnes peatükk)
16.1. 人称代名詞の格変化
16.1.1. 完全形と短縮形
16.1.2. 人称代名詞の格変化
16.1.3. 人称代名詞の格の用法に関する注意
16.2. 再帰代名詞
16.2.1. 再帰代名詞の用法
16.2.2. 再帰代名詞の格変化
16.3. 所有再帰代名詞(oma)
viii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
16.3.1. 所有再帰代名詞と人称代名詞の属格形の用法の比較
16.3.2. 所有再帰代名詞の名詞的用法
16.3.3. 所有再帰代名詞の格変化
16.4. 疑問詞の格変化
第 17 章(seitsmeteistkümnes peatükk)
17.1. 指示詞
17.1.1. 「これ,あれ,それ」
17.1.2. 「同じ」
17.1.3. 「こんな,そんな」
17.2. 疑問詞(関係詞)
17.3. 不定代名詞
17.3.1. 「誰か(ある人)」「何か(あるもの)」
17.3.2. 「すべて,どれも」
17.3.3. 「いくつか」「多数(の)」
17.3.4. 「両方」「どちらも」
17.4. 相互代名詞
第 18 章(kaheksateistkümnes peatükk)
18.1. 動詞の活用:不定詞
18.2. da-不定詞の語尾
18.2.1. 語尾 -da
18.2.2. 語尾 -ta
18.2.3. 語尾 -a
18.2.4. 変則的な da-不定詞形をもつ動詞
18.3. da-不定詞をとる動詞
18.3.1. 可能性や意志を表す動詞
18.3.2. 使役や許可を表す動詞
18.3.3. ある動作・行為に対する心理的状態を表す動詞
18.3.4. 非人称構文
18.3.5. 名詞の修飾句
18.3.6. 「on +da-不定詞」
18.3.7. 「on +形容詞+da-不定詞」
18.3.8. 接続詞 et とともに(目的を表す副詞句)
18.3.9. 非人称の疑問文
18.3.10. da-不定詞の否定形
18.3.11. da-不定詞節内の語順
18.4. 動詞の活用:副動詞形(des-形)
第 19 章(üheksateistkümnes peatükk)
19.1. ma-不定詞の用法
19.1.1. ma-不定詞の場所格的意味
19.1.2. ma-不定詞の基本形の用法
19.1.2.1. 運動の動詞
ix
© Kazuto Matsumura 1999–2005
19.1.2.2. 動作・行為の開始を表す動詞
19.1.2.3. 動詞 hakkama と algama
19.1.2.4. 動詞 pidama「∼しなければならない」
19.1.2.5. valmis olema「∼する用意がある」,nõus olema「∼することに同意している」
19.1.2.6. その他の動詞で ma-不定詞をとるもの
19.2. 動詞の mas-形の用法
19.3. 動詞の mast-形の用法
19.4. 動詞の mata-形の用法
19.4.1. 副詞的用法
19.4.2. 修飾語としての用法
19.5. 動詞の maks-形の用法
19.6. 動詞の活用:命令法2人称
19.6.1. 「∼してください」「∼しなさい」
19.6.2. 2人称複数の命令形の作り方
19.6.2.1. da-不定詞の語幹
19.6.2.2. 語尾 -ge ∼ -ke の使い分け
19.6.2.3. 命令形が ma-不定詞の語幹から作られる動詞
19.7. 動詞の活用:命令法3人称
19.8. 動詞の活用:命令法(否定形)
第 20 章(kahekümnes peatükk)
20.1. 動詞の活用:条件法
20.1.1. 条件法現在
20.1.2. 条件法完了
20.1.3. 条件法の否定形
20.1.4. 条件法の用法(その1)
20.1.5. 条件法の用法(その2):婉曲な依頼
20.1.6. 条件法の語幹と階程交替
20.2. 「∼しましょう」
20.2.1. 動詞の勧誘形
20.3. 動詞の活用:伝聞法(kaudne kõneviis)
20.4. 形容詞をつくる接尾辞 -ne
20.4.1. 副詞についたもの
20.4.2. 名詞の属格についたもの
20.4.3. 名詞の主格についたもの
20.4.4. 名詞句についたもの
第 21 章(kahekümne esimene peatükk)
21.1. 不定人称文(umbisik, indefinite person)
21.1.1. 動詞文の3つのタイプ:不定人称文・定人称文・非人称文
21.1.2. 動詞の不定人称形
21.1.3. 不定人称文の作り方
21.1.4. 補足:不定人称文といわゆる「受動文」
21.2. 不定人称の過去分詞(tud-分詞)
21.2.1. tud-分詞の作り方
x
© Kazuto Matsumura 1999–2005
21.2.2. 例外
第 22 章(kahekümne teine peatükk)
22.1. 不定人称の現在形
22.2. 不定人称現在形の用例
22.3. 不定人称過去
22.4. 不定人称現在完了
22.5. 不定人称過去完了
22.6. 不定人称の用例(追加)
22.7. 従属接続詞 et と間接疑問文
22.7.1.「言う」「思う」などの意味の動詞とともに
22.7.2. 指示詞 see が先行するもの
22.7.3. 程度
22.8. 接尾辞 -line
22.8.1. 名詞の属格についたもの
22.8.2. 名詞句の属格についたもの
22.9. 接尾辞 -lik
22.9.1. 名詞の主格についたもの
22.9.2. 名詞の属格についたもの(比較的まれ)
第 23 章(kahekümne kolmas peatükk)
23.1. 名詞の複数形:「i-複数」
23.2. 句と句を結びつける接続詞
23.2.1. AとB
23.2.2. AかB
23.2.3. 対比
23.3. 文と文の等位接続
23.3.1. 並列的
23.3.2. 対比的
23.4. 原因または結果を表す接続詞
23.5. 譲歩を表す接続詞
23.6. 時・条件の接続詞
23.6.1. 接続詞 kui
23.6.2. 接続詞 kuni
23.6.3. 接続詞 kui を含む複合接続詞
23.6.3.1. 時間的関係:「∼する前に」「∼する間」「∼したあとで」
23.6.3.2. 比喩
23.7. 接尾辞 -lane, -lanna
23.8. 主な形容詞とその反意語
第 24 章(kahekümne neljas peatükk)
24.1. エストニア語の動詞の4つの分詞
24.2. v-分詞(能動現在分詞,能動未完了分詞)
24.2.1. v-分詞の作り方と格変化
xi
© Kazuto Matsumura 1999–2005
24.2.2. 分詞の用例
24.3. nud-分詞(能動過去分詞,能動完了分詞)
24.3.1. 動詞の活用形としての用法
24.3.2. 名詞の修飾句
24.3.3. 時を表す副詞節(分詞構文)
24.4. tav-分詞(受動現在分詞,受動未完了分詞,不定人称の現在分詞)
24.4.1. tav-分詞の作り方と格変化
24.4.2. tav-分詞の用法
24.4.2.1. 名詞の修飾語
24.4.2.2. 動詞 olema の補語として
24.5. tud-分詞(受動過去分詞,受動完了分詞,不定人称の過去分詞)
24.5.1. 動詞の活用形として
24.5.2. 名詞の修飾句
24.5.3. 時間を表す副詞節(分詞構文)
24.6. 形容詞の最上級:「i-最上級」
第 25 章(kahekümne viies peatükk)
25.1. 場所格相当の後置詞
25.2. 場所関係を表す前置詞
25.2.1. 属格支配の前置詞
25.2.2. 分格支配の前置詞
25.2.3. 到格支配の前置詞
25.3. 時間関係を表す後置詞・前置詞
25.3.1. 属格支配の後置詞
25.3.2. 出格支配の後置詞
25.3.3. 分格支配の後置詞
25.4. 原因・理由または目的を表す後置詞(属格支配)
25.5. 量的関係を表す後置詞・前置詞
25.5.1. 属格支配の後置詞
25.5.2. 属格支配の前置詞
25.6. その他の関係を表す後置詞・前置詞
25.6.1. 属格支配の後置詞
25.6.2. 属格支配の前置詞
25.6.3. 共格支配の前置詞
25.6.4. 欠格支配の前置詞
25.7. 名詞の格を後置詞・前置詞で言い替える
25.7.1. 向格←→属格+peale
25.7.2. 接格←→属格+peal
25.7.3. 奪格←→属格+pealt
25.7.4. 奪格←→属格+poolest
25.7.5. 奪格←→属格+k:est
25.7.6. 属格+ümber ←→umbes +主格
25.7.7. 出格+saadik/peale ←→出格+alates (∼ alates +出格)
25.7.8. 属格+eest ←→主格+tagasi
xii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
序 章
0.1. エストニア語について
エストニア語(eesti keel; 英語名Estonian; ドイツ語名Estnisch)は,ウラル語族,フィン・
ウゴル語派,バルト・フィン諸語に属する言語で,その標準語(ühiskeel「共通語」)は,憲法
および言語法によってエストニア共和国の国語(riigikeel)と規定されている。
エストニア語の話者の数は,100万人を超える。エストニア本国におけるエストニア人
語の話者数に関するもっとも新しい統計は,1989年の旧ソ連邦国勢調査によるもので,エ
ストニア・ソビエト社会主義共和国(当時)の総人口1,565,622人のうち,エストニア語を母
語と申告した住民は61.5%,963,269人である。
独立回復(1991年)後はまだ国勢調査が行われておらず,エストニア語の話者数に関する
正式な統計はない。エストニアの人口の民族構成については,1998年1月の推定として,
次のような数値が公表されている。
1,453,844人
総人口:
エストニア人: 65.1%
28.1%
ロシア人:
ウクライナ人: 2.54%
ベラルーシ人: 1.48%
0.92%
フィン人:
エストニア人は,エストニア国外では,旧ソ連邦(ロシアなど )に 64,000人 (1989),スウ
ェーデンに15,000人程度,カナダに14,000人程度,アメリカ合衆国に20,000人程度,オー
ストラリアに5,000人程度住んでいるといわれるが,彼らの母語保持率は一般にそれほど
高くない。これらは,いずれもソビエト時代末期の数字であり,1991年以後,ロシアなど
旧ソ連からエストニア本国に移り住んだエストニア人や,留学・結婚等の理由でエストニ
ア本国から外国へ移り住んだエストニア人も少なからずいると考えられる。
0.2. エストニア語の文字と音韻
0.2.1. 文字と正書法
エストニア語は,ラテン文字によって表記される。エストニア語のアルファベットに,
通常,次ページの表に示す32文字([ ]内は一般的な呼称)からなるとされる。
32文字のうち,エストニア語固有の語の表記に用いられるのは,括弧でくくった文字(c,
q, w, x, y)とf, z, š, žを除く23文字である。
a) 括弧でくくった5文字(c, q, w, x, y)は,原語の綴りで表記される外国の人名,地名に
限って用いられる(例:Calais, Don Quixote, Weimar, Mexico, New York)。
b) f, z, š, žの4文字が用いられるのは,比較的新しい外来語である。
film
šokolaad
フィルム
チョコレート
zooloog
žanr
動物学者
ジャンル
c) 以上の文字のほかに,č が加えられることがある。文字の順番としては,č はcとdの
間に置かれる。
i
© Kazuto Matsumura 1999–2005
エストニア語のアルファベット
Eesti tähestik
Aa
Bb
(C c)
Dd
Ee
Ff
Gg
Hh
II
Jj
Kk
Ll
Mm
Nn
Oo
Pp
[aa]
[bee]
[tsee]
[dee]
[ee]
[eff]
[gee]
[haa]
[ii]
[jott]
[kaa]
[ell]
[emm]
[enn]
[oo]
[pee]
(Q q)
Rr
Ss
Šš
Zz
Žž
[kuu]
[err]
[ess]
[šaa]
[zee]
[žee]
[tee]
[uu]
[vee]
[(topelt-)vee]
[õõ]
[ää]
[öö]
[üü]
Tt
Uu
Vv
(W w)
Õõ
Ää
Öö
Üü
(X x)
[iks]
(Y y)
[igrek]
0.2.2. 母音と子音
0.2.2.1. 母音
エストニア語の単母音は,次の9つである。
高母音
中母音
低母音
【参考】
前 舌
奥 舌
円 唇 非円唇 非円唇 円 唇
ü
i
u
ö
e
õ
o
ä
a
süüd
lööm
–
siid
leem
säär
–
suud
lõõm
saar
loom
–
母音õの音韻論的位置づけについては,「非円唇中舌高母音」とする考え方もある(Hint
1987:53)。音声学的にみると,この母音は,「非円唇奥舌中母音」と比べ,やや中舌寄り,
やや高めであることが多い。
エストニア語固有の語の場合,第1音節には9母音すべてが現れるが,第2音節以降に
は,外来語をのぞき,a, u, i, e以外の母音は現れない。
単母音(a, e, i, o, u, ä, ö, ü, õ)には,「短」(lühike; short; I)−「長」(pikk; long; II)−「超長」
(ülipikk; overlong; III)の3段階の長さの区別がある。母音の音色は,長さの違いに関係な
く一定に保たれる。
二重母音は,単母音2つの連続と解釈され,また聴覚的にもそのようにはっきりと聞こ
える。二重母音は,本来「長い」母音で,「長」と「超長」の2段階の長さの区別がある。
母音の長さの対立については,0.2.3.を参照。
ii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
0.2.2.2. 子音
両唇音 唇歯音 歯茎音 口蓋化音 硬口蓋音 軟口蓋音 声門音
p
t
tˊ
k
破裂音
m
n
nˊ
(ŋ)
鼻音
(
)
f
s,
š
s
ˊ
h
摩擦音 無声
v
j
(有声)
l
l
ˊ
側面音
r
ふるえ音
母音と同様に,多くの単子音に「短−長−超長」の3段階の長さの区別がある(0.2.2.3.
参照)。
破裂音(p, t, k;閉鎖音)には,有声・無声の対立がない。文字b, d, gは,短い破裂音の表
記に用いられ,長い破裂音の表記には,文字p, t, kを用いる。
単数主格
märk
pilt
sõber
単数属格
märgi
pildi
sõbra
単数分格
märki
pilti
sõpra
印,記号
絵,写真
友人
外来語では,文字b, d, gが語頭に現れることがあるが,発音上,p, t, kと区別されない。
paar
toos
kaas
:
:
:
baar
doos
gaas
対 :バー
箱 :服用量
ふた:ガス
共通語の規範では,語頭のhを発音するのが好ましいとされているが,語頭のhをもたな
い話し手がかなりいる。
比較:
hall :
hea :
all
ea
霜 :∼の下に(後置詞)
良い:年齢(igaの単数属格)
文字šとžはともに [ʃ] (無声硬口蓋歯茎摩擦音)を表す。šとžの使い分けは,p, t, kとb, d, g
の使い分けに準じる。すなわち,母音間では,šは長音,žは短音として読まれるが,語頭
では発音上区別されない。
šokk
dušš : duššid
žest (発音: šest)
süžee (発音: süšee)
maneež (発音: maneeš)
ショック
シャワー(単数主格:複数主格)
身ぶり,ジェスチャー
トピック,話題
調教場
軟口蓋鼻音 [ŋ] は,子音/k/の直前にのみ現れる。子音/k/の前には [n] は現れない([ŋ] と
[n] の最小対立の例がない)ので,[ŋ] と[n] は同じ音素 /n/ の異音の関係にあると考えてよ
い。正書法では ng, nk と書かれるため,[ŋ] と[n] は表記上もまったく区別されない。
pank /paŋ`k/ : panga /paŋka/
銀行(単数主格:単数属格)
iii
© Kazuto Matsumura 1999–2005
〈比較〉kang /ka`ŋk/ : kand /ka`nt/
hing /hi`ŋk/ : hind /hi`nt/
バール(道具) :かかと
息 :値段
これに対して,[n] と[m] は語頭や母音間で対立する。
〈比較〉nina : mina
kana : kama
鼻
:私(1人称単数の代名詞)
にわとり:穀物類を煎って作った食物
文字jは,ドイツ語,スウェーデン語,フィンランド語などと同様に,[j](有声硬口蓋
摩擦音)を表す。
文字zは,/s/または/ts/として読まれる。
zooloogia /soo-/ ∼ /tsoo-/
zlott /slo`tt/
Zirk /tsir`k/
動物学
ポーランドの通貨単位
南エストニアに多い姓
正書法は,口蓋化した子音(/tˊ/, /sˊ/, /lˊ/, /nˊ/)と通常の子音は区別せず,ともに t, s, l, n
で書き表す。
単数主格
kott /kott/
kott /kotˊt/
単数属格
kota /kota/
koti /kotˊi/
木靴
袋
hall /hall/
hall /halˊl/
halla /halla/
halli /halˊli/
霜
灰色の
tunned /tunned/ : tunnid /tunˊnid/ あなたは知っている: 時間(複数主格)
kassad /kassad/ : kassid /kasˊsid/ レジ(複数主格) : ネコ(複数主格)
〈参考〉半母音:[w], [j]
majja [ma`ija], ojja [o`ija]
laua [lauwa], kaua [kauwa]
Saiad tuuakse siia õue. [saijad t`uuwakse s`iija `õuwe]
0.2.3. 母音・子音の長さ
0.2.3.1. 三段階の長さの区別
エストニア語の母音と子音には,短(長さⅠ),長(長さⅡ),超長(長さⅢ)の3段階のが
ある。ただし,正書法は,この3段階の区別を首尾一貫して書き表すことができない。3
段階の区別をはっきりと書き分けることができるのは,母音間の破裂音に限られる。
短
lõbu
koda
tigu
長
lõpu
kota
tiku
超長
lõppu
kotta
tikku
喜び :終わり(単数属格) :終わり(単数分格)
家 :木靴(単数属格)
:木靴(単数分格)
カタツムリ:ピン(単数属格)
:ピン(単数分格)
iv
© Kazuto Matsumura 1999–2005
これ以外の場合,エストニア語の正書法は,長音(長さⅡ)と超長音(長さⅢ)の間の区別
を書き分けない。すなわち,正書法上は,短音(長さⅠ)であるかないかの区別だけが表記
される。この際,短音は母音字または子音字1つで,長音と超長音は同一の母音字または
子音字2つで書き表される。
lina
linna
vala
valla
sada
saada
koli
kooli
(短音)
(長音,超長音)
辞書や文法書などで,超長音として発音される母音または子音を明示する必要がある場合
には,その母音または子音を表す文字の直前にアクセント記号(`)を書く約束になっている。
Ⅰ
lina
vala
sada
koli
Ⅱ
linna
valla
saada
kooli
Ⅲ
li`nna
va`lla
s`aada
k`ooli
シーツ(単数主格):町(単数属格):町(単数入格)
注ぐ(2人称単数命令):村(単数属格):放たれて(副詞)
100(単数主格):送る(2人称単数命令):受ける(不定詞)
がらくた(単数主格):学校(単数属格):学校(単数入格)
0.2.3.2. 二重母音および子音連続(consonant cluster)の長さ
二重母音は短母音2つ分,子音連続は短子音2つ分(ないしそれ以上)に相当する。した
がって,二重母音や子音連続には,原理上,短音(長さⅠ)はありえず,対立は長音(長さⅡ)
と超長音(長さⅢ)の二項対立のみとなる。
Ⅱ
koera
laulu
metsa
kasvu
Ⅲ
k`oera
l`aulu
me`tsa
ka`svu
犬(単数属格:単数分格)
歌(単数属格:単数分格)
森(単数属格:単数分格)
成長(単数属格:単数分格)
二重母音の場合,長さⅡと長さⅢとの対立は,第2成分の母音の持続時間の対立として
実現する。すなわち,長さⅢの二重母音の第2成分は,長さⅡの二重母音の第2成分より
かなり長く発音される。
子音連続の場合,長さⅡではすべての子音が長さⅠに発音されるが,長さⅢでは,ある
特定の子音がひとつ超長音として発音される。
0.2.3.3. 音節の長さ
3段階の長さの区別は音節についても行われる。短母音でおわる開音節を短音節(長さ
Ⅰ)と呼ぶ。短音節でない音節は,もしそれが超長音を含むなら超長音節(長さⅢ)と呼ば
れ,超長音をふくまなければ,長音節(長さⅡ)と呼ばれる。エストニア語の正書法は,大
部分の場合,長音節と超長音節を書き分けない。
超長音節においてどの成分が超長音として発音されるかは,ふつうその音節の構造によ
って決まるので,辞書などにおいて,超長音節を区別する必要のある場合は,その音節の
頭にアクセント記号(`)を添える習慣になっている。
`lõppu, `kotta, `tikku, `linna, `saada, `koera, `kinga, `kinki
v
© Kazuto Matsumura 1999–2005
比較のために,実際に超長音となる母音ないし子音のわかる表記法で示すと次のようにな
る。
lõ`ppu, ko`tta, ti`kku, li`nna, s`aada, k`oera, ki`nga, kin`ki
最少対立を表わす例をあげておく。
短
kalu /kalu/
魚(複数分格)
lina /lina/
シーツ(単数主格)
kabi /kapi/
ひづめ(単数主格)
長
kaalu /kaalu/
重さ(単数属格)
linna /linna/
町(単数属格)
kapi /kappi/
戸棚(単数属格)
超長
`kaalu /k`aalu/
重さ(単数分格)
`linna /li`nna/
町(単数入格)
`kappi /ka`ppi/
戸棚(単数入格)
0.2.4. 強勢
固有語では,主強勢は第1音節におかれる(a)。比較的新しい借用語では,第1音節以
外の音節に主強勢がおかれることがある(b)。
a)
b)
ˈelu
ˈaken
ˈpereˌkond
kvarˈtett
metˈroo
konkˈreetne
生活,生涯
窓
家族
四重奏
地下鉄
具体的な
主強勢のある第1音節が超長音節でない場合,すなわち,超長音を含まない場合,副強
勢は奇数番目の音節におかれる(c)。主強勢のある第1音節が超長音節の場合,副強勢は
偶数番目の音節におかれる(d)。副強勢は,接尾辞におかれることがある(e)。
c)
d)
e)
ˈhariˌlikkuˌdele
ˈvankˌrile
ˈkaasˌlane
通常の(複数向格)
ワゴン(単数向格)
仲間,同伴者
複合語においては,それぞれの成分に上記の強勢規則が適用される。ただし,最終的に
主強勢として実現するのは第1成分の主強勢のみで,その他の成分の主強勢は,副強勢に
格下げされて実現する(f)。
f)
ˈpeaˌhoone
ˈraamatuˌkogu
ˈhambaˌraviˌkabinet
本館
図書館
歯科治療室
vi
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第1章(esimene peatükk)
1.1. 「これは本です」
エストニア語は,日本語と異なり,ふつう「これ」
「それ」
「あれ」のような細かい区別をしま
せん。エストニア語の指示詞 see を日本語に訳す場合には,文脈に応じて「これ」
「それ」
「あれ」
のどれかを当てます。
エストニア語には,英語の the や a のような冠詞はありません。
See on raamat.
See on vihik.
See on pliiats.
See on sulepea.
See on kott.
See on käekott.
See on Toomas.
See on Ulla Kook.
See on proua Kotli.
See on härra Kivi.
See on preili Rebane.
See on üliõpilane Reet Lepp.
See on professor Paul Ariste.
これは本です。
これはノートです。
これは鉛筆です。
これはペンです。
これはカバン[バッグ]です。
これはハンドバッグです。
この人はトーマス(さん)です。
この人はウッラ・コーク(さん)です。
この人はコトリさんです。
この人はキヴィさんです。
この人はレパネさんです。
この人は大学生のレート・レップさんです。
この人はパウル・アリステ教授です。
【解説】
(1) タルトを中心とする南エストニアでは,see のかわりに too が用いられることがありま
す。
(2) härra, proua, preili は,英語の Mr., Mrs., Miss に相当し,hr., pr., prl.と略されます。
1.2. 「ここに辞書があります」
siin「ここに,ここで」は,話し手の近くの場所を,seal「(あ)そこに,(あ)そこで」は話し手
から離れた場所を表します。
「主語+on+siin (seal)」の語順は,日本語の「∼はここ(あそこ)にある/いる」に相当し,
「siin (seal)+on+主語」の語順は,「ここ(あそこ)に∼がある/いる」に相当します。
Siin on sõnaraamat.
ここに辞書があります。
Seal on pastapliiats.
あそこにボールペンがあります。
Sõnaraamat on siin.
辞書はここにあります。
Pastapliiats on seal.
ボールペンはあそこにあります。
Reet on siin.
レートはここにいます。
Professor Künnap on seal.
キュンナップ教授はあそこにいます。
Siin on raamat, seal on portfell.
ここに本があり,あそこに書類カバンがあります。
Siin on ülikool, ja seal on kirik.
ここには大学があり,あそこには教会があります。
Kilekott on seal, aga rahakott on siin.
ビニール袋はあそこにありますが,財布はここにあります。
エストニア語の指示詞は see ひとつだけですが,「これ,この」と「あれ,あの」の区別が必
要な場合は,siin または seal を添えて,see siin「ここにあるそれ」,see seal「あそこにあるそ
1
© Kazuto Matsumura 1999–2005
れ」と言うことによって,「これ」と「あれ」の区別ができます。
See siin on sõnaraamat.
See seal on pastapliiats.
これは辞書です。
あれはボールペンです。
1.3. 「わたしはエストニア人です」
1.3.1. 人称代名詞
エストニア語には人称代名詞が6つあります。6つの代名詞は,人称(1人称=話者,2人
称=相手,3人称=第3者)と数(単数・複数)によって区別されます。
エストニア語の3人称の人称代名詞には,英語,フランス語,ドイツ語,ロシア語,スペ
イン語などと異なり,性の区別(男性,女性,中性)がありません。エストニア語の3人称の
人称代名詞 tema ∼ ta (単数),nemad ∼ nad (複数)は,文脈によって,それぞれ「彼」または
「彼女」,「彼ら」または「彼女たち」のどちらかになります。
それぞれの人称代名詞には,完全形と短縮形の2つの形があります。
1人称
2人称
3人称
単 数
完全形
短縮形
mina
∼ ma
sina
∼ sa
tema
∼ ta
わたし
あなた
彼,彼女
完全形
meie
teie
nemad
複 数
短縮形
∼ me
わたしたち
∼ te
あなたたち
∼ nad
彼ら,彼女ら
完全形と短縮形の使い分けを,簡単な規則の形で表すことはできません。さまざまな要因
が関係しているからです。初級の段階では,人称代名詞が何らかの意図で強調されて,強勢
(アクセント)が置かれる場合に完全形を用い,それ以外の場合は,強勢を置かずに短縮形を
用いるとだけ覚えておいてください。
1.3.2. 動詞 olema「ある,いる」の現在形
エストニア語の動詞 olema は,英語の be 動詞に相当する動詞で,次のように活用します。
動詞 olema は,エストニア語には数少ない不規則活用の動詞の1つで,3人称の単数形と複
数形が同じ形です。
1人称
2人称
3人称
単数
ma ole/n
sa ole/d
ta on
複数
me ole/me
te
ole/te
nad on
動詞 olema の否定形(「∼でない,∼にいない」)は,すべての人称で同じ形になります。動詞
olema の現在の否定形としては,ei ole と pole の2つの形が用いられます。
1人称
2人称
3人称
1.3.3. 用例
Mina olen Reet Lepp.
単数
ma ei ole ∼ pole
sa ei ole ∼ pole
ta ei ole ∼ pole
複数
me ei ole ∼ pole
te
ei ole ∼ pole
nad ei ole ∼ pole
わたしはレート・レップです。
2
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mina olen eestlane.
Mina olen siin.
Sina oled Jüri Rand.
Sina oled ka eestlane.
Sina oled seal.
Meie oleme siin.
Teie olete ka siin.
Proua Nurk on õpetaja.
Ta on tartlane.
Jaan Sepp on tallinlane.
Härra Laja on arst.
Rein Laan on dotsent.
Professor Mets on dekaan.
Nemad on seal.
Mati ja Jüri on ka seal.
わたしはエストニア人です。
わたしはここにいます。
あなたはユリ・ラントです。
あなたもエストニア人です。
あなたはそこにいます。
わたしたちはここにいます。
あなた(たち)もここにいます。
ヌルクさんは教師です。
彼女はタルト出身です。
ヤーン・セップはタリン出身です。
ラヤ先生は医者です。
レイン・ラーンは助教授です。
メッツ教授は学部長です。
彼らはあそこにいます。
マッティとユリもあそこにいます。
Mina ei ole eestlane.
わたしはエストニア人ではありません。
Sa ei ole venelane.
あなたはロシア人ではありません。
Mall Kivi ei ole jaapanlane, ta on eestlane.
マル・キヴィは日本人でなく,エストニア人です。
Teie ei ole seal kaua.
あなたたちはそこに長居しません。
Meie ei ole seal.
わたしたちはそこにいません。
Nad pole praegu siin.
彼らは今ここにいません。
1.3.4. 2人称単数の親称と敬称
2人称単数の sina ∼ sa は,家族,親しい友人,神(!)などに対して用いる形で,「親称の
2人称単数」と呼ばれます。
話者と相手の関係が疎遠な場合には,相手が1人でも,2人称複数の代名詞 teie ∼ te が
用いられます。sina ∼ sa の代わりに用いられる teie ∼te を「敬称の2人称単数」と呼びます。
「敬称の2人称単数」の場合,動詞は,人称代名詞の teie ∼ te に合わせて,2人称複数形に
なります。
Teie olete ka eestlane.
あなた(敬称)もエストニア人です。
【解説】
エストニア語の2人称単数の親称と敬称の使い分けは,フランス語の tu と敬称の vous,
あるいは,ロシア語の ты と敬称の вы の使い分けの問題と基本的に同じと考えてください。
最近,主としてフィンランド語の影響で,初対面の外国人と最初から親称の sina ∼ sa で
話すエストニア人が,若者を中心に増えていますが,賛否両論ある現象なので,敬語文化を
もつわれわれ日本人としては,この傾向に従うのを控えておいた方が無難だと私は考えてい
ます。
とくに年輩のエストニア人に若輩のわれわれが親称で話しかけるのは,失礼になることが
多いということは,心に留めておくべきで,その場合は,相手が sina の関係を望む場合にの
み,sina に移行するようにするのがいいと思います。
1.4. 「これは白い家です」
形容詞は,動詞 olema「∼である」の補語として用いられたり,修飾語として名詞の前にお
3
© Kazuto Matsumura 1999–2005
かれたりします。前者を「形容詞述語」,後者を「形容詞修飾語」と呼びます。
1.4.1. 形容詞述語
Taevas on sinine.
Maa on must.
Lumi on valge.
Sein on roheline.
Laud on kollane.
Auto on punane.
Tuba on väike ja pime.
Maja on vana ja suur.
空は青いです。
大地は黒いです。
雪は白いです。
壁は緑色です。
机は黄色いです。
車は赤いです。
部屋は小さくて暗いです。
家は古くて大きいです。
Mina olen vana.
Mina ei ole noor.
Sina oled pikk.
Sina ei ole väike.
Tema on ilus.
Tema ei ole rumal.
See on kõva.
See ei ole halb.
わたしは年をとっています。
私は若くありません。
あなたは背が高いです。
あなたは小さくありません。
彼女は美人です。
彼女は愚かではありません。
それはかたいです。
それは悪くありません。
1.4.2. 形容詞修飾語
See on valge maja.
Siin on suur maja.
Seal on väike laev.
Vana auto on siin.
See on vana auto.
Uus vihik on seal.
See on huvitav raamat.
Maie on tark tüdruk.
Jüri Rand on pikk poiss.
これは白い家です。
ここに大きな家があります。
あそこに小さい船があります。
古い車はここにあります。
これは古い車です。
新しいノートはそこにあります。
これは,おもしろい本です。
マイエは,聡明な娘さん(少女)です。
ユリ・ラントは,背の高い若者(少年)です。
Valge maja ei ole kõrge. Ta on madal.
白い家は高くありません。低いです。
Eesti keel ei ole raske. Ta on kerge.
エストニア語は難しくなく,やさしいです。
Lagi on valge, aga põrand on must.
天井は白いですが,床は黒いです。
Tüdruk on ilus ja tark, aga poiss on vaene ja rumal.
娘は美しく聡明でしたが,青年は貧しく愚か者でした。
1.4.3. 形容詞修飾語と形容詞述語
形容詞修飾語と形容詞述語の構文は,相互に言い替えができます。また,指示詞 see「これ,
それ」は,名詞の前において形容詞修飾語と同じように用いることができます。
See on väike laps.
See laps on väike.
これは小さな子どもです。
この子どもは小さいです。
4
© Kazuto Matsumura 1999–2005
See on tark poiss.
See poiss on tark.
これは頭のいい少年です。
この少年は頭がいいです。
See on vana inimene.
See inimene on vana.
この人は老人[年をとった人]です。
この人は年をとっています。
1.5. 「あなたは日本人ですか」
普通の文(「平叙文」と呼びます)の文頭に疑問を表す小詞 kas を添えると,英語の「Yes/No
疑問文」
「はい」
(
「いいえ」で答える疑問文)に相当する疑問文になります。語順は,原則として
もとの文の語順と同じで,英語のように主語と動詞の語順を入れ換える操作をする必要はあ
りません。
エストニア語の「はい」は,jah ∼ jaa です。
「いいえ」に当たる特別な語はありません。動詞
に添えて否定を表す小詞 ei が「いいえ」として使われます。
Teie olete jaapanlane.
あなた(敬称)は日本人です。
Kas te olete jaapanlane?
あなたは日本人ですか?
−Jah, ma olen jaapanlane.
−はい,わたしは日本人です。
−Ei, ma ei ole jaapanlane.
−いいえ,わたしは日本人ではありません。
Sina oled eestlane.
あなたはエストニア人です。
Kas sa oled eestlane?
あなたはエストニア人ですか?
−Jah, olen küll.
−はい,そうです。
−Ei, ma olen jaapanlane.
−いいえ,わたしは日本人です。
Kas nad on siin? −Jah, on küll.
彼らはここにいますか。−はい,います。
Kas ta on seal? −Jah, ta on seal.
彼女はそこにいますか。−はい,そこにいます。
Kas see film on huvitav? −Ei, see film ei ole huvitav.
この映画はおもしろいですか?−いいえ,この映画はおもしろくありません。
Kas see tuba on ilus? −Ei, see tuba ei ole ilus.
この部屋は美しいですか?−いいえ,その部屋は美しくありません。
Kas see on hea raamat? −Jah, on küll.
これはいい本ですか?−ええ,そうです。
Kas see on halb sõnaraamat? −Ei, pole viga.
これはよくない辞書ですか? −いいえ,問題ありません。
1.6. 「これは何ですか」
日本語の「何」に相当する疑問詞は mis です。mis は,必ず文頭におかれます。
Mis see on? −See on mägi.
これは何ですか?−それは山です。
Aga mis see on? −See on jõgi.
では,これは何ですか?−それは川です。
Mis seal on? −Seal on meri.
あそこに何がありますか?−あそこに海があります。
Aga mis siin on? −Siin on järv.
では,ここには何がありますか?−ここには湖があります。
1.7. 「この人は誰ですか」
日本語の「誰」に相当する疑問代名詞 kes です。kes は,必ず文頭におかれます。
Kes see on? −See on õpetaja Kaasik.
この人は誰ですか?−カーシック先生です。
5
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Aga kes see mees on? −See mees on härra Päri.
では,この男性は誰ですか?−パリさんです。
Kes on härra Päri? −Härra Päri on autojuht.
パリさんの職業は何ですか?−パリさんは運転手です。
Aga kes on see naine? −See naine on Helga Kuusik.
では,この女性は誰ですか?−ヘルカ・クーシックさんです。
Kes on Helga Kuusik? −Helga Kuusik on arst.
ヘルカ・クーシックさんの職業は何ですか?−ヘルカ・クーシックさんは医者です。
Kes seal veel on? −Sina oled ka seal.
そこにはほかに誰がいますか?−あなたもそこにいます。
1.8. 「これはどんな家ですか」
形容詞に対応する疑問詞(疑問形容詞)は,missugune「どんな」です。missugune は,必ず文頭
におかれます。
Missugune see maja on? −See maja on suur.
この家はどんなですか?−この家は大きいです。
Missugune maja see on? −See on uus maja.
これはどんな家ですか?−これは新しい家です。
Missugune on tuba? −Tuba on kitsas ja pime.
部屋はどんなですか?−部屋は,狭くて,暗いです。
Missugune on aga see tuba? −See tuba on lai ja valge.
ではこの部屋どんなですか?−この部屋は,広く,明るいです。
Missugune on see inimene? −See inimene on vana ja tark.
この人はどんな方ですか?−この人は,老年で,賢いです。
Missugune neiu Reet on? −Reet on väga meeldiv neiu.
レートはどんな娘さんですか?−レートはとてもすてきな娘さんです。
Missugune oled sina? −Mina olen väike ja vaene.
あなたはどんな方ですか?−わたしは小さくて貧しいです。
Missugune on tee? −Tee on lühike.
道はどんなですか? −道は近い[短い]です。
Missugune on tee? −Tee on hästi kuum ja kange.
お茶はどんなですか?−お茶はとても熱くて,濃いです。
1.9. 「あなたのお名前は」
1.9.1. 人称代名詞の属格形:「∼の」
1.3.節で扱った人称代名詞の形は,「主格形」と呼ばれます。主格形は人称代名詞が主語とし
て用いられるときの形です。
人称代名詞には,「わたしの机」
「彼の本」などと言う場合に用いられる形があり,「属格形」
と呼ばれます。3人称複数を除いて,人称代名詞の属格形にも完全形と短縮形の2つの形が
あります。
3人称単数の 代名詞 tema ∼ ta,1人称複数の代名詞 meie ∼ me,2人称複数の代名詞
teie ∼ te の属格形は,主格形と全く同じ形です。
6
© Kazuto Matsumura 1999–2005
主格形
mina
∼
sina
∼
tema
∼
meie
∼
teie
∼
nemad ∼
属格形
minu
∼
sinu
∼
tema
∼
meie
∼
teie
∼
nende
ma
sa
ta
me
te
nad
Kuidas (∼ mis) su nimi on?
Minu nimi on Peeter Kotli.
See on minu õpetaja.
Mu tuba on suur.
See on sinu tuba.
Siin on tema toanaaber.
See on meie ühiselamu.
Seal on teie laud.
Seal on nende auditoorium.
Ta toanaaber on ka üliõpilane.
Siin on me kodu.
Te vihik on seal.
Nende raamat on seal.
mu
su
ta
me
te
[laud]
[laud]
[laud]
[laud]
[laud]
[laud]
わたしの[机]
あなたの[机]
彼(彼女)の[机]
わたしたちの[机]
あなたたちの[机]
彼ら(彼女たち)の[机]
あなたの名前は何といいます?
わたしの名前はペーテル・コトリです。
これはわたしの先生です。
わたしの部屋は大きいです。
これはあなたの部屋です。
ここに彼女のルームメートがいます。
これはわたしたちの共同住宅(学生寮)です。
あそこにあなたたちの机があります。
あそこに彼らの教室があります。
彼女のルームメートも学生です。
ここにあるのが,わたしたちの家です。
あなたたちのノートはあそこにあります。
かれらの本はあそこにあります。
1.9.2. 「これは誰の席ですか」
疑問詞 kes「誰」の属格形は,kelle「誰の」です。
Kelle koht see on? −See on minu koht.
これは誰の席ですか?−わたしの席です。
Kelle tuba siin on? −See on sinu tuba.
ここは誰の部屋ですか?−あなたの部屋です。
Kelle õpetaja see on? −See on meie õpetaja.
この人は誰の先生ですか?−わたしたちの先生です。
Kelle portfell seal on? −Seal on tema portfell.
あそこに誰の書類カバンがありますか?−彼の書類カバンがあります。
1.10. 人称代名詞の接格と所有文
エストニア語には,英語の have 動詞にあたるものがありません。エストニア語では所有を
表す場合に,日本語と同じように「[人]に[物]がある」という構文を用います。この構文
を「所有文」と呼びます。
この課では,所有者が代名詞で表される所有文のみを扱います。所有文で所有者を表す代
名詞は,語尾 -l がついた接格形と呼ばれる形になります。
人称代名詞と疑問詞 kes「誰」の接格形(語尾 -l がついた形)を覚えましょう。接格形に完全形
と短縮形がある代名詞があります。
主格
mina
sina
tema
meie
属格
minu
sinu
tema
meie
∼
∼
∼
∼
mu
su
ta
me
接格
minul
sinul
temal
meil
∼ mul
∼ sul
∼ tal
7
わたしに
あなたに
彼(彼女)に
わたしたちに
© Kazuto Matsumura 1999–2005
teie
nemad
kes
teie
nende
kelle
∼ te
teil
nendel
kellel
∼ neil
∼ kel
あなたたちに
彼ら(彼女たち)に
誰に?
所有文は,「接格+on+所有されるもの」という構造の構文です。
Mul on raamat.
Sul on vend.
Tal on poeg.
Meil on auto.
Teil on koer.
Neil on buss.
わたしは本をもっています。
あなたは男の兄弟がいます。
彼は息子がいます。
うちには車があります(わたしたちは車をもっています)。
お宅では犬を飼っています。
彼らはバスをもっています。
この構文は,動詞 olema の後ろに,所有されるものを表す名詞の代わりに形容詞を用いる
と,気分や肉体的状態を表す文になります。
Mul on hea.
Sul on halb.
Tal on mugav.
Meil on raske.
Teil on kerge.
Neil on külm.
わたしは気分がいいです。
あなたは気分がよくありません。
彼は快適です。
わたしたちはしんどいです。
あなたたちは楽です。
彼らは寒がっています。
1.11. 数詞(1から 20 まで)
11∼19 は,1∼9を表す数詞の後ろに-teist を添えて表します。
1
2
3
4
5
6
7
8
9
üks
kaks
kolm
neli
viis
kuus
seitse
kaheksa
üheksa
11
12
13
14
15
16
17
18
19
üks/teist
kaks/teist
kolm/teist
neli/teist
viis/teist
kuus/teist
seitse/teist
kaheksa/teist
üheksa/teist
10
kümme
20
kaks/kümmend
8
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第2章(teine peatükk)
2.1. 動詞の不定詞形
エストニア語の動詞を辞書で検索する場合,見出し語には olema のように語尾 -ma で終わ
る動詞の形を用います。この形は「ma-不定詞」と呼ばれ,エストニア語の動詞の最も基本的な
形です。エストニア語の動詞には,ma-不定詞のほかに,もうひとつ「da-不定詞」と呼ばれる
形があります。
ma-不定詞
armasta/ma
astu/ma
ava/ma
ela/ma
helista/ma
hoolitse/ma
istu/ma
kasuta/ma
kirjuta/ma
korista/ma
küsi/ma
maga/ma
otsi/ma
palu/ma
seleta/ma
tööta/ma
unusta/ma
õpeta/ma
da-不定詞
armasta/da
astu/da
ava/da
ela/da
helista/da
hoolitse/da
istu/da
kasuta/da
kirjuta/da
korista/da
küsi/da
maga/da
otsi/da
palu/da
seleta/da
tööta/da
unusta/da
õpeta/da
愛する
進む
開ける
生きる,住む
電話する
心配する,世話する
座る
使う
書く
掃除する
質問する
寝る,眠る
捜す
頼む
説明する
働く
忘れる
教える
aita/ma
hakka/ma
lenda/ma
lõika/ma
näita/ma
oota/ma
vaata/ma
vasta/ma
ärka/ma
aida/ta
haka/ta
lenna/ta
lõiga/ta
näida/ta
ooda/ta
vaada/ta
vasta/ta
ärga/ta
手助けする
始める,とりかかる
飛ぶ
切る
見せる
待つ
見る
答える
目を覚ます
ma-不定詞の語尾 -ma は,すべての動詞に共通です。da-不定詞の語尾は,多くの場合 -da
または -ta ですが,これら以外の語尾で終わる da-不定詞をもつ動詞も見られます。また,da不定詞の語幹が,ma-不定詞の語幹と同じでない動詞がかなりあります。
とくに,次の動詞の da-不定詞形は特別な形をしています。
joo/ma
too/ma
löö/ma
juua
tuua
lüüa
飲む
持ってくる
打つ
9
© Kazuto Matsumura 1999–2005
söö/ma
mine/ma
ole/ma
pane/ma
sure/ma
tule/ma
pese/ma
näge/ma
tege/ma
süüa
minna
olla
panna
surra
tulla
pesta
näha
teha
食べる
行く
ある,いる
置く
死ぬ
来る
洗う
見る
する,作る
2.2. 動詞の現在形
2.2.1. 語幹と語尾
動詞 elama「生きている,住んでいる」の現在形は次のとおりです。
1人称
2人称
3人称
単数
ma elan
sa elad
ta elab
複数
me elame
te
elate
nad elavad
動詞の現在形の6つの形は,6つある人称代名詞の1つ1つに対応しています。動詞 elama
の現在形を注意して観察すると,6つの形すべてに共通している部分(ela-)と相互に異なっ
ている部分(-n, -d, -b, -me, -te, -vad)とがあることがわかります。
現在語幹
ela-
人称語尾
-n
-d
-b
+
-me
-te
-vad
(1人称単数の人称語尾)
(2人称単数の人称語尾)
(3人称単数の人称語尾)
(1人称複数の人称語尾)
(2人称複数の人称語尾)
(3人称複数の人称語尾)
6つの形すべてに共通している ela- を「語幹」(現在形の語幹,現在語幹)といい,相互に異
なっている部分を「語尾」(人称語尾)といいます。以下,この教科書では,語幹と語尾を明ら
かにする必要がある場合には,次のように斜線を用いて表します。
ma ela/n
sa ela/d
ta ela/b
me ela/me
te
ela/te
nad ela/vad
動詞 elama の現在語幹は,ma-不定詞から不定詞の語尾 -ma を取り除いた形です。別の言い
方をすると,ma-不定詞の語幹がそのまま現在語幹になります。動詞 elama と同じ方法で現在
語幹が得られる動詞は,エストニア語の動詞全体の7割以上を占めています。
2.2.2. 変則的な現在形をもつ動詞
変則的な現在形,あるいは現在語幹を持つ動詞を4つ覚えましょう。どれももっとも基本
10
© Kazuto Matsumura 1999–2005
的な動詞に属します。
動詞 olema は,現在形の3人称の形が変則的です。
ole/ma
「ある,いる」
ma ole/n
sa ole/d
ta on
me ole/me
te
ole/te
nad on
動詞 minema の現在語幹は,ma-不定詞の語幹とはまったく異なる形(lähe-)をしています。
mine/ma
「行く」
ma lähe/n
sa lähe/d
ta lähe/b
me lähe/me
te
lähe/te
nad lähe/vad
動詞 nägema と tegema の現在語幹では,ma-不定詞の語幹にある子音 -g-が落ちます。
näge/ma
「見る」
ma näe/n
sa näe/d
ta näe/b
me näe/me
te
näe/te
nad näe/vad
tege/ma
「する,作る」
ma tee/n
sa tee/d
ta tee/b
me tee/me
te
tee/te
nad tee/vad
2.2.3. 現在形の用法
エストニア語の現在時制は,英語の現在時制(I live),現在進行形(I am living),未来形(I
will live),未来進行形(I will be living)をすべて統合した意味をもっています。すなわち,現在
形の動詞が用いられている文を日本語に訳す場合には,個々の動詞の表す動作・行為などの
性格やその動詞が用いられている文脈などによって,「∼する」
「∼している」
「∼しようとし
ている」などと訳し分ける必要があります。
Mina töötan iga päev.
Mina töötan homme.
Ma töötan praegu.
Sina ootad.
Riina sööb.
Meie kirjutame.
Teie suitsetate.
Nemad tulevad.
Nad kõik magavad.
わたしは毎日仕事をします。[習慣,繰り返し]
わたしは明日仕事をします。[未来]
わたしは今仕事をしているところです。[現在]
あなたは待ちます(待っているところです)。
リーナは食べます(食べています)。
わたしたちは書きます(書いています)。
あなたたちはタバコを吸います(吸っています)。
彼らはやってきます(やってくるところです)。
彼女たちはみな眠ります(眠っています)。
Kas te töötate iga päev?
– Jah, ma töötan iga päev.
Kas sa töötad homme?
– Jah, töötan küll.
あなたは毎日仕事をしますか?
−はい,わたしは毎日働きます。
あなたは明日仕事をしますか?
−はい,します。
疑問詞の kes「誰」が主語の場合,動詞は3人称単数になります。
11
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kes magab praegu?
今眠っているのは誰ですか(今誰か眠っていますか)?
Mati magab (∼ Jaan ja Toomas magavad) praegu.
マッティ(∼ヤーンとトーマス)が眠っています。
2.2.4. 動詞の現在の否定形
動詞の現在の否定形は,ei (否定の小詞)を動詞の前においてつくります。その際,動詞は
人称語尾のつかない形,すなわち現在語幹の形のままです。したがって,否定形はすべての
人称に対して同じ形です。
動詞 elama「住む,生きている」の否定形
ma
わたしは住んでいない
sa
あなたは住んでいない
ta
彼(彼女)は住んでいない
ei ela
me
わたしたちは住んでいない
te
あなたたちは住んでいない
nad
彼らは住んでいない
Sina ei ela Narvas. (Narva)
Nad ei ela metsas. (mets)
Ülikool ei asu Pärnus.
Mina ei suitseta kodus.
Sina ei käi sageli kaupluses. (kauplus)
Te ei tööta haiglas. (haigla)
Ta ei õpeta ülikoolis.
Me ei söö sööklas.
あなたはナルヴァに住んでいません。
彼らは森の中に住んでいません。
大学はパルヌにはありません。
わたしは家ではタバコを吸いません。
あなたは店にあまり行きません。
あなたたちは病院で働いていません。
彼女は大学で教えていません。
わたしたちは食堂で食べません。
Kas te elate Tallinnas?
– Ei, ma ei ela Tallinnas.
Kas te käite sageli raamatukogus?
– Ei, ma ei käi seal sageli.
Kas te elate ühiselamus?
– Ei, me ei ela ühiselamus.
Kas sa käid kinos?
– Ei, ma ei käi kinos.
あなたはタリンにお住まいですか?
−いいえ,わたしはタリンに住んでいません。
あなたは図書館によくいらっしゃいますか?
−いいえ,あまり行きません。
あなたたちは学生寮に住んでいるのですか?
−いいえ,わたしたちは寮には住んでいません。
あなたは映画に行きますか?
−いいえ,わたしは映画に行きません。
2.3. 複合動詞(liitverb)
名詞の格変化した形や副詞など,動詞に副詞的な意味を添える語と動詞が結びついてでき
た熟語動詞を,「複合動詞」と呼びます。複合動詞の構成要素のうち,動詞ではない要素を,
この教科書では「複合動詞の副詞的成分」と呼ぶことにします。
複合動詞は熟語的表現ですから,それを構成する動詞と副詞的成分の意味を単純に合わせ
ると複合動詞の意味になるとはかぎりません。複合動詞は,しばしば,それを構成する動詞
と副詞的成分の意味からは予想できないような意味を持っています。したがって,多くの場
合,複合動詞は,もとになっている動詞とは独立した動詞として覚える必要があります。
heitma「投げる」 + ette「前へ」
→ ette heitma「非難する」
12
© Kazuto Matsumura 1999–2005
kutsuma「呼ぶ」 + üles「上へ」
→ üles kutsuma「訴える」
複合動詞の副詞的成分は,動詞が不定詞形の時は,動詞の前におかれ,動詞が人称変化し
た形の場合は,動詞の後ろにおかれるのがふつうです。
ma-不定詞
aru saa/ma
välja mine/ma
ära tule/ma
1人称
2人称
3人称
da-不定詞
aru saa/da
välja minna
ära tulla
理解する,わかる
外に出る
やって来る
複合動詞 aru saama の現在形
単数
複数
ma saa/n aru
me saa/me aru
sa saa/d aru
te
saa/te
aru
ta saa/b aru
nad saa/vad aru
2.3.1. 複合動詞の用例
Mina lähen ära.
Meie läheme ära.
Sina tuled välja.
Teie tulete välja.
Tema paneb tähele.
Nemad panevad tähele.
わたしは行きます(出発します,立ち去ります)。
わたしたちは行きます。
あなたは外に出てきます。
あなたたちは外に出てきます。
彼は注目しています。
彼らは注目しています。
Kas ma lähen ära?
– Jah, palun.
Kas sa tuled välja?
– Jah, tulen küll.
立ち去りましょうか?
−ええ,お願いします。
あなたは外に出てきますか?
−ええ,出て行きます。
【注意】
エストニア語の minema「行く」と tulema「来る」の関係は,英語の go「行く」と come「来る」の
関係と基本的に同じです。この最後の例の場合,日本語では「行く」ですが,エストニア語で
は tulema「来る」を用います。日本語の「来る」は,相手や第3者が話者の方に近づく場合にだ
け用いる動詞ですが,エストニア語の tulema は,相手や第3者が話者の方に近づく場合の
ほかに,話者が相手の方に近づく場合にも用いられます。
2.3.2. 複合動詞の否定形
複合動詞 aru saama「理解する」の否定形
ma
わたしは分かりません
sa
あなたは分かりません
ta
彼(彼女)は分かりません
ei saa aru
me
わたしたちは分かりません
te
あなたたちは分かりません
nad
彼らは分かりません
13
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ma ei saa aru.
Sina ei saa aru.
Tema ei tule tagasi.
Me ei tule tagasi.
Teie ei lähe ära.
Ma ei lähe nüüd ära.
わたしは理解できません。
あなたは理解できません。
彼女は帰ってきません。
わたしたちは戻ってきません。
あなたたちは立ち去りません。
わたしは今は行きません。
Kas te saate aru?
– Ei, ma ei saa aru.
Kas sa tuled tagasi?
– Ei, ma ei tule tagasi?
Kas nad lähevad ära?
– Ei, nad ei lähe ära.
Kas me läheme ära?
– Ei, me ei lähe veel ära.
おわかりですか?
−いいえ,理解できません。
戻っていらっしゃいますか?
−いいえ,戻りません。
彼らは行ってしまうのですか?
−いいえ,行きません。
出かけ(立ち去り,出発し)ましょうか?
−いいえ,まだ出かけません。
2.4. 場所の表現:「∼で」「∼へ」「∼から」
2.4.1. 場所の副詞:「ここで」「(あ)そこで」「ここへ」「(あ)そこへ」
場所の副詞 siin「ここで」と seal「(あ)そこで」は,人がいる場所や物がある場所,あるいは何
かが行われたり,起こったりする場所をさすときに用いいる副詞です。これに対し,人や物
が別の場所に移動する場合,その移動先または到達点を表すのが,siia「ここへ」と sinna「(あ)
そこへ」です。
Ma olen siin.
わたしはここにいます。
Ma olen seal.
わたしはそこにいます。
−Ma tulen siia.
−わたしはここへ来ます。
−Ma lähen sinna.
−わたしはそこへ行きます。
Sa tuled siia.
Sa lähed sinna.
Me tuleme siia.
Me läheme sinna.
Nad tulevad siia.
Nad lähevad sinna.
あなたはここへ来ます。
あなたはそこへ行きます。
わたしたちはここに来ます。
わたしたちはそこへ行きます。
彼らはここへ来ます。
彼らはそこへ行きます。
【注意】
日本語の「ここに」
「(あ)そこに」は,一緒につかわれる動詞の意味に注意して,siin, seal に
相当するか,siia, sinna に相当するかを判断した上で,エストニア語に訳す必要があります。
わたしは今ここに住んでいます。
わたしは明日ここに来ます。
Mina elan praegu siin.
Mina tulen homme siia.
2.4.2. 「家の中で」(名詞の内格)
地名その他の場所を表す名詞に語尾 -s をつけると,「∼において」
「∼の中で」という意味
の形(名詞の内格)になります。子音で終わっている名詞に語尾 -s がつく場合には,語尾 -s の
14
© Kazuto Matsumura 1999–2005
前に母音が現れます。
Tartu
maja
Tallinn
ülikool
タルト
家
タリン
大学
−
−
−
−
Tartu/s
maja/s
Tallinn/a/s
ülikool/i/s
タルトで
家の中で
タリンで
大学で
Mina elan Tartus.
わたしはタルトに住んでいます。
Tema elab Pärnus. (Pärnu)
彼女はパルヌに住んでいます。
Meie elame Eestis. (Eesti)
わたしたちはエストニアに住んでいます。
Teie elate Tallinnas.
あなたたちはタリンに住んでいます。
Nemad elavad linnas. (linn)
彼らは都市に住んでいます。
Sina oled praegu kodus. (kodu)
あなたは今うちにいます。
Reet töötab sageli raamatukogus. (raamatukogu) レートはよく図書館で勉強します。
Professor Mets õpetab ülikoolis.
メッツ教授は大学で教えています。
Kes magab majas?
家の中で寝ているのは誰ですか。
2.4.3. 「どこで?」「どこに?」
場所を問う疑問詞は kus「どこで」です。kus は,かならず文頭におかれます。
Kus sina oled?
Mina olen siin.
Kus te elate?
Mina elan Tartus.
Kus te täna töötate?
Ma töötan täna kodus.
Kus me ootame?
Ootame autos. (auto)
Kus te sööte?
Me sööme sööklas. (söökla)
Kus elab teie ema?
Ta elab Tallinnas.
あなたはどこにいますか?
わたしはここにいます。
あなたはどこにお住まいですか?
わたしはタルトに住んでいます。
あなたは今日どこで仕事をなさいますか?
わたしは今日自宅で仕事をします。
どこで待ちましょうか?
車の中で待ちましょう。
あなたたちはどこで食事をしますか?
わたしたちは食堂で食べます。
あなたのお母さんはどこにお住まいですか?
タリンに住んでいます。
2.5. 時の表現
2.5.1. 1日,季節
1日の時間区分,季節,曜日・月の名前と「∼に」という表現をまとめて覚えましょう。
朝
昼間,日中
夕方,晩
夜,夜中
hommik
päev
õhtu
öö
∼に
hommikul
päeval
õhtul
öösel
春
夏
秋
冬
kevad
suvi
sügis
talv
kevadel
suvel
sügisel
talvel
15
© Kazuto Matsumura 1999–2005
月曜日
火曜日
水曜日
木曜日
金曜日
土曜日
日曜日
esmaspäev
teisipäev
kolmapäev
neljapäev
reede
laupäev
pühapäev
esmaspäeval
teisipäeval
kolmapäeval
neljapäeval
reedel
laupäeval
pühapäeval
1月
2月
3月
4月
5月
6月
7月
8月
9月
10 月
11 月
12 月
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
november
detsember
jaanuaris
veebruaris
märtsis
aprillis
mais
juunis
juulis
augustis
septembris
oktoobris
novembris
detsembris
2.5.2. 時の疑問詞:「いつ?」
時を問う疑問詞は millal「いつ」です。millal は,文頭におかれます。
Millal me ärkame?
Me ärkame hommikul.
Millal me töötame?
Me töötame päeval.
Millal me sööme ja joome?
Me sööme ja joome õhtul.
Millal me magame?
Me magame öösel.
わたしたちはいつ目を覚ましますか?
朝目覚めます。
わたしたちはいつ働きますか?
日中働きます。
わたしたちはいつ食べたり飲んだりしますか?
晩に食べたり飲んだりします。
わたしたちはいつ眠りますか?
夜眠ります。
2.5.3. 時の表現の用例
Kool algab Jaapanis kevadel.
Suvel me puhkame.
Kool algab Eestis sügisel.
Talvel on külm ja pime.
Me ei tööta pühapäeval.
Teisipäeval on eesti keele tund.
Jaapanis algab kool aprillis.
Augustis on Tokios palav.
日本では春に学校が始まります。
夏には休みます。
エストニアでは秋に学校が始まります。
冬は寒くて暗いです。
日曜日には仕事をしません。
火曜日にはエストニア語の時間があります。
日本では学校が4月に始まります。
8月の東京は暑いです[8月には東京では暑い]。
16
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第3章(kolmas peatükk)
3.1. 名詞の格変化:主格と属格
3.1.1. 名詞の格変化について
日本語では,動詞は活用する語(用言),名詞は活用しない語(体言)という区別ができます
が,エストニア語では,動詞のほかに名詞も活用します。
動詞の活用は,人称変化と呼ばれ,語幹に人称を表す語尾(人称語尾)がつきますが,名詞
の活用は,格変化と呼ばれ,語幹に格語尾と呼ばれる語尾がつきます。
名詞 raamat「本」の主な格形を示すと次のようになります。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
単数
raamat
raamatu
raamatu/t
raamatu/sse
raamatu/s
raamatu/st
raamatu/le
raamatu/l
raamatu/lt
raamatu/ks
複数
raamatu/d
raamatu/te
raamatu/id
raamatu/te/sse
raamatu/te/s
raamatu/te/st
raamatu/te/le
raamatu/te/l
raamatu/te/lt
raamatu/te/ks
日本語では,形容詞は動詞に準じた活用をするため,動詞とともに用言と呼ばれて,活用
しない名詞と区別されますが,エストニア語の形容詞は名詞と同じ活用をするので,文法的
に名詞と一緒に扱われます。以下,活用に関する解説では,「名詞と形容詞」という意味で名
詞という語を用います。
エストニア語の名詞の活用形は,それぞれ「∼格」という名前で呼ばれます。名詞は,単数
と複数で別の形をもっていて,それぞれの活用形は,たとえば「単数属格」
「複数主格」という
ように,単数・複数の別を添えて呼ばれます。
3.1.2. 単数主格と単数属格
単数主格は,名詞のもっとも基本的な格形で,名詞を代表する形です。エストニア語の辞
書では,名詞は,単数主格の形で載っています。この点で,エストニア語の名詞の単数主格
は,日本語の名詞の格助詞(が,を,に,で,...)などのまったくつかない「裸の形」にに相当
します。ただし,文法的な働きは,日本語の「名詞+が」に相当すると考えた方がいいでしょ
う。第1章と第2章で用いられている名詞(形容詞を含む)は,語尾 -s または -l をもち,「∼
で」
「∼において」という意味を持つ場所や時間の表現(第2章 2.4.∼2.5.)以外は,みな単数主
格形で現れています。属格は,第1章(1.9.)の人称代名詞の属格形のところですでに触れたよ
うに,意味の点で日本語の「名詞+の」に相当する形です。
単数主格形は,名詞によって母音で終わることも,子音で終わることもあって一定しませ
んが,単数属格形は,どんな名詞でもかならず母音で終わります。
単数属格は,単数主格と並んで,名詞の最も基本的な格の1つです。名詞の単数の格形は,
一部を除き,単数属格形から作られるからです。言い替えると,名詞の単数の格形は「単数属
格形+格語尾」という形をしており,単数属格形は単数語幹そのものと見なすことができま
す。ここで,単数属格の格語尾をゼロ(-Ø;「語尾なし」)と考えるなら,単数属格形も含めて,
17
© Kazuto Matsumura 1999–2005
単数の格形は,原則として「単数語幹(=単数属格形)+格語尾」という形をしていることにな
ります。
単数属格の形は,単数主格の形から予測できないことが多いので,名詞を覚える際はに,
単数主格だけでなく,単数属格もあわせて覚える必要があります。
3.1.3. 名詞と形容詞修飾語の呼応(格の一致)
名詞に形容詞修飾語がある場合,形容詞修飾語は名詞と同じ格になります。すなわち,名
詞が単数主格なら形容詞も単数主格,名詞が単数属格なら形容詞も単数属格になります。こ
の現象を「名詞と形容詞の呼応」(格の一致)といいます。
単数主格
noor tüdruk
若い女性
must kohv
ブラックコーヒー
lihtne nimi
簡単な名前
単数属格
noore tüdruku
若い女性の
musta kohvi
ブラックコーヒーの
lihtsa nime
簡単な名前
ただし,形容詞の中には不変化(格変化をしない)のものがあります。たとえば,国名を表
す形容詞は,常に修飾語として用いられますが,まったく形を変えません。
単数主格
eesti keel
エストニア語
jaapani linn
日本の町
単数属格
eesti keele
エストニア語の
jaapani linna
日本の町の
単数内格
eesti keeles
エストニア語において
jaapani linnas
日本の町で
3.2. 単数属格の用法(その1):連体修飾語
連体修飾の属格の名詞は,修飾される名詞の前に置かれます。連体修飾の属格は,おおむ
ね日本語の「名詞+の」に対応し,所有者や所属先などを表します。
noore tüdruku kleit
eesti keele õpik
Tallinna linn
Üliõpilase raamat on auditooriumis.
Siin on eesti keele õpik.
Loengu algus on varsti.
Jaani ema elab Kivi tänavas.
Ma ootan Õitse tänava nurgal.
若い娘さんのドレス
エストニア語の教科書
タリン(Tallinn)の町
学生の本は教室にあります。
ここにエストニア語の教科書があります。
講義の始まるのはもうすぐです。
ヤーンの母親はキヴィ通りに住んでいます。
わたしはオイッツェ通りの角で待っています。
3.3. 単数属格形(=単数語幹)による名詞の類型
単数主格形と単数属格形を比較し,単数属格形(=単数語幹)がどのような母音で終わるか
に注目すると,名詞をいくつかのタイプに分類することができます。単数語幹末に現れる母
音は a, e, i, u, o の5つの短母音と長母音または二重母音です。
18
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(1a)
(2a)
(3a)
(4a)
(5a)
単数主格
ema
raske
huvi
kodu
maa
単数属格
ema
raske
huvi
kodu
maa
母親
重い;難しい
興味,関心
家,家庭
大地;国
(1b)
(2b)
(3b)
(4b)
nädal
tervis
paber
tüdruk
nädal/a
tervis/e
paber/i
tüdruk/u
週
健康
紙
少女
(1c)
(1d)
(1e)
(1f)
(3f)
(2g)
(2h)
lusika/s
kir/i
pime
ak/en
kahv/el
puna/ne
nim/i
lusika
kir/ja
pime/da
ak/na
kahv/li
puna/se
nim/e
スプーン
手紙
暗い
窓
フォーク
赤い
名前
3.3.1. 単数属格形が母音 a で終わる名詞
(1a)
(1b)
(1c)
(1d)
(1e)
(1f)
単数主格
ema
nädal
lusika/s
kir/i
pime
ak/en
単数属格
ema
nädal/a
lusika
kir/ja
pime/da
ak/na
母親
週
スプーン
手紙
暗い
窓
3.3.2. 単数属格形が母音 e で終わる名詞
(2a)
(2b)
(2g)
(2h)
単数主格
raske
tervis
puna/ne
nim/i
単数属格
raske
tervis/e
puna/se
nim/e
重い;難しい
健康
赤い
名前
3.3.3. 単数属格形が母音 i で終わる名詞
単数主格
(3a) huvi
(3b) paber
(3f) kahv/el
単数属格
huvi
paber/i
kahv/li
興味,関心
紙
フォーク
3.3.4. 単数属格形が母音 u, o で終わる名詞
19
© Kazuto Matsumura 1999–2005
単数主格
(4a) kodu
(4b) tüdruk
単数属格
kodu
tüdruk/u
家,家庭
少女
3.3.5. 単数語幹が長母音または二重母音で終わる名詞
単数主格
(5a) maa
単数属格
maa
大地;国
3.3.6. 単数属格形に関する注意
3.3.6.1. 単数主格と単数属格(=単数語幹)の間に子音の違い
(1a)
(1b)
(1c)
(2a)
(2b)
(2c)
(2d)
(3b)
(4b)
sada
halb
kord
muld
nõrk
pikk
selg
vend
jalg
laud
hamma/s
puha/s
varva/s
mõte
riie
põsk
kuus
uus
üks
leht
lühike
väike
jõgi
käsi
vesi
juht
kapp
paat
pliit
riik
trepp
tükk
auk
jõud
: saja
: halva
: korra
: mulla
: nõrga
: pika
: selja
: venna
: jala
: laua
: hamba
: puhta
: varba
: mõtte
: riide
: põse
: kuue
: uue
: ühe
: lehe
: lühike/se
: väike/se
: jõe
: käe
: vee
: juhi
: kapi
: paadi
: pliidi
: riigi
: trepi
tüki
: augu
: jõu
100
悪い
順序
土壌
弱い
長い
背中
兄,弟
足
机
歯
純粋な
足の指
考え
衣装
頬
6
新しい
1
葉;紙面
短い
小さい
川
手
水
指導者
戸棚
ボート
調理台
国家
階段
1切れ,1個
穴,くぼみ
力
20
sõda
: sõja
hind
: hinna
leib
: leiva
nurk
: nurga
palk
: palga
rind
: rinna
tark
: targa
perekond : perekonna
koht
: koha
õlg
: õla
kalla/s
: kalda
rika/s
: rikka
戦争
価格
黒パン
隅
報酬
胸;乳房
聡明な
家族
場所
肩
岸
裕福な
hinne
õde
täht
täis
viis
kaks
: hinde
: õe
: tähe
: täie
: viie
: kahe
評価
姉,妹
星;文字
満ちた
5
2
päike
: päike/se
太陽
mägi
mesi
: mäe
: mee
山
蜜
kaart
kleit
pilt
poiss
söök
tund
: kaardi
: kleidi
: pildi
: poisi
: söögi
: tunni
カード;地図
ドレス
絵,写真
少年
食事
1時間
jutt
käsk
: jutu
: käsu
話
命令
© Kazuto Matsumura 1999–2005
lind
lõpp
toit
õhk
: linnu
: lõpu
: toidu
: õhu
鳥
終り
食物
空気
lukk
oht
usk
: luku
: ohu
: usu
錠
危険
信仰
tuba
aeg
aed
: toa
: aja
: aia
部屋
時間
庭園
3.3.6.2. 単数属格形が単数主格形とかなり違う名詞
(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
nuga
viga
poeg
soe
süda
võt/i
seits/e
õu
pood
lugu
rohi
liht/ne
: noa
: vea
: poja
: sooja
: süda/me
: võt/me
: seits/me
: õu/e
: poe
: loo
: rohu
: liht/sa
ナイフ
間違い
息子
暖かい
心臓
鍵
7
中庭
店
数
草
簡単な
tüt/ar
: tüt/re
küm/me : küm/ne
mees
: mehe
娘
10
男;夫
kallis
nägu
suhk/ur
täht/is
高価な
顔
砂糖
重要な
: kalli
: näo
: suhk/ru
: täht/sa
3.3.6.3. 複合名詞の単数属格形
複合名詞の格変化は,もっとも最後の構成成分の名詞と同じになります。
eri=ala
aja=kiri
pea=linn
esmas=päev
aja=leht
üli=õpilane
pasta=pliiats
kilo=meeter
vaba=riik
ühis=elamu
raamatu=kogu
: -ala
: -kirja
: -linna
: -päeva
: -lehe
: -õpilase
: -pliiatsi
: -meetri
: -riigi
: -elamu
: -kogu
専門領域
雑誌
首都
月曜日
新聞
大学生
ボールペン
キロメートル
共和国
共同住宅
図書館
(ala)
(kiri)
(linn)
(päev)
(leht)
(õpilane)
(pliiats)
(meeter)
(riik)
(elamu)
(kogu)
3.4. 単数属格の用法(その2):直接目的語
単数属格は,他動詞文の直接目的語の形にもなります。この場合の単数属格は,日本語の
「名詞+を」にほぼ相当します。
Ma toon raamatu.
わたしは本を持ってきます。
Ema kutsub kohe arsti.
母親はすぐ医者を呼びます。
Linda otsib pliiatsi, aga meie otsime õpiku.
リンダは鉛筆を探し出し,わたしたちは教科書を探し出します。
Kas Jüri viib magnetofoni ära?
ユリはテープレコーダーを持って行ってしまいますか?
Kas sa tood homme selle romaani?
あなたは明日その小説を持って来ますか?
Nad ehitavad korstna.
彼らは煙突を建てます。
21
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Dotsent Laan kirjutab raamatu.
ラーン助教授は本を書きます。
Kuhu Reet paneb mu vene keele õpiku?
レートはどこにわたしのロシア語の教科書を置きますか?
Kas te avate akna?
窓をあけてくださいますか?
【解説】
ドイツ語・ロシア語などには,直接目的語を表す格として対格(目的格)と呼ばれる独立し
た格がありますが,エストニア語には,動詞の直接目的語を専門に表す格がなく,いくつか
の格が直接目的語の格表示を分担しています。
エストニア語の目的語は,属格のほかに,分格(第5章参照)で表されます。属格で表され
る直接目的語を「属格目的語」,分格で表される直接目的語を「分格目的語」と呼んで区別しま
す。直接目的語の格として用いられた単数属格を,連体修飾語としての用法から区別して,
「対格」と呼ぶことがあります。
ただし,直接目的語が属格で現れるのは,名詞が単数の場合に限られます。言い替えると,
直接目的語の格形としての用法は,単数属格形だけのものであり,複数属格形には対応する
用法はありません。
3.5. 複合名詞の最初の構成成分
複合名詞の最初の構成成分は,しばしば属格形になります。
palga=päev
raamatu=kauplus
toa=naaber
給料日[給料の日]
書店[本の店]
ルームメート[部屋の隣人]
Bussipeatus ei ole kaugel.
バス停は遠くありません。
Kursusetöö ei ole veel valmis. レポートはまだ完成していません。
Minu toanaaber on Jüri Rand.
わたしのルームメートはユリ・ラントです。
Raamatukaupluses on eesti-vene sõnaraamat.
書店にエストニア語・ロシア語辞典があります。
Tema eriala on keeleteadus.
彼女の専攻は言語学です。
3.6. 代名詞の属格形
6つの人称代名詞と疑問代名詞の kes「誰」,mis「何」,指示代名詞の see「これ,この;それ,
その」の属格形をまとめて覚えましょう。
主格
mina
sina
tema
meie
teie
nemad
kes
mis
see
属格
∼
∼
∼
∼
∼
∼
ma
sa
ta
me
te
nad
minu
sinu
tema
meie
teie
nende
kelle
mille
selle
∼
∼
∼
∼
∼
mu
su
ta
me
te
名詞に添えられた see は,名詞とともに属格形になります。
22
© Kazuto Matsumura 1999–2005
See professor on täna haige.
Selle professori loeng on homme.
See auditoorium ei ole suur.
Selle auditooriumi põrand on tume.
Kas see õpetaja on eestlane?
Kas te olete selle õpetaja õpilane?
その教授は今日病気です。
その教授の講義は明日です。
この教室は大きくありません。
この教室の床は黒っぽい色です。
この先生はエストニア人ですか?
あなたはこの先生の生徒ですか?
3.7. 所有再帰代名詞 oma「自分の」
英語では,代名詞で表される直接目的語が,主語と同じ人を指すかどうかにより代名詞の
形が異なります。
(1) a. John will kill you.
b. You will kill yourself.
(2) a. John will kill him.
(John≠him)
b. John will kill himself. (John=himself)
上の(b)の文に使われている yourself, himself のように,主語と同じ人を指す場合に用いられ
る代名詞の形を「再帰形」と呼びます。すなわち,英語の人称代名詞には目的語として現れる
場合に再帰形とそうでない形との区別があります。
ところが,英語では,この区別は所有格になるとなくなってしまいます。
(3) a. John loves your wife.
b. You love your wife.
(4) a. John loves his wife. (John≠his)
b. John loves his wife. (John=his)
とくに3人称の場合には,(4a)と(4b)のように,「不倫」している場合も,「正常」な関係の場
合も,まったく同じ表現になってしまいます。
エストニア語では,(3)や(4)のような場合でも,再帰形があります。(3b)や(4b)のような文
脈で,人称代名詞の属格形(minu, sinu, tema, meie, teie, nende)の代わりに用いられる oma を
「所有再帰代名詞」と呼ぶことにします。
次の(a)と(b)の文を比較しましょう。
(5) a. Isa toob minu magnetofoni.
b. Mina toon oma magnetofoni.
父がわたしのテープレコーダーを持ってきます。
わたしは(自分の)テープレコーダーを持ってきます。
(6) a. Mina müün sinu auto.
b. Sina müüd oma auto.
わたしはあなたの車を売ります。
あなたは(自分の)車を売ります。
(7) a. Sina tood meie televiisori.
b. Meie viime oma televiisori.
あなたはわたしたちのテレビを持ってきます。
わたしたちは(自分たちの)テレビを持っていきます。
(8) a. Meie müüme teie telefoni.
b. Te müüte oma telefoni.
わたしたちは,あなたたちの電話を売ります。
あなたたちは(自分たちの)電話を売ります。
1人称と2人称の場合には,(b)の文脈で人称代名詞の属格形が現れることはありません。
23
© Kazuto Matsumura 1999–2005
しかし,3人称の場合には,(b)の文脈でも,意味によって,人称代名詞の属格形が使われ
たり,oma が使われたりします。
(9b) i) Epp viib oma raadio.
ii) Epp viib tema raadio.
エップは(自分の)ラジオを持っていきます。
エップは(他人の)ラジオを持って行きます。
(10b) i)
Eestlased toovad oma lennuki.
エストニア人たちは(自分たちの)飛行機を持ってきます。
ii) Eestlased toovad nende lennuki.
エストニア人たちは(他人の)飛行機を持ってきます。
3.8. 「人称代名詞の属格+所有再帰代名詞」=「∼のもの」
エストニア語には,英語の mine, yours などのような所有代名詞はありません。
「∼のもの」
という意味を表す場合には,所有再帰代名詞 oma の前に人称代名詞の属格形(1.9 節)を添え
ます。疑問代名詞 kes「誰」に対応する「誰のもの」は,kelle oma となります。
Kelle oma see raadio on?
See raadio on minu oma.
See auto on meie oma.
See magnetofon on sinu oma.
See telefon on tema oma.
See telefon on teie oma.
See lennuk on nende oma.
このラジオは誰のものですか?
このラジオはわたしのです。
この車はわたしたちのものです。
このテープレコーダーは君のです。
この電話は彼(彼女)のものです。
この電話はあなたたちのものです。
この飛行機は彼らのものです。
3.9. 単数属格の用法(その3):後置詞とともに
エストニア語には,日本語の助詞のように名詞の後ろに添えて場所関係や動詞との格関係
を表す語があります。このような語を,英語の前置詞に対して,「後置詞」と呼びます。エスト
ニア語の後置詞は,たいてい名詞の属格形とともに用いられます。
raamatu
peal
all
kõrval
maja
juures
ees
taga
本の
上に
下に
そばに
家の
ところに
前に
裏に(後ろに)
Raamatu peal on sulepea.
本の上にペンがあります。
Portfelli all on paber.
書類カバンの下に紙があります。
Kabinet on aula kõrval.
研究室は講堂のそばにあります。
Dekaani kõrval on meie rühmavanem.
学部長のそばにわたしたちのグループのリーダーがいます。
Kaev on maja juures.
井戸は家のところにあります。
Meie oleme Laine juures külas.
わたしたちはライネの家にお邪魔しています。
Laud on diivani ees.
机はソファーの前にあります。
Riiul on diivani taga.
本棚はソファーの後ろにあります。
24
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第4章(neljas peatükk)
4.1. 名詞の格変化:複数主格
複数主格は,単数主格に対応する複数の形です。複数主格の作り方はすべての名詞に共通
で,単数属格に語尾 -d をつけます。
単数属格形のタイプ分け(3.3.参照)に沿って,複数主格の形を整理すると次のようになり
ます。
(1a)
(2a)
(3a)
(4a)
(5a)
単数主格
maja
haige
kivi
valu
töö
単数属格
maja
haige
kivi
valu
töö
複数主格
maja/d
haige/d
kivi/d
valu/d
töö/d
家
病気の
岩石
痛み
仕事
(1b)
(2b)
(3b)
(4b)
tänav
kauplus
korter
vihik
tänav/a
kauplus/e
korter/i
vihik/u
tänava/d
kaupluse/d
korteri/d
vihiku/d
通り
商店
アパート
ノート
(1c)
(1d)
(1e)
(1f)
(3f)
(2g)
(2h)
pastaka/s
as/i
sile
sõb/er
mant/el
jaapanla/ne
mer/i
pastaka
as/ja
sile/da
sõb/ra
mant/li
jaapanla/se
mer/e
pastaka/d
asja/d
sileda/d
sõbra/d
mantli/d
jaapanlase/d
mere/d
ボールペン
ことがら
滑らかな
友人
コート
日本人
海
4.2. 複数主格の用法(その1):主語
4.2.1. 名詞・形容詞
複数主格形は,複数名詞が主語として現れる場合の格形です。名詞が複数主格形の場合,
修飾形容詞も複数主格形になります。
Jaapanlased töötavad hästi ja palju. 日本人は,良く働きますし,たくさん働きます。
Eestlased elavad Eestis.
エストニア人はエストニアに住んでいます。
Uued autod on seal.
新しい車は,あそこにあります。
Väikesed lapsed magavad toas.
小さな子どもたちは,部屋の中で眠っています。
Tal on sinised silmad ja tumedad juuksed.
彼女は目が青くて,髪は黒(っぽ)い色をしています。
動詞 olema「ある,いる」の補語は,主語が複数の場合,複数主格形になります。
Vihikud on sinised.
Meie maja aknad on väikesed.
Auditooriumi seinad on heledad.
ノートは青いです。
わたしたちの家の窓は小さいです。
教室の壁は明るい色をしています。
25
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Jaak ja Enn on noored.
Mati ja Toomas on noored arstid.
Meie oleme eesti keele õpetajad.
ヤークとエンは若いです。
マッティとトーマスは,若い医師(たち)です。
わたしたちは,エストニア語の教師です。
Minu isa elab Tallinnas.
Minu vanemad elavad Haapsalus.
父はタリンに住んでいます。
わたしの両親はハープサルに住んでいます。
Sinu vend on üliõpilane.
Sinu toanaabrid on jaapanlased.
あなたの弟さんは大学生です。
あなたのルームメートたちは,日本人です。
Tema auto on peahoone taga.
Tema raamatud on akna all.
彼女の車は本館の裏にあります。
彼女の本は窓の下にあります。
Meie maja ei ole uus.
わたしたちの住んでいる建物は新しくありません。
Meie neiud ei istu kohvikus.
われわれ(のクラス)の女の子たちは喫茶室に座っていません。
Teie raadio töötab hästi.
Teie magnetofonid ei tööta.
あなたたちのラジオは調子がいいです。
あなたたちのテープレコーダーは動きません。
Nende kool ei asu kesklinnas.
彼らの学校は町の中心部にありません。
Nende kauplused asuvad kesklinnas. 彼らの店は町の中心部にあります。
4.2.2. 指示代名詞
指示代名詞「これ,それ」は,複数では,単数の時とは別の語を用います。単数主格形 see
に対応する複数主格形は need です。
See on uus maja.
Need on uued majad.
これは新しい家です。
これらは新しい家です。
See üliõpilane on eestlane, aga need on jaapanlased.
この学生はエストニア人ですが,あの学生たちは日本人です。
See loeng toimub raamatukogus, aga need toimuvad peahoones.
この講義は図書館で行われますが,それらは本館で行われます。
See raamat ei ole huvitav, aga need on huvitavad.
この本は面白くありませんが,それらは面白いです。
Need üliõpilased ei õpi Tartu Ülikoolis.
この学生たちは,タルト大学で学んでいません。
4.2.3. 不定代名詞 mõni ∼ mõned「いくつかの」
不定代名詞の mõni「いくつかの」は,「mõni(+単数名詞)」
「mõned(+複数名詞)」のどちらで
用いても,意味は変わりません。
Mõni eestlane õpib Jaapani ülikoolis. ∼ Mõned eestlased õpivad Jaapani ülikoolis.
日本の大学で勉強しているエストニア人がいます。
Mõned inimesed töötavad palju, teised aga vähe.
たくさん働く人もいますが,あとの人は少ししか働きません。
26
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mõni vihik on roheline ja mõni sinine.
緑色のノートもあれば,青いノートもあります。
See film ei ole huvitav, aga mõned teised filmid on väga huvitavad.
この映画は面白くありませんが,映画の中には面白いものもあります。
4.3. 複数主格の用法(その2):直接目的語
複数主格は,直接目的語の格形として用いられます。
Me avasime kõik aknad.
Nad ehitasid need majad.
Ta kirjutas kõik need raamatud.
Nad panid koerad sinna.
わたしたちは窓を全部開けました。
彼らはこれらの家を建てました。
彼はこれらの本をすべて書きました。
彼らは犬たちをそこに入れました。
4.4. 動詞の過去形
4.4.1. 過去語幹と人称語尾
動詞 elama「生きている,住んでいる」の過去形は次の通りです。
1人称
2人称
3人称
単数
ma elasin
sa elasid
ta elas
複数
me elasime
te
elasite
nad elasid
過去形を語幹と人称語尾とに分析して,現在形と比較してみましょう。
ma
sa
ta
me
te
nad
現在形
ela/n
ela/d
ela/b
ela/me
ela/te
ela/vad
過去形
ela/si/n
ela/si/d
ela/s
ela/si/me
ela/si/te
ela/si/d
人称語尾
現在
過去
-n ∼ -n
-d ∼ -d
-b ∼ Ø
-me ∼ -me
-te ∼ -te
-vad ∼ -d
(1人称単数の人称語尾)
(2人称単数の人称語尾)
(3人称単数の人称語尾)
(1人称複数の人称語尾)
(2人称複数の人称語尾)
(3人称複数の人称語尾)
動詞 elama の過去語幹は,ma-不定詞の語幹に過去を表す標識(接尾辞) -s (3人称単数形)ま
たは -si- (3人称単数形以外)を付けて作られます。エストニア語の動詞の過去語幹は,ごく
一部の動詞を除いて,すべてこの方法で作られます。
過去形の場合,人称語尾は,1人称と2人称では現在形の時とまったく同じですが,3人
称単数では語尾がなく(「語尾がゼロ-Ø である」といいます),3人称複数では現在形の時とは
異なる人称語尾 -d が用いられます。とくに,過去形の場合,2人称単数形と3人称複数形が,
まったく同じ形になる(sa elasi/d ∼ nad elasi/d)ことに注意しましょう。
過去形の作り方に関しては,第 11 章でよりくわしく学びます。
4.4.2. 動詞の過去形の作り方:例外(その1)
現在形では不規則だった動詞 olema「ある,いる」は,過去形では,語尾は規則的になりま
すが,過去の標識が -si- ∼ -s ではなく -i- となる動詞のグループに属する点で,やはり例
外的です。
27
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ma ol/i/n
sa ol/i/d
ta ol/i
me ol/i/me
te
ol/i/te
nad ol/i/d
Mina olen täna kodus.
Mina olin eile linnas.
Sina olid eile Tartus.
Tema oli eile kodus.
Meie olime eile kinos.
Teie olite eile siin.
Nemad olid eile seal.
Meil on koer.
Teil oli kass.
わたしは今日うちにいます。
わたしは昨日町にいました。
あなたはきのうタルトにいました。
彼女は昨日家にいました。
わたしたちは昨日映画にいました。
あなたたちはきのうここにいました。
彼らは昨日そこにいました。
うちでは犬を飼っています。
あなたのうちではネコを飼っていました。
次の動詞は,動詞 olema「ある,いる」と同じタイプの過去形をもっています。
pane/ma
置く
ma
sa
ta
me
te
nad
現在
panen
paned
pabeb
paneme
panete
panevad
過去
panin
panid
pani
panime
panite
panid
pese/ma
洗う
ma
sa
ta
me
te
nad
pesen
pesed
peseb
peseme
pesete
pesevad
pesin
pesid
pesi
pesime
pesite
pesid
sure/ma
死ぬ
ma
sa
ta
me
te
nad
suren
sured
sureb
sureme
surete
surevad
surin
surid
suri
surime
surite
surid
tule/ma
来る
ma
sa
ta
me
te
nad
tulen
tuled
tuleb
tuleme
tulete
tulevad
tulin
tulid
tuli
tulime
tulite
tulid
näge/ma
ma
näen
nägin
28
© Kazuto Matsumura 1999–2005
見る
sa
ta
me
te
nad
näed
näeb
näeme
näete
näevad
nägid
nägi
nägime
nägite
nägid
tege/ma
する,作る
ma
sa
ta
me
te
nad
teen
teed
teeb
teeme
teete
teevad
tegin
tegid
tegi
tegime
tegite
tegid
4.4.3. 動詞の過去形の作り方:例外(その2)
次の動詞は,語幹の長母音が過去の標識 -i- がつくと短母音になり,過去語幹には母音 i
で終わる二重母音が現れます。
saa/ma
受け取る
ma
sa
ta
me
te
nad
現在
saan
saad
saab
saame
saate
saavad
過去
sain
said
sai
saime
saite
said
joo/ma
飲む
ma
sa
ta
me
te
nad
joon
jood
joob
joome
joote
joovad
jõin
jõid
jõi
jõime
jõite
jõid
söö/ma
食べる
ma
sa
ta
me
te
nad
söön
sööd
sööb
sööme
sööte
söövad
sõin
sõid
sõi
sõime
sõite
sõid
このほかに,jooma と同じ活用をする動詞として looma「作り出す」, tooma「持ってくる」,
sööma と同じ活用をする動詞として lööma「打つ,なぐる」があります。
4.4.4. 不規則動詞
mine/ma
行く
現在
ma lähen
sa lähed
過去
läksin
läksid
29
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ta
me
te
nad
läheb
läheme
lähete
lähevad
läks
läksime
läksite
läksid
4.5.「どこへ」
「∼へ」を表す名詞の格語尾は -sse です。語尾 -sse は,単数属格形につきます。対応する疑
問詞は kuhu「どこへ」です。
Kuhu lapsed lähevad?
Nad lähevad sööklasse.
Millal te lähete raamatukogusse?
Üliõpilased ei lähe peahoonesse.
Töölised lähevad hommikul tehasesse.
子どもたちはどこへ行くところですか?
食堂へ行くところです。
あなたたちはいつ図書館へ行きますか?
学生たちは本館へ行きません。
労働者たちは朝,工場へ行きます。
4.6.「いかがお過ごしですか」(様態の副詞)
4.6.1. 「よく,うまく」
形容詞 hea「良い」,halb「悪い」に対応する副詞は,hästi「良く,上手に」,halvasti「悪く,下
手に」です。対応する疑問詞は,kuidas「どのように」です。
Kuidas te elate?
Tänan, hästi.
Halvasti, ma olen haige.
Kuidas teie ema elab?
Tänan, hästi.
Kuidas töö läheb?
Väga halvasti.
Kuidas Anu räägib vene keelt?
Anu räägib vene keelt väga hästi.
いかがお過ごしですか?
ありがとう,元気です。
思わしくありません。わたしは病気です。
あなたのお母さんはいかがお過ごしですか?
ありがとう,元気です。
お仕事はいかがですか?
うまく行っていません。
アヌの話すロシア語はいかがですか?
アヌはとても上手にロシア語を話します。
4.6.2. 接尾辞 -sti, -lt
形容詞の語幹に接尾辞 -sti または -lt をつけると,疑問詞 kuidas「いかに」に応える副詞(様
態の副詞)ができます。
kiire
õige
rumal
tugev
vali
: kiire
: õige
: rumala
: tugeva
: valju
→
→
→
→
→
kiire/sti
õige/sti
rumala/sti
tugeva/sti
valju/sti
速い
:速く
正しい :正しく
愚かな :愚かに
強い :強く
声が大きい:大きな声で
vaba
täp/ne
vaik/ne
aegla/ne
pidu/lik
hari/lik
soe
: vaba
: -se
: -se
: -se
:-liku
: -liku
: sooja
→
→
→
→
→
→
→
vaba/lt
täpse/lt
vaikse/lt
aeglase/lt
piduliku/lt
hariliku/lt
sooja/lt
自由な :自由に
正確な :正確に
静かな :静かに
ゆっくりの:ゆっくりと
祝典の :祝典のごとく
ふつうの :ふつう
暖かい :暖かく
30
© Kazuto Matsumura 1999–2005
【参考】
接尾辞は,形容詞ごとにほぼ決まっています。一般に,接尾辞 -lt の方がよく使われます。
4.7. 時刻の言い方
名詞 kell は,「時計」
「鐘」という意味ですが,数字の前に置かれると,「∼時」という意味に
なります。
4.7.1.「∼時です」
Kui palju kell on? (∼ Mis kell on?)
Kell on neli.
Kui palju nüüd kell on?
Praegu on kell seitse.
Kui palju kell juba on?
Kell on alles kaheksa.
Mis täpne kell on?
Kell on täpselt kümme.
Kui palju kell nüüd on?
Kell on varsti kaksteist.
Kell on umbes kaksteist.
Mis kell praegu on?
Kell on parajasti kaks.
何時ですか?
4時です。
今何時ですか?
今7時です。
もう何時ですか?
まだ8時になったばかりです。
正確な時刻は何時ですか?
10 時ちょうどです。
今何時でしょうか?
もうじき 12 時になります。
12 時ころです。
今何時ですか?
今2時です。
4.7.2. 「∼時に」
「∼時に」という時は,数字の前に名詞 kell を添えるだけです。
「何時に?」と質問する場合
には,疑問詞 millal「いつ,何時に」を用います。
Millal ma siia tulen?
Palun tule siia kell seitse hommikul.
Millal teie siia tulete?
Me tuleme siia täpselt kell üks päeval.
Millal me läheme sinna?
Me läheme sinna umbes kell üheksa õhtul.
Millal nad sinna lähevad?
Nad lähevad sinna kell kaks öösel.
何時にここに来ましょうか?
朝の7時にここに来てください。
あなたたちは何時にここに来ますか?
午後1時ちょうどにここに来ます。
何時にそこへ行きましょうか?
夜の9時ころそこへ行きます。
彼らは何時にそこへ出かけますか?
夜中の2時にそこへ出かけます。
4.8. 接続詞:või「それとも,または」
Kas te töötate kodus või raamatukogus?
あなたたちは家で勉強しますか,それとも図書館ですか?
Ma töötan kodus.
家で勉強します。
Kas nad elavad Tartus või Tallinnas?
彼らはタルトに住んでいますか,タリンですか?
Nad elavad Tartus.
タルトに住んでいます。
Kas Toomas on eestlane või venelane?
トーマスはエストニア人ですか,ロシア人ですか?
Ta on muidugi eestlane.
もちろんエストニア人です。
31
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第5章(viies peatükk)
5.1. 個体名詞と非個体名詞
英語では,個々の名詞が1個,2個と数えられる対象を表すかどうかを基準にして,名詞
を可算,非可算に区分します。
エストニア語の名詞の場合も,この英語の可算・非可算の区分とよく似た区別が必要にな
ります。ここでは,この区別を,個体と非個体の区別と呼ぶことにします。生物・無生物,具
体物・抽象物などの区別に関係なく,名詞が指しているものを,名詞の指示する対象(略し
て指示対象)と呼ぶならば,個体・非個体の区分は,名詞の指示対象の性質に基づく名詞の
意味の分類ということになります。
名詞の指示対象のうち,それ本来の特定の形で認識され,1個,2個と数えられるものを,
個体と呼びましょう。たとえば,「時計」
「本」
「犬」
「男」などが個体です。個体を指示する名詞を
個体名詞と呼びます。一般に,個体は,物理的に分割されると,個体として認識されなくな
ってしまうという性質をもっています。たとえば,2つに切断された「本」は,もう本ではあ
りません。
「本」は2つに切断されたとたんに「本」であることをやめ,その代わりに,かつて
「本」と呼ばれていた物体のかたわれが2つ生じます。
これに対し,非個体は,もともとそれ特有の形がなく,外から量の枠を与えないかぎり,
数えられない対象です。たとえば,「粘土」
「水」
「ほこり」
「紙」
「時間」
「空間」などが非個体です。
非個体を指す名詞を非個体名詞と呼ぶことにします。非個体名詞によって指される対象は,
一定の形を持つわけではありませんから,分割されても同じ名前で呼ぶことができます。た
とえば,あるコップに「水」が入っている状態を考えましょう。このコップの「水」を半分だけ
別のコップに分けたとします。すると,「水」が入っているコップが2つある状態が生じます。
つまり,「水」は,2つに分割してもやはり「水」と呼ぶことができます。
個体名詞と非個体名詞の区別は,絶対的なものではありません。同じ指示対象でも,見方,
考え方によって,個体として認識されたり,されなかったりするからです。たとえば,「マグ
ロ」は,魚市場ではあの魚の形をした個体を単位として認識されるのがふつうだろうと考え
られます。しかし,寿司屋では肉の形で意識され,非個体になってしまいます。逆に,「コー
ヒー」は一般的には非個体ですが,喫茶店のメニューを見ながら「コーヒーを2つ」と注文す
る時には,1人前(あるいは1杯分)を単位とする個体として意識されているといえます。
したがって,ひとつひとつの名詞を個体名詞,非個体名詞と分類するのは,原理的に不可
能です。ある名詞の指示対象が個体であるか,非個体であるかは,本来決まっているもので
はなく,状況に応じてどちらにもなりうるからです。しかし,「ふつう個体として意識される
対象を指す名詞」
「ふつう非個体として意識される対象を指す名詞」という条件付きではあれ,
名詞を個体名詞・非個体名詞に分類しておくと,直接目的語の格表示のしくみの理解が容易
になりますので,この区別に慣れてください。
5.2. 名詞の格変化:単数分格
単数分格は,単数主格,単数属格とともに,名詞の最も基本的な格の1つです。単数分格
の語尾によって,名詞は3つのタイプに分かれます。
5.2.1. 単数分格語尾が-t となる名詞
単数語幹(=単数属格形)に語尾 -t がついて単数分格形ができる名詞と,子音で終わる特別
な語幹(子音語幹)をもち,この語幹に語尾 -t がついて単数分格形ができる名詞の2つのタイ
プがあります。
5.2.1.1. 単数語幹(=単数属格形)から単数分格形をつくる名詞
32
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(1a)
(1b)
(1c)
(1d)
(1e)
単数主格
`õhtu
`kahv/el
paber
pime
lusika/s
単数属格
`õhtu
`kahv/li
paber/i
pime/da
lusika
単数分格
`õhtu/t
`kahvli/t
paberi/t
pimeda/t
lusika/t
夕べ
フォーク
紙
暗い
スプーン
5.2.1.2. 子音語幹から単数分格形をつくる名詞
子音語幹は,名詞によって,単数主格形と同じ形をしている場合とそうでない場合とがあ
ります。
(2a)
(2b)
(2c)
(2d)
単数主格
tervis
rahva/s
noor
puna/ne
単数属格
tervis/e
`rahva
noore
puna/se
単数分格
tervis/t
rahvas/t
noor/t
punas/t
健康
人々
若い
赤い
次の名詞にも子音語幹があります。
単数主格
tüt/ar
ak/en
lühike
päike
väike
単数属格
`tüt/re
`ak/na
lühike/se
päike/se
väike/se
単数分格
tütar/t
aken/t
lühikes/t
päikes/t
väikes/t
娘
窓
短い
太陽
小さい
【注意】
次の名詞は子音語幹をもっていませんが,子音語幹をもつ名詞と同じように,単数分格の
語尾は単数主格形につきます。
mõt/e
rii/e
arve
hoone
lõuna
terve
`mõt/te
`rii/de
`arve
`hoone
`lõuna
`terve
5.2.1.3. 注意すべき単数分格形
単数主格
単数属格
uu/s
uu/e
täi/s
täi/e
kuu/s
kuu/e
vii/s
vii/e
kä/si
ve/si
kä/e
ve/e
mõte/t
riie/t
arve/t
hoone/t
lõuna/t
terve/t
考え
衣服
勘定書
建物
南;昼食
健康な
単数分格
uu/t
täi/t
kuu/t
vii/t
新しい
満ちた
6
5
kä/tt
ve/tt
手
水
33
© Kazuto Matsumura 1999–2005
me/si
me/e
me/tt
蜜
laps
uks
mees
lapse
ukse
mehe
last
ust
meest
子ども
ドア
男;夫
süda
üks
kaks
südame
ühe
kahe
südant
üht ∼ ühte
kaht ∼ kahte
心臓
1
2
5.2.2. 単数分格の語尾が-Ø(ゼロ)となる名詞
単数分格形が単数属格形と区別できない名詞と,単数分格形が単数属格形と区別される名
詞の2つのタイプがあります。
5.2.2.1. 単数分格形が単数属格形と区別できない名詞
単数主格
(3a) ema
(3b) seminar
単数属格
ema
seminar/i
単数分格
ema
seminari
母親
セミナー
(3a) のタイプは,単数主格,単数属格,単数分格がすべて同じ形になります。
5.2.2.2. 単数分格形と単数属格形が異なる名詞
単数属格形と単数分格形が綴りの上で区別される名詞と区別されない名詞とがあります。
単数主格
(4a) `kõik
(4b) `päev
(4c) kiri
単数属格
kõige
päeva
kirja
単数分格
`kõi/ke
`päeva
`kirja
すべての
1日
手紙
(4a) のタイプでは,単数属格形と単数分格形の違いが子音に現れます。単数分格形では単
数主格形と同じ子音が現れます。
5.2.2.3. 注意すべき単数分格形
(3a)型の名詞の一部に,単数主格形が単数属格形・単数分格形と異なるものがあります。
単数主格
nim/i
suv/i
単数属格
nim/e
suv/e
単数分格
nime
suve
名前
夏
単数属格形と単数分格形が区別される名詞のうち,次のものをとくに覚えましょう
mägi
viga
lugu
nuga
tuba
`mäe
`vea
`loo
`noa
`toa
mäge
viga
lugu
nuga
tuba
山
欠陥
話;数
ナイフ
部屋
34
© Kazuto Matsumura 1999–2005
õde
sõda
`õe
sõja
õde
sõda
妹,姉
戦争
`õu
`aeg
`poeg
`pood
`soe
õue
aja
poja
`poe
sooja
`õue
`aega
`poega
`poodi
`sooja
中庭
時間,時
息子
商店
暖かい
rohi
sõber
rohu
sõbra
`rohtu
`sõpra
草
友人
5.2.3. 単数分格の語尾が-d となる名詞
単数分格の語尾が -d になるのは,長母音または二重母音で終わる単音節の語幹をもつ語
です。ただし,二音節の語幹を持つ語の中にも,語尾 -d をとるものがあります。
単数主格
(5a) `maa
(5b) meri
単数属格
`maa
mere
単数分格
`maa/d
`merd
国
海
【注意】 単数主格
nõu
lumi
単数属格
nõu
lume
単数分格
nõu
`lund
助言
雪
5.3. 単数分格の用法(その1):直接目的語
直接目的語を表す格としての単数分格は,同じく直接目的語を表す単数属格(第3章 3.4.節)
と対立します。属格目的語と分格目的語の使い分けは,以下に述べるいくつかの要因にした
がって行われます。
5.3.1. 分格目的語だけをとる他動詞
他動詞のなかには,たとえば次の動詞のように,ふつう分格目的語しかとらないものがあ
ります。この種の動詞に関しては,属格目的語と分格目的語の使い分けの問題は生じません。
armastama
huvitama
kuulama
külastama
愛する
興味をもたせる
聞く
訪問する
Õhtul ma kuulan muusikat.
See meditsiiniõde armastab oma tööd.
Matemaatika huvitab teda väga.
Millal te külastate oma vanaema?
Kes ravib seda inimest?
Minu tuttavad vaatavad uut filmi.
ravima
märkama
tänama
vaatama
治療する
気づく
感謝する
見る
夕方,わたしは音楽を聞きます。
この看護婦は自分の仕事を愛しています。
彼は数学がとても面白いのです。
あなたたちはいつおばさんを訪問しますか?
誰がこの人を治療していますか?
わたしの知人たちは新しい映画を見ています。
5.3.2. 属格目的語・分格目的語のどちらもとれる動詞
35
© Kazuto Matsumura 1999–2005
属格目的語・分格目的語のどちらも取ることができる動詞の場合,2つの目的語は次のよ
うに使い分けます。
5.3.2.1. 否定文
否定文では,分格目的語を用います。
Ta ei lugenud artiklit läbi.
Me ei avanud kohe akent.
Arvo ei ostnud jalgratast.
Mari ei söönud võileiba ära.
彼は記事を読んでしまいませんでした。
わたしたちはすぐ窓をあけませんでした。
アルヴォは自転車を買いませんでした。
マリはサンドイッチを食べてしまいませんでした。
【注意】対応する肯定文では属格目的語が用いられます。
Ta luges artikli läbi.
Me avasime kohe akna.
Arvo ostis jalgratta.
Mari sõi võileiva ära.
彼は記事を読んでしまいました。
わたしたちはすぐ窓を開けました。
アルヴォは自転車を買いました。
マリはサンドイッチを食べてしまいました。
5.3.2.2. 肯定文
肯定文では,次のような要因によって,分格目的語と属格目的語のどちらが用いられるか
が決まります。
5.3.2.2.1. 目的語が非個体名詞の場合
非個体名詞は,ふつう分格目的語となります。
Ma toon kohe vett.
Haige saab ravimit.
わたしはすぐに水を持って来ます。(不特定量)
病人は薬を受け取ります。
非個体名詞が属格目的語として現れる場合は,その指示対象が何らかの意味で個体として
認識されている(対象が特定でき,その対象が全体として動詞の表す行為・動作を受ける)こ
とをあらわします。たとえば,次の文は,コップにすでに水が用意してあり,その水を持っ
てくるような場合に用います。
Ma toon kohe vee.
わたしはすぐにその水を持ってきます。
5.3.2.2.2. 目的語が個体名詞の場合
他動詞の中には,分格目的語,属格目的語のどちらもとることのできる動詞があります。
属格目的語は,動詞の表す行為・行動が目的語の全体に及んで完結する(完結した)場合に
用います。言い替えると,現在進行中の出来事ではなく,これから起ることや,すでに完了・
完結してしまった出来事を表す場合に用います。
これに対し,完結しない(しなかった)行為・動作,あるいは,今進行中の出来事(過去にお
いて進行中であった出来事)が問題となっている場合は,分格目的語になります。次の例を参
考にしてください。
Üliõpilased ehitavad ühiselamut.
学生たちが寮を建てています。
Üliõpilased ehitavad ise ühiselamu.
[分格目的語][建築中]
[属格目的語][寮が完成することの予告]
36
© Kazuto Matsumura 1999–2005
学生たちは自分たちで寮を建てます。
Üliõpilased ehitasid ühiselamut.
[分格目的語][建築中]
学生たちは寮を建てていました。
Üliõpilased ehitasid ise ühiselamu.
[属格目的語][寮は完成]
学生たちは自分たちで寮を建てました。
Kunstnik joonistab pilti.
Kunstnik joonistab pildi.
芸術家が絵を描いています。
芸術家は絵を描きます。
Ametnik otsib puhast paberit.
Ametnik otsib puhta paberi.
係官が何も書いてない紙を探しています。
係官は何も書いてない紙を見つけます。
Perenaine valmistab meile õhtusööki.
主婦がわたしたちのために夕食を作っているところです。
Perenaine valmistab meile õhtusöögi.
主婦はわたしたちのために夕食を作ってくれます。
Ema küpsetab pirukat.
Reet Lepp kirjutab võistlustööd.
Ma parandan harjutust.
Me laulame seda uut laulu.
母親がパイをつくっています。
レート・レップはコンテスト用の作文を書いています。
わたしは練習の間違いを直しています。
わたしたちはこの歌を歌っています。
5.3.2.2.3. 属格目的語と分格目的語(補足)
ふつうは非個体の対象でも,状況によっては個体と見なされて,属格目的語になることが
あります。
次のような文脈で,supp「スープ」,salat「サラダ」,tee「紅茶」,kook「ケーキ」など,エスト
ニア語ではふつう非個体と見なされる対象を表す名詞は,1人前の定量を表す時には属格目
的語となります。いいかえると,それぞれ,「スープを1つ」
「サラダを1つ」
「お茶を1つ」
「ケ
ーキを1つ」と注文しいる場面です。
Ma tellin supi ja salati.
Ma tellin tee ja koogi.
わたしはスープとサラダを注文します。
わたしは紅茶とケーキを注文します。
同じ文で属格目的語の代わりに分格目的語を使うと,1人前の定量という意味は消えて,
注文するものの種類だけが問題になります。
Kas me suppi ja salatit tellime?
Ma tellin teed ja kooki.
スープとサラダを注文しましょうか?
紅茶とケーキでも注文します。
5.4. 単数分格の用法(その2):数詞・数量詞とともに
5.4.1. 数詞とともに
英語では,two books, ten children のように,2以上の数詞とともに用いられる名詞は複数
形になります。
エストニア語では,数詞とともに用いられる名詞が複数形とはならず,単数形で現れます。
すなわち,名詞は,数詞 üks「1」の場合は単数主格,2以上の数詞の場合は単数分格になり
ます。数詞のあとにくる名詞はふつう個体名詞です。
37
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(üks)
1
(üks)
1
raamat
本
laps
子ども
kaks
2
kümme
10
本1冊
子ども1人
【用例】
Laua peal on kaks raamatut.
Raamatukogus on viis üliõpilast.
Meie ühiselamus on neli televiisorit.
Temal on kümme last.
raamatu/t
本
las/t
子ども
本2冊
子ども 10 人
机の上に本が2冊あります。
図書館に学生が5人います。
わたしたちの寮にはテレビが4台あります。
彼女は子どもが 10 人います。
5.4.2. 数量詞とともに
重量,体積・容積などの単位を表す語を,便宜上「数量詞」と呼ぶことにします。数量詞と
ともに用いられるのは,ふつう非個体名詞で,単数分格であらわれます。2以上の数詞とと
もに用いられた数量詞は,単数分格形になります。
piim
牛乳
(üks)
1
kaks
2
liiter
リットル
liitri/t
リットル
Mul on kilo suhkrut.
Kui palju maksab kilo soola?
Siin on liiter piima.
Palun kaks liitrit piima!
Palun tass musta kohvi!
piim/a
牛乳
piim/a
牛乳
「牛乳1リットル」
「牛乳2リットル」
わたしは砂糖を1キロもっています。
塩1キロはいくらしますか。
ここに牛乳が1リットルあります。
牛乳を2リットルください。
ブラックコーヒを1杯お願いします。
5.5. 分格の用法(その3):存在文・所有文の主語
存在文とは,「場所を表す表現+動詞 olema+名詞(存在する物)」という構造の構文で,所
有文とは,「所有者(1.10., 8.5.2.参照)+動詞 olema+名詞(所有されている物)」という構造の構
文です。所有文は,物の存在場所が人になっている場合,つまり,物がある人のもとに存在
すると述べている文と考えられ,したがって存在文の特別なものと見なすことができます。
存在文における存在物を表す名詞句(所有文における被所有物を表す名詞句)を存在文の主語
(所有文の主語)と呼ぶことにします。
エストニア語では,存在文(所有文)の主語が,主格(主格主語)または分格(分格主語)で表さ
れます。主格主語と分格主語の使い分けには,属格目的語と分格目的語の使い分けとよく似
たところがあります。
5.5.1. 否定文
否定の存在文(所有文)では,分格主語が原則です。
Mul ei ole täna koosolekut.
Koridoris ei ole täpset kella.
Tal ei ole head töökohta.
Pargis ei olnud suurt puud.
Täna meil loengut ei ole.
わたしは今日,会議はありません。
廊下には正確な時計はありません。
彼女はいい職についていません。
公園には大きな木はありませんでした。
今日,わたしたちは講義がありません。
38
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Majas ei ole inimest.
Mul ei ole aega.
家の中には人がいません。
わたしは時間がありません。
5.5.2. 肯定文
5.5.2.1. 主語が非個体名詞の場合
非個体名詞の場合は,分格主語がしばしば現れます。
Klaasis on veel piima.
Kas teil on aega?
コップのなかにまだ牛乳があります。
あなたたちは時間がありますか?
【比較】
Tal on palavik.
彼は熱があります。
5.5.2.2. 主語が個体名詞の場合
個体名詞の場合は,主格主語になります。
Mul on täna koosolek.
Koridoris on täpne kell.
Tal on hea töökoht.
Pargis oli suur puu.
Täna meil on loeng.
Kirjutuslaua peal on kalender.
Toas on ilus vaip.
Laupäeva õhtul oli kontsert.
Meil on suur perekond.
Emal on väike korter.
Kas tal on tütar?
わたしは今日,会議があります。
廊下に正確な時計があります。
彼女はいい職についています。
公園に大きな木がありました。
今日,わたしたちは講義があります。
机の上にカレンダーがあります。
部屋にはきれいな絨毯が敷かれています。
土曜日の夜,コンサートがありました。
うちは大家族です。
母には小さいアパートがあります。
彼には娘がありますか?
【注意】
疑問文の場合,分格主語が使われることもあります。
Kas teil on kella?
時計をお持ちでしょうか?
39
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第6章(kuues peatükk)
6.1. 「窓を開けてください」
6.1.1.動詞の活用:命令形
動詞の現在語幹を人称語尾なしで使うと,代名詞 sina で応対する相手に対する命令形にな
ります。命令の口調を和らげて依頼の意味を強める場合には,命令形に palun「お願いします」
を添えます。
動詞が命令形の形をしている文を命令文と呼びます。命令文の文末には,ピリオドの代わ
りに感嘆符(!)を添えるのがふつうです。
6.1.2. 2人称単数の命令形
2人称単数の命令形は,動詞の現在語幹,すなわち,現在の否定形とまったく同じ形にな
ります。
(1a) kirjuta/ma 「書く」
Sina ei kirjuta.
→
(1b) rääki/ma 「話す」
Sina ei räägi.
→
(1c) oota/ma 「待つ」
Sina ei oota.
→
(1d) tule/ma 「来る」
Sina ei tule.
→
(1e) ost/ma 「買う」
Sina ei osta.
→
(1f) ütle/ma 「言う」
Sina ei ütle.
→
Kirjuta!
Palun kirjuta!
書きなさい!
書いてください!
Räägi!
Palun räägi!
話しなさい!
話してください!
Oota!
Palun oota!
待ちなさい!
待ってください!
Tule!
Palun tule!
来なさい!
来てください!
Osta!
Palun osta!
買いなさい!
買ってください!
Ütle!
Palun ütle!
言いなさい!
言ってください!
代名詞 teie で応対する相手(2人称複数,または2人称単数の敬称)に対する命令形は,語
尾-ge または-ke を ma-不定詞または da-不定詞の語幹につけて作ります。語尾の選びかた語幹
の選び方は,動詞のタイプによって異なり,詳しくは 19 章で学びます。ここでは,上にあげ
た動詞について,2人称複数の命令形の形だけあげておきます。
(1a) kirjuta/ma ∼ kirjuta/da 「書く」
kirjuta/ma
→ Kirjuta/ge!
Palun kirjuta/ge!
istu/ma ∼ istu/da
「座る」
istu/ma
→ Istu/ge!
Palun istu/ge!
40
書きなさい!
書いてください!
座りなさい!
座ってください。
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(1b) rääki/ma ∼ rääki/da
rääki/ma
luge/ma ∼ luge/da
luge/ma
(1c) oota/ma ∼ ooda/ta
ooda/ta
hakka/ma ∼ haka/ta
haka/ta
(1d) tule/ma ∼ tul/la
tul/la
pane/ma ∼ pan/na
pan/na
(1e) ost/ma ∼ ost/a
ost/ma
kuul/ma ∼ kuul/da
kuul/ma
「話す」
→ Rääki/ge!
Palun rääki/ge!
「読む」
→ Luge/ge!
Palun luge/ge!
「待つ」
→ Ooda/ke!
Palun ooda/ke!
「始める」
→ Haka/ke!
Palun haka/ke!
「来る」
→ Tul/ge!
Palun tul/ge!
「置く」
→ Pan/ge!
Palun pan/ge!
「買う」
→ Ost/ke!
Palun ost/ke!
「聞く」
→ Kuul/ge!
Palun kuul/ge!
話しなさい!
話してください!
読みなさい!
読んでください!
待ちなさい!
待ってください!
始めなさい!
始めてください!
来なさい!
来てください!
置きなさい!
置いて下さい!
買いなさい!
買ってください!
聞きなさい!
聞いてください!
(1f) ütle/ma ∼ ütel/da (∼ öel/da)
「言う」
ütel/da
→ Ütel/ge!
(∼ Öel/ge!)
(∼ öel/da)
Palun ütel/ge! (∼ öel/ge!)
mõtel/da
(∼ mõel/da)
→
Mõtel/ge!
(∼ Mõel/ge!)
Palun mõtel/ge! (∼ mõel/ge!)
言いなさい!
言ってください!
考えなさい!
考えてください!
6.1.3. 例外
動詞 minema「行く」は,現在形では lähe-系の語幹が用いられ,不定詞や命令形では min(e)系の語幹が用いられる不規則動詞です。
mine/ma ∼ min/na 「行く」
sina lähe/d
→ Mine!
min/na
Min/ge!
6.2. 「窓を開けないでください」
「∼しないでください」は,命令形の前に小詞 ära(sina で応対する相手),ärge (teie で応対す
る相手)を添えます。Palun を添えると,命令口調が和らいで,依頼になります。
41
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(1a) kirjuta/ma
Kirjuta!
Kirjutage!
「書く」
→ Ära kirjuta!
書かないで!
→ Ärge kirjutage!
Palun ära kirjuta!
Palun ärge kirjutage!
(1b) rääki/ma
「話す」
Räägi!
→ Ära räägi!
話さないで!
Rääkige!
→ Ärge rääkige!
Palun ära räägi!
Palun ärge rääkige!
(1c) oota/ma
「待つ」
Oota!
→ Ära oota!
待たないで!
Oodake!
→ Ärge oodake!
Palun ära oota!
Palun ärge oodake!
(1d) tule/ma
「来る」
Tule!
→ Ära tule!
来ないで!
Tulge!
→ Ärge tulge!
Palun ära tule!
Palun ärge tulge!
(1e) ost/ma
「買う」
Osta!
→ Ära osta!
買わないで!
Ostke!
→ Ärge ostke!
Palun ära osta!
Palun ärge ostke!
(1f) ütle/ma
「言う」
Ütle!
→ Ära ütle!
言わないで!
Ütelge!
→ Ärge ütelge! (∼ öelge!)
(∼ Öelge!)
Palun ära ütle!
Palun ärge ütelge! (∼ öelge!)
6.3. 命令文における直接目的語
分格目的語は,命令文でも分格形で現れますが,意味の上で属格目的語に相当する目的語
は,命令文では,単数属格形ではなく単数主格形で現れます。このような属格目的語に相当
する単数主格形の目的語を「主格目的語」と呼びます。
Sina avad selle akna.
Palun ava see aken!
Te panete selle ukse kinni.
Palun pange see uks kinni!
あなたはこの窓を開けます。
この窓を開けてください!
あなたはこのドアを閉めます。
このドアを閉めてください!
(属格目的語)
(主格目的語)
(属格目的語)
(主格目的語)
Sina ootad oma sõpra.
Palun oota oma sõpra!
Te räägite eesti keelt.
Palun rääkige eesti keelt!
あなたはお友だちを待っています。
お友だちを待ってください。
あなたたちはエストニア語を話します。
エストニア語を話してください。
(分格目的語)
(分格目的語)
(分格目的語)
(分格目的語)
属格目的語の代わりに主格目的語が現れる点を除くと,命令文における直接目的語の格表
42
© Kazuto Matsumura 1999–2005
示の規則は,通常の文の場合と基本的に同じです。
対応する肯定文で分格目的語が現れるかどうかに関係なく,否定命令文では,原則として
分格目的語が用いられます。
Palun ava see aken!
(肯定−主格目的語)
その窓を開けてください!
Ära ava seda akent!
(否定−分格目的語)
その窓を開けてはいけません。
Palun pange see uks kinni!
(肯定−主格目的語)
そのドアを閉めてください!
Ärge pange seda ust kinni!
(否定−分格目的語)
そのドアを閉めないでください。
Kirjuta sõbrale kiri!
(肯定−主格目的語)
友人に手紙を書きなさい。
Ära kirjuta sõbrale kirja!
(否定−分格目的語)
友人に手紙を書かないでください。
Palun oota oma sõpra!
(肯定−分格目的語)
お友だちを待ってください。
Ära oota oma sõpra!
(否定−分格目的語)
お友だちを待ってはなりません。
Palun rääkige eesti keelt!
(肯定−分格目的語)
エストニア語を話してください。
Ärge rääkige eesti keelt!
(否定−分格目的語)
エストニア語を話してはいけません。
Tooge haigele vett!
(肯定−分格目的語)
病人に水を持ってきてください。
Ärge tooge haigele vett!
(否定−分格目的語)
病人に水を持って来ないでください。
6.4.「さあ∼しましょう」
「∼しましょう」と誘いかける場合には,動詞の1人称複数形を,代名詞 me を添えずに用
います。
Räägime eesti keelt!
Hakkame sööma!
Lõpetame ära!
エストニア語を話しましょう!
さあいただきましょう[食べ始めましょう]!
終りにしましょう!
動詞 minema「行く」だけは,誘いの形として,1人称複数形 läheme の代わりに,その縮ま
った形 lähme を用います。
Lähme ära!
Lähme hommikust sööma!
出発しましょう(出かけましょう)!
朝食を食べに行きましょう!
6.5. 不定詞の用法
動詞(あるいは動詞に相当する熟語)の中には,他の動詞の不定詞とともに用いられるもの
があり,da-不定詞をとるか,ma-不定詞をとるかは,動詞ごとに決まっています。
43
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mina hakkan minema.
Mina tahan minna.
わたしはこれから出かけます。
わたしは行きたいです。
6.5.1. da-不定詞をとる動詞
da-不定詞とともに使われる動詞には次のようなものがあります。
armastama
soovima
võima
tahtma
tohtima
oskama
∼するのが好きだ
∼したいなと思う
∼できる(可能性)
∼したい
∼してよい
∼できる(能力)
Ma armastan õhtul jalutada.
わたしは夕方散歩するのが好きです。
Nad ei taha lennukiga sõita. Nad tahavad rongiga sõita.
彼らは飛行機で行きたくありません。鉄道で行きたいのです。
Ta soovib olla kodus.
彼女は家にいたいと思っています。
Kas ma tohin koju minna?
帰宅してよろしいですか?
Jah, te võite koju minna.
ええ,家に帰っていいです。
Peeter oskab vene keelt rääkida.
ペーテルはロシア語が話せます。
6.5.2. ma-不定詞をとる動詞
方向性のある運動を表す動詞とともにも用いられて,目的(「∼しに行く」)を表します。
minema 行く
tulema
来る
jääma
留まる
Kas te lähete juba magama?
あなたたちはもう寝ますか。
Ei, me ei lähe veel magama, me jääme õppima.
いいえ,わたしたちはまだ寝ません。起きていて勉強します。
Palun tulge siia videot vaatama!
ここへビデオを見にいらっしゃい!
補助動詞として用いられる動詞 hakkama「∼し始める」と pidama「∼しなければならない」は
ともに ma-不定詞を要求します。
Kas hakkame õppima?
Palun hakake lugema!
Hakkas sadama.
Sügisel hakkavad nad saama stipendiumi.
さあ勉強を始めましょうか?
読み始めてください。
雨が降り始めました。
秋から彼らは奨学金を受けます。
Ma pean minema.
Ma pidin lahkuma.
Õhtul ma pean õppima.
Ta pidi peaaegu uppuma.
お暇しなければなりません。
わたしは立ち去らなければなりませんでした。
夕方,わたしは勉強しなければなりません。
彼はおぼれそうになりました。
【比較】
動詞 võima「∼できる,∼してよい」と pidama「∼しなければならない」は,英語の法助動詞
の can や must と意味が似ていますが,前者は da-不定詞,後者は ma-不定詞と一緒に用いら
れる点で,異なった使い方をされることに注意しましょう。
44
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Teie võite ära minna, aga meie peame siia jääma.
あなたたちは帰っていいですが,わたしたちはここに残ります。
Tööpäeval võib bussiga sõita, aga pühapäeval peab jalutama.
平日はバスに乗ってかまいませんが,休日は歩かなければなりません。
Tema võib kohe ütelda, aga mina pean enne mõtlema.
彼はすぐ言っていいのですが,わたしはまず考えなければなりません。
Täna võib puhata, aga homme peab töötama.
今日は休めますが,明日は働かなければなりません。
Sina võid tantsida, aga mina pean istuma.
あなたは踊れますが,わたしは座っていなければなりません。
Pärast võin naerda, aga praegu pean nutma.
後では笑えますが,今は泣かなければなりません。
6.5.3.「et+da-不定詞」(∼するために)
接続詞 et と da-不定詞で,「∼するために」という目的の意味を表すことができます。
Me läheme raamatukogusse, et lugeda eesti ajalehte.
わたしたちは図書館へエストニアの新聞を読みに行きます。
Nad lähevad sööklasse, et süüa hommikust.
彼らは食堂へ朝食を食べに行きます。
Reet tuleb siia, et vaadata uut filmi.
レートは新しい映画を見にここへ来ます。
6.6. 代名詞の分格形
6.6.1. 人称代名詞
主格形
mina
sina
tema
属格形
minu
sinu
tema
分格形
mind
sind
teda
主格形
meie
teie
nemad
属格形
meie
teie
nende
分格形
meid
teid
neid
Minu ema kutsub mind.
Sinu ema kutsub sind.
Tema ema kutsub teda.
Meie ema kutsub meid.
Teie ema kutsub teid.
Nende ema kutsub neid.
母がわたしを呼んでいます。
あなたのお母さんがあなたを呼んでいます。
彼(彼女)の母親が彼(彼女)を呼んでいます。
わたしたちの母がわたしたちを呼んでいます。
あなたたちのお母さんがあなたたちを呼んでいます。
彼らの母親が彼らを呼んでいます。
Sa näed mind.
Ma näen sind.
Ta kuuleb teda.
Nad kuulevad meid.
Me vaatame teid.
Te vaatate neid.
あなたはわたしを見ます。
わたしはあなたを見ます。
彼女は彼の話を聞きます。
彼らはわたしたちの話を聞きます。
わたしたちはあなたたちを見ます。
あなたたちは彼らを見ます。
6.6.2. 疑問代名詞
疑問代名詞 kes「誰」と mis「何」の分格形は次のようになります。
45
© Kazuto Matsumura 1999–2005
kes
kelle
keda
主格
属格
分格
mis
mille
mida
誰
Keda te külastasite Tartus?
Mida me vaatame homme kinos?
何
あなたは,タルトで誰を訪問しましたか?
明日,映画館で何を見ましょうか?
6.6.3. 指示代名詞
主格
see
属格
selle
分格
seda
See muusika on hea.
Ma armastan seda muusikat.
See inimene on haige.
Arst ravib seda inimest.
See neiu on minu tuttav.
Ma külastan seda neiut.
この音楽はすばらしいです。
わたしはこの音楽が好きです。
この人は病気です。
医者がこの人を治療します。
この娘さんはわたしの知り合いです。
わたしはその娘さんを訪問します。
Palun anna mulle see raamat!
Ma võtan selle raamatu.
Ma ei võta seda raamatut.
Ära anna seda raamatut!
Ärge andke seda raamatut!
この本をください。
わたしはこの本をいただきます。
わたしはその本をいただきません。
その本を人にあげてはいけません。
その本を人にあげないでください。
6.7. 複数分格
非個体名詞が数量詞とともに用いられる場合は,単数分格形になりますが,個体名詞が数
量詞とともに用いられる場合には,複数分格と呼ばれる形になります。複数分格は,単数分
格に対応する複数の格形です。複数分格の語尾は,1) -id,2) 母音(-u, -e, -i),3) -sid です。
Tal on vähe raamatu/id.
Sa ostad ühe kilo õun/u.
Mul on palju õde/sid.
(語尾:-id)
(語尾:-u, -e, -i)
(語尾:-sid)
彼は本をあまりもっていません。
あなたはリンゴを1キロ買います。
わたしは女のきょうだいがたくさんいます。
【注意】複数分格の作り方は,第 15 章で詳しく扱います。
6.8. 分格支配の前置詞
英語・ドイツ語・ロシア語など,多くの言語には,名詞の前に置かれて,場所関係,時間
関係,因果関係等々を表す前置詞と呼ばれる一群の不変化詞があります。これに対して,日
本語の助詞のように,名詞の後ろに置かれて,前置詞と同じような働きをする不変化詞を後
置詞と呼びます。
たいていの言語は,もっぱら前置詞か後置詞のどちらか一方を用いますが,エストニア語
のように後置詞も前置詞も用いる言語も中にはあります。
エストニア語の場合,後置詞は名詞の属格形とともに用いられるものがいちばん多いよう
ですが,前置詞は,名詞の分格形とともに用いられるものが多く見られます。
46
© Kazuto Matsumura 1999–2005
enne
前に
tööd
pärast
Enne eksamit peab õppima.
Isa ei tule koju enne õhtut.
Pärast lõunat peab jalutama.
Kas sa puhkad pärast tööd?
仕事の
後で
テストの前には勉強しなければなりません。
おとうさんは夕方にならないと帰宅しません。
昼食後は散歩しなければならない。
あなたは仕事のあとで休息しますか?
6.9. 接続詞:「AではなくてB」(ei A vaid B)
Me ei maga päeval, vaid öösel.
わたしたちは昼間ではなく,夜中に眠ります。
Jaapanis ei alga kool sügisel, vaid kevadel. 日本では,学校は秋ではなく,春始まります。
Kas te elate Tallinnas?
あなたはタリンに住んでいますか?
Ei, ma ei ela Tallinnas, vaid Tartus.
いいえ,わたしが住んでいるのはタリンではなくて,タルトです。
Vabandage, kas siin toimub loeng?
失礼ですが,講義が行われるのはここですか?
Loeng ei toimu siin, vaid peahoones.
講義が行われるのはここではなくて,本館です。
Kas nad kirjutavad raamatukogus?
彼女たちは図書館で作文を書いていますか?
Nad ei kirjuta raamatukogus, vaid kodus.
彼女たちは図書館ではなく,家で作文を書いています。
47
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第7章(seitsmes peatükk)
7.1. 階程交替(astmevaheldus, grade alternation)
エストニア語の活用語(名詞・形容詞・動詞)の中には,aasta「1年」や kõrge「高い」のよう
に,基本的な語幹の形が一定に保たれるものと,語幹に階程交替と呼ばれる交替が見られる
ものとがあります。
階程交替とは,活用語の語幹の子音や母音がある一定の規則にしたがって交替する現象で
す。階程交替により,活用語の語幹は2種類の姿で現れます。たとえば,次の例では,名詞・
動詞いずれの場合も,語幹に,超長子音(pp, kk)を持つ形と長子音(p, k)を持つ形とがありま
す。
pp ∼ p
kk ∼ k
pp ∼ p
kk ∼ k
単数主格
lõpp
kapp
単数属格
lõpu
kapi
単数分格
lõppu
kappi
終り
戸棚
pikk
lukk
pika
luku
pikka
lukku
長い
錠
ma-不定詞
õppima
lõppema
現在形
õpib
lõpeb
da-不定詞
õppida
lõppeda
学ぶ
終わる
kukkuma
pakkuma
kukub
pakub
kukkuda
pakkuda
始める
提供する
語幹において,このように超長子音と長子音が交替する階程交替を,「長さの交替」と呼び
ます。長さの交替には,このほか,次の例のような超長母音と長母音(もしくは,超長二重母
音と二重母音)の交替などがあります。
`oo ∼ oo
`ae ∼ ae
単数主格
`kool
`kael
単数属格
kooli
kaela
単数分格
`kooli
`kaela
学校
くび
長さの交替は,エストニア語の音韻構造を特色づける現象で,階程交替がおこる条件を満
たすような語幹を持つ外来語も,ほぼ例外なしにその対象となります。
階程交替する名詞・動詞の語幹の2つの形は,「強階程」
「弱階程」と呼ばれます。長さの交
替では,交替する子音・母音の長い方を持っている形が強階程,短い方を持っているのが弱
階程です。
階程交替には,このほかに子音の同化によるものがあります。子音の同化は,短子音の b,
d が,次の例に見られるように,直前の子音と同じものに置き替わる現象です。
子音の同化による階程交替では,本来の子音を持っている形が強階程,子音の同化が起こ
った方が弱階程とよばれます。
`nd ∼ nn
`mb ∼ mm
単数主格
`vend
`kumb
単数属格
venna
kumma
単数分格
`venda
`kumba
48
弟,兄
どちら
© Kazuto Matsumura 1999–2005
`nd ∼ nn
`mb ∼ mm
ma-不定詞
`andma
`ambuma
da-不定詞
`anda
`ambuda
現在形
annab
ammun
与える
撃つ
階程交替する活用語では,それぞれの活用形が強階程,弱階程のどちらになるかが,文法
的カテゴリーごとに階程交替のパターンとして決まっています。一般に,名詞の階程交替で
は,単数属格形と単数分格形が常に相異なる階程になるのに対し,単数分格形と単数主格形
はふつう同じ階程になります。また,動詞の階程交替では,ma-不定詞形が常に強階程となる
のに対し,1人称単数現在形と da-不定詞形は相異なる階程になります。
以下,この課では強階程を●で,弱階程を○で表すことにします。
7.2. 階程交替(その1):pp ∼ p, tt ∼ t, kk ∼ k
単数主格
(N-1a) `lõpp
(N-1b) rikas
mõte
単数属格
lõpu
`rikka
`mõtte
単数分格
`lõppu
rikast
mõtet
●○●
○●○
○●○
終わり
金持ちの
考え
ma-不定詞
(V-1a) `õppima
`võtma
(V-1b) `hakkama
現在形
õpib
võtab
`hakkab
da-不定詞
`õppida
`võtta
hakata
●○●
●○●
●●○
学ぶ
取る
始める
7.3. 階程交替(その2):つづりに現れない超長音と長音の交替
破裂音 p, t, k 以外の子音や,長母音・二重母音,および子音結合の長さが超長と長で交替
することによって起こる長さの交替では,強階程と弱階程の語幹はつづりの上では区別する
ことができません。
エストニア語は,発音通りに書かれるの原則ですが,この場合のようにつづりと発音が対
応しないこともあります。以下の解説では,超長を含む音節の前に添えたアクセント記号(`)
を手がかりに,強階程と弱階程を区別してください。超長で発音される方が強階程になりま
す。
7.3.1. 超長母音と長母音(または,超長二重母音と二重母音)の交替
単数主格
(N-2a) `piim
`kael
(N-2b) võõras
kiire
単数属格
piima
kaela
`võõra
`kiire
単数分格
`piima
`kaela
võõrast
kiiret
●○●
●○●
○●○
○●○
牛乳
くび
見知らぬ
急ぎ
ma-不定詞
(V-2a) `kuulma
`naerma
(V-2b) `kuulama
`laenama
現在形
kuuleb
naerab
`kuulab
`laenab
da-不定詞
`kuulda
`naerda
kuulata
laenata
●○●
●○●
●●○
●●○
聞こえる
笑う
聞く
貸す;借りる
49
© Kazuto Matsumura 1999–2005
7.3.2. 超長子音と長子音(超長子音連続と子音連続)の交替
単数主格
(N-3a) `linn
`mets
(N-3b) kallis
kitsas
単数属格
linna
metsa
`kalli
`kitsa
単数分格
`linna
`metsa
kallist
kitsast
●○●
●○●
○●○
○●○
町
森林
高価な
狭い
ma-不定詞
(V-3a) `kammima
`maksma
(V-3b) `kallama
`vastama
現在形
kammib
maksab
`kallab
`vastab
da-不定詞
`kammida
`maksta
kallata
vastata
●○●
●○●
●●○
●●○
とかす
支払う
注ぐ
答える
7.4. 階程交替(その3):長音 p, t, k と短音 b, d, g の交替
単数主格
(N-4a) `seep
`pilt
(N-4b) saabas
toode
単数属格
seebi
pildi
`saapa
`toote
単数分格
`seepi
`pilti
saabast
toodet
●○●
●○●
○●○
○●○
石鹸
写真
ブーツ
製品
ma-不定詞
(V-4a) `rääkima
`saatma
`tõlkima
`kartma
(V-4b) `vaatama
`märkama
現在形
räägib
saadab
tõlgib
kardab
`vaatab
`märkab
da-不定詞
`rääkida
`saata
`tõlkida
`karta
vaadata
märgata
●○●
●○●
●○●
●○●
●●○
●●○
話す
送る
訳す
恐れる
見る
気づく
7.5. 階程交替(その4):子音の同化が起こるもの
強階程の語幹に現れる nd, ld, rd, mb に対して,弱階程の語幹に nn, ll, rr, mm がそれぞれ対
応する階程交替のタイプです。このように,子音結合の2番目の子音が1番目の子音と同じ
ものに変化することを,2番目の子音が1番目の子音に同化すると言います。子音の同化に
よる階程交替は,質の階程交替の1つのタイプです。
単数主格
(N-5a) `vend
(N-5b) hammas
murre
単数属格
venna
`hamba
`murde
単数分格
`venda
hammast
murret
●○●
○●○
○●○
兄,弟
歯
方言
ma-不定詞
(V-5a) `kõndima
`andma
(V-5b) `lendama
現在形
kõnnib
annab
`lendab
da-不定詞
`kõndida
`anda
lennata
●○●
●○●
●●○
歩く
与える
飛ぶ
7.6. 用例
50
© Kazuto Matsumura 1999–2005
7.6.1.超長音と長音の交替
7.6.1.1. 階程交替が正書法から明らかになる場合
強階程
弱階程
Sepp on väga tugev.
Mõned sepad on väga tugevad.
鍛冶屋はたいそう力持ちです。
鍛冶屋のなかにはたいへんな力持ちがいる。
See on pikk jutt.
Vanaema jutustab pika jutu.
それは長い話です。
祖母が長い話を語ってくれます。
Minu vend tahab õppida füüsikat.
Minu õde ei õpi füüsikat.
弟は物理学を勉強するつもりです。
妹は物理学を勉強していません。
Tänaval ei tohi kukkuda.
Laps kukub keset tänavat.
道路で転んではなりません。
子どもが道路で転びます。
Mõned kolhoosid on väga rikkad.
Meie kolhoos on rikas.
とても裕福な集団農場もある。
わたしたちのコルホーズは裕福です。
Sportlane hüppab pika hüppe.
Hüpe oli pikk.
選手は長い跳躍をします。
長い跳躍でした。
Ma pean hüppama.
Peeter ei saa täna hüpata.
わたしは跳ばなければならない。
ペーテルは今日跳ぶことができません。
Poiss hakkab õppima.
On vaja hakata õppima.
少年は勉強を始めます。
勉強を始める必要があります。
7.6.1.2. 階程交替が正書法からはわからない場合
強階程
弱階程
Missugune linn on Emajõe ääres?
Mina õpin selles linnas.
エマヨキ河畔にある町は何ですか?
わたしはその町で学んでいます。
Palun laulge veel üks laul!
Missugused on selle uue laulu sõnad?
もう1曲歌ってください。
この新しい歌の歌詞はどんなですか。
Me peame maksma kaks rubla.
See pudel maksab viisteist kopikat.
2ルーブル支払わなければならない。
このビンは 15 コペーカします。
Ma tahan kuulda seda lugu.
Ma kuulen hästi.
わたしはその話を聞きたい。
わたしはよく聞こえます。
Kui kallid on televiisorid?
Me ei osta kallist raadiot.
テレビの値段はいくらですか。
わたしたちは高いラジオは買いません。
Kes on need võõrad inimesed?
Kes on see võõras inimene?
あの見かけない人たちは誰ですか?
この見かけない人は誰ですか?
Lubage, ma kallan kohvi!
Kas ma tohin teed kallata?
さあ,コーヒーをお注ぎします。
お茶を注ぎましょうか?
Me kuulame raadiot.
Peeter tahab kuulata muusikat.
わたしたちはラジオを聴いています。
ペーテルは,音楽が聴きたいのです。
7.6.2. 長子音と短子音の交替
強階程
See on hea lamp.
これは良い電灯です。
Kunstnik ei taha joonistada pilti.
芸術家は絵を描きたくありません。
Kas te oskate rääkida eesti keelt?
弱階程
Lambid on kõrgel.
電灯は高い所にあります。
Kunstnik joonistab pildi.
芸術家は絵を描きます。
See neiu räägib vene keelt.
51
© Kazuto Matsumura 1999–2005
あなたはエストニア語が話せますか?
Me peame kleepima ümbriku kinni.
封筒を糊で貼らなければなリません。
Need on meie tehase tooted.
これらはわが工場の製品です。
Reet vaatab kella.
レートは時計を見ます。
Mind ei märka keegi.
誰もわたしに気がつきません。
この娘さんはロシア語を話します。
Me kleebime ümbriku kinni.
わたしたちは封筒を糊で貼ります。
See auto on meie tehase toode.
この自動車はわが工場の製品です。
Me tahame vaadata kunstinäitust.
わたしたちは美術展を見たいと思います。
Siin on märgata valgust.
ここでは光が感じられます。
7.6.3. 子音の同化がおこる場合
強階程
Minu vend töötab kolhoosis.
弟はコルホーズで働いています。
Kas seal on palju põldu?
そこは農地が多いですか?
Patsient hakkab tundma valu.
患者が痛みを感じ始めました。
Palun, kas sa saad anda mulle raamatu?
本をくださいますか。
Hambaravikabinet asub meie majas.
歯医者の診察室がわが棟にあります。
Kellel on ilusad kindad?
きれいな手袋をしているのは誰ですか。
Täna lennuk ei lenda.
今日,飛行機は飛びません。
Arst tõmbab hamba välja.
医者が歯を抜きます。
弱階程
See on minu venna jalgratas.
これは弟の自転車です。
Silla juures on suured põllud.
橋のところに大きな畑があります。
Kuidas te end tunnete?
どんな気分ですか?
Jah, ma annan.
はい,あげますよ。
Tal valutab hammas.
彼女は歯が痛いです。
Ma ei leia teist kinnast.
手袋の片方が見つかりません。
Lennuk ei saa täna lennata.
飛行機は今日,飛べません。
See hammas tuleb välja tõmmata.
この歯は抜く必要があります。
7.7. 階程交替に関する補足
階程交替には,以上のタイプのほかに,強階程の短子音 b, d, g または s が,弱階程におい
て消失したり,v または j と交替するタイプがあります。このタイプの階程交替は,次の例に
見られるように,語幹の構造は同じなのに,階程交替がある語とない語があったり,階程交
替してもしなくてもよい語があったりします。
単数主格
rida
ida
pidu
単数属格
`rea
ida
`peo ∼ pidu
単数分格
rida
ida
pidu
列
東
祝い
名詞 luba は階程交替しますが,動詞 luba/ma は階程交替しません。
単数主格
luba
単数属格
`loa
単数分格
luba
許可
ma-不定詞
lubama
現在形
luban
da-不定詞
lubada
許可する
52
© Kazuto Matsumura 1999–2005
7.7.1. 子音が消失するタイプ
7.7.1.1.子音 b, d, g の消失
単数主格
(a) õde
jõgi
mägi
regi
単数属格
`õe
`jõe
`mäe
`ree
単数分格
õde
jõge
mäge
rege
交替
d:Ø
g:Ø
g:Ø
g:Ø
姉,妹
川
山
そり
`kuub
`laud
`liig
kuue
laua
liia
`kuube
`lauda
`liiga
b:Ø
d:Ø
g:Ø
上着
机
余剰
`jõud
`hoog
`tõug
`jõu
`hoo
`tõu
`jõudu
`hoogu
`tõugu
d:Ø
g:Ø
g:Ø
力
はずみ
たね
`suund
`keeld
`sulg
`jalg
`õlg
`kurg
`veerg
suuna
keelu
sule
jala
õla
kure
veeru
`suunda
`keeldu
`sulge
`jalga
`õlga
`kurge
`veergu
nd : n
ld : l
lg : l
lg : l
lg : l
rg : r
rg : r
方向
禁止
羽毛
足
肩
鶴
コラム
(b) riie
püüe
pööre
`riide
`püüde
`pöörde
riiet
püüet
pööret
d:Ø
d:Ø
rd : d
服
努力
回転
ma-不定詞
(a) vedama
現在形
`veab
da-不定詞
vedada
交替
d:Ø
引く
`hoidma
`hüüdma
`jõudma
`leidma
`nõudma
`püüdma
`teadma
hoiab
hüüab
jõuab
leiab
nõuab
püüab
teab
`hoida
`hüüda
`jõuda
`leida
`nõuda
`püüda
`teada
d:Ø
d:Ø
d:Ø
d:Ø
d:Ø
d:Ø
d:Ø
保つ
叫ぶ
間に合う
見つける
要求する
捕える
知ている
`sulgema
(b) `algama
suleb
`algab
`sulgeda
alata
lg : Ø
lg : Ø
閉じる
始まる
7.7.1.2. 子音 s の消失
53
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(a)
単数主格
käsi
mesi
vesi
単数属格
`käe
`mee
`vee
単数分格
`kätt
`mett
`vett
交替
s:Ø
s:Ø
s:Ø
手
蜜
水
`kuus
`uus
`viis
`täis
`õis
kuue
uue
viie
täie
õie
`kuut
`uut
`viit
`täit
`õit
s:Ø
s:Ø
s:Ø
s:Ø
s:Ø
6
新しい
5
満ちた
花
7.7.1.3. 子音 t, k の消失
単数主格
(a) `juht
`koht
`leht
`täht
`käsk
`põsk
`usk
`õhk
(b) puhas
単数属格
juhi
koha
lehe
tähe
käsu
põse
usu
õhu
`puhta
単数分格
`juhti
`kohta
`lehte
`tähte
`käsku
`põske
`usku
`õhku
puhast
交替
ht : h
ht : h
ht : h
ht : h
sk : s
sk : s
sk : s
hk : h
ht : h
運転手
場所
葉
星;文字
命令
頬
信仰
空気
純粋な
ma-不定詞
(a) `juhtima
`mahtuma
`tohtima
`tahtma
`lõhkuma
`uskuma
(b) `oskama
`viskama
現在形
juhib
mahub
tohib
tahab
lõhub
usub
`oskan
`viskan
da-不定詞
`juhtida
`mahtuda
`tohtida
`tahta
`lõhkuda
`uskuda
osata
visata
交替
ht : h
ht : h
ht : h
ht : h
hk : h
sk : s
sk : s
sk : s
指導する
収容される
∼してよい
∼したい
砕く,割る
信じる
∼できる
投げ捨てる
7.7.2. 子音の消失に母音の変化がともなうタイプ
(a)
単数主格
tuba
rida
lugu
nuga
nägu
viga
単数属格
`toa
`rea
`loo
`noa
`näo
`vea
単数分格
tuba
rida
lugu
nuga
nägu
viga
交替
b:Ø
d:Ø
g:Ø
g:Ø
g:Ø
g:Ø
u-a : oa
i-a : ea
u-u : oo
u-a : oa
ä-u : äo
i-a : ea
部屋
列
話;数
ナイフ
顔
欠陥
süsi
`söe
`sütt
s:Ø
ü-i : öe
炭
`pood
`poe
`poodi
d:Ø
oo-i : oe
商店
54
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(a)
`raad
`lõõg
`saag
`rae
`lõa
`sae
`raadi
`lõõga
`saagi
d:Ø
g:Ø
g:Ø
aa-i : ae
õõ-a : õa
aa-i : ae
市議会
馬勒
鋸
ma-不定詞
kaduma
pidama
siduma
lugema
現在形
`kaob
`peab
`seob
`loeb
da-不定詞
kaduda
pidada
siduda
lugeda
交替
d:Ø
d:Ø
d:Ø
g:Ø
a-u : ao
i-a : ea
i-u : eo
u-e : oe
失せる
持つ
結ぶ
読む
7.7.3. 子音の交替がおこるタイプ
単数主格
(a) sada
sõda
tõbi
`leib
`halb
`kurb
`külg
`selg
`märg
(b) iive
varvas
単数属格
saja
sõja
tõve
leiva
halva
kurva
külje
selja
märja
`iibe
`varba
単数分格
sada
sõda
tõbe
`leiba
`halba
`kurba
`külge
`selga
`märga
iivet
varvast
交替
d:j
d:j
b:v
b:v
lb : l
rb : rv
lg : lj
lg : lj
rg : rj
v:b
rb : rv
100
戦争
病気
パン
悪い
悲しい
わき腹
背中
濡れた
人口増
足の指
ma-不定詞
(a) sadama
現在形
sajab
da-不定詞
sadada
交替
d:j
降る
【用例】
強階程
Minul on väike tuba.
わたしの部屋は小さいです。
Palun kaks leiba!
パンを2切れください。
Ema ootab poega.
母親が息子を待っています。
Filoloog peab lugema kirjandust.
文学部生は文学を読まなければならない。
Hakkab vihma sadama.
雨になりそうです。
弱階程
Minu toas ei ole televiisorit.
わたしの部屋にはテレビがありません。
Kas sul on võileivad kaasas?
サンドイッチを持ってきましたか。
Tema poja eriala on majandusteadus.
彼女の息子の専門は経済学です。
Peeter loeb sada lehekülge päevas.
ペーテルは1日に 100 ページ読みます。
Juba sajab vihma.
もう雨が降っています。
7.8. 階程交替に関してとくに注意を要する語
単数主格
(a) `lai
`nui
`õu
単数属格
laia
nuia
õue
単数分格
`laia
`nuia
`õue
広い
すり粉木
中庭
55
© Kazuto Matsumura 1999–2005
`soe
`aed
`aeg
`poeg
`üks
`kaks
rohi
`poiss
asi
kiri
kuri
põhi
tühi
sõber
(b) seitse
liige
võti
aken
tütar
kannel
sammal
pöial
(a)
ma-不定詞
nägema
tegema
`mõtlema
`ütlema
`laskma
sooja
aia
aja
poja
ühe
kahe
rohu
poisi
asja
kirja
kurja
põhja
tühja
sõbra
`seitsme
`liikme
`võtme
`akna
`tütre
`kandle
`sambla
`pöidla
`sooja
`aeda
`aega
`poega
`üht ∼ `ühte
`kaht ∼ `kahte
`rohtu
`poissi
`asja
`kirja
`kurja
`põhja
`tühja
sõpra
seitset
liiget
võtit
akent
tütart
kannelt
sammalt
pöialt
現在形
`näeb
`teeb
`mõtleb
`ütleb
laseb
da-不定詞
näha
teha
mõtelda ∼ mõelda
ütelda ∼ öelda
`lasta
暖かい
庭園
時間
息子
1
2
草;薬
少年
ことがら
手紙
凶暴な
底;北
空っぽの
友人
7
メンバー
鍵
窓
娘
カンテレ
苔
親指
見る
作る
考える
言う
∼させる
【用例】
Ülo on ametiühingu liige.
Meie kõik oleme ametiühingu liikmed.
ユロは労働組合員です。
わたしたちは全員労働組合員です。
Näha ei ole midagi.
Hanna ei näe viga.
何も見えませんでした。
ハンナは間違いがわかりません。
56
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第8章(kaheksas peatükk)
8.1. 名詞の格変化:場所格
8.1.1. 場所格の体系
エストニア語の名詞には場所関係を表す格が6つあり,「場所格」と呼ばれます。場所格は,
「∼の中」という位置関係を表す「内部格」と「∼の上(表面・近傍)」という位置関係を表す「外
部格」とに分けられます。
場所格は,内部格・外部格とも,目標(到達点)・位置(静止位置)・起点(出発点)を表す形が
それぞれあって,次のような名前で呼ばれます。
場所格の体系
[目標格]
[位置格]
[起点格]
[内部格]
入格 (sisseütlev)
「∼の中へ」
内格 (seesütlev)
「∼の中で」
出格 (seestütlev)
「∼の中から」
Vanaema läheb kirikusse.
Vanaema on kirikus.
Vanaema tuleb kirikust.
Noormees läheb põllule.
Noormees töötab põllul.
Noormees tuleb põllult.
[外部格]
向格 (alaleütlev)
「∼の上へ」
接格 (alalütlev)
「∼の上で」
奪格 (alaltütlev)
「∼の上から」
[入格=内部目標格]
[内格=内部位置格]
[出格=内部起点格]
[向格=外部目標格]
[接格=外部位置格]
[奪格=外部起点格]
Priit läheb täna kinno.
Priit on kinos kaks tundi.
Priit tuleb kinost kell kaheksa.
Tiina läheb tööle.
Tiina on tööl.
Tiina tuleb töölt koju.
おばあさんが教会へ行きます。
おばあさんが教会にいます。
おばあさんが教会から帰ってきます。
若者が畑に出かけます。
若者が畑で働いています。
若者が畑から帰ってきます。
プリートは今日映画館へ行きます。
プリートは映画館に2時間います。
プリートは映画館から8時に帰ります。
ティーナは仕事に出かけます。
ティーナは仕事をしています。
ティーナは仕事からうちへ帰ってきます。
Külalised saabuvad meie linna hommikul. 客人たちは朝,わたしたちの町に到着します。
Päeval külalised viibivad meie linnas.
日中,客人たちはわたしたちの町に滞在します。
Külalised lahkuvad meie linnast õhtul.
客人たちは夕方,私たちの町から立ち去ります。
Kass ronib katusele.
Kass jalutab katusel.
Kass hüppab katuselt alla.
猫が屋根に這い上ります。
猫が屋根の上を闊歩しています。
猫が屋根の上から飛び降ります。
8.1.2. 内部格と外部格の使い分けについて
一般名詞の場合,名詞が物理的な場所を表すならば,おおむね,その名詞が表す場所の性
格や,動詞の表す運動の性格によって,内部格と外部格のどちらを用いるかが決まります。
地名の場合には,慣用によって,内部格・外部格のどちらを用いるかが決まっているのが
57
© Kazuto Matsumura 1999–2005
普通です。
Ma sõidan `Pärnu (∼ `Tal`linna ∼ `Tartu ∼ `Moskva).
わたしはパルヌ(∼タルト∼モスクワ)へ行きます。
Ma sõidan Tapale (∼ Otepääle ∼ Jõgevale ∼ Kohtla-Järvele).
わたしはタッパ(∼オテパー∼ヨケヴァ)へ行きます。
【注意】 `Pärnu, `Tal`linna, `Tartu, `Moskva は,短い入格形です(8.1.5.参照)。
名詞 maa は内部格を用いるか,外部格を用いるかで意味が大きく異なる場合があります。
Lumi on veel maas.
Koer on maas.
Kartulid on maas.
Ma elan maal.
Kartuleid korjatakse maast.
Ta lahkus maalt ja asus linna.
雪はまだ(地面に)積もったままです。
犬が地面に寝そべっています。
じゃがいもは植え付けがすみました。
わたしは田舎に住んでいます。
じゃがいもは地中から収穫されます。
彼女は田舎を出て,町に移り住みました。
8.1.3. 場所格に対応する疑問詞
[目標格] [位置格] [起点格]
疑問副詞
kuhu
kus
kust
どこへ
どこで
どこから
疑問詞 kes「誰」 kelle/sse
kelle/s
kelle/st [内部格]
kelle/le
kelle/l
kelle/lt [外部格]
疑問詞 mis「何」 mille/sse
mille/s
mille/st [内部格]
mille/le
mille/l
mille/lt [外部格]
8.1.4. 単数の場所格の作り方
単数の場所格は,単数語幹(=単数属格形)に,それぞれの格を表す語尾をつけて作ります。
場所格の語尾は,単数・複数に共通です。また,すべての名詞について共通です。
場所格の語尾
入格 -sse
向格 -le
内格 -s
接格 -l
出格 -st
奪格 -lt
名詞 kirik「教会」の単数の場所格
単数属格 kiriku
入格 kiriku/sse
向格 kiriku/le
内格 kiriku/s
接格 kiriku/l
出格 kiriku/st
奪格 kiriku/lt
形容詞修飾語は,名詞と同じ格になります。
単数主格
属格
vana
vana
kirik
kiriku
「古い教会」
58
© Kazuto Matsumura 1999–2005
入格
内格
出格
vana/sse kiriku/sse
vana/s kiriku/s
vana/st kiriku/st
vana/le kiriku/le
vana/l kiriku/l
vana/lt kiriku/lt
向格
接格
奪格
属格修飾語は,形が変わりません。
単数主格
属格
入格
内格
出格
küla kirik
「村の教会」
küla kiriku
küla kiriku/sse
向格
küla kiriku/s
接格
küla kiriku/st
奪格
単数主格
属格
入格
内格
出格
meie kirik
「わたしたちの教会」
meie kiriku
meie kiriku/sse
向格
meie kiriku/le
meie kiriku/s
接格
meie kiriku/l
meie kiriku/st
奪格
meie kiriku/lt
küla kiriku/le
küla kiriku/l
küla kiriku/lt
8.1.5. 短い単数入格形
語尾 -sse を持つ単数入格形はすべての名詞から作ることができますが,一部の名詞は,
「短い入格」とよばれている,語尾 -sse 以外の方法によって作られる単数入格形を合わせ持
っています。
おおむね,具体的な場所関係を表す場合や地名には短い入格が好まれ,抽象的・比喩的な
場所関係を表す(例えば,運動の動詞以外で入格を支配する動詞ともに用いる)場合は通常の
単数入格を用いるという使い分けがあります。前者の場合,耳で聞いたときの印象もよく,
また発音しやすいので,短い入格の方が好まれる傾向があります。
短い入格は,単数分格形をもとに作ります。作り方には,(1) 単数分格形がそのまま入格形
となる,(2) 単数分格形(または単数属格形)の第2音節の短子音を超長子音で置き換える,
(3) 単数分格の語尾 -t を語尾 -de で置き換える,などのタイプがあります。
(1) (a)
(b)
(c)
(2) (a)
(b)
(c)
(3) (a)
(b)
単数主格
`kool
`park
`jalg
maja
jõgi
meri
`keel
`uus
単数属格
kooli
pargi
jala
maja
`jõe
mere
keele
uue
単数分格
`kooli
`parki
`jalga
maja
jõge
merd
`keelt
`uut
短い入格
`kooli
`parki
`jalga
`majja
`jõkke
`merre
`keel/de
`uu/de
学校
公園
足
家
川
海
言語
新しい
接尾辞 -us で終わる名詞は,第1音節が超長音を含む場合には,短い入格を持つことがで
きます。
単数主格
`kauplus
`raskus
`õigus
単数属格
`kaupluse
`raskuse
`õiguse
短い入格
`kauplus/se
`raskus/se
`õigus/se
∼
∼
∼
59
単数入格
`kaupluse/sse
`raskuse/sse
`õiguse/sse
商店
困難
正義
© Kazuto Matsumura 1999–2005
`ümbrus
`ümbruse
`ümbrus/se
∼
`ümbruse/sse
環境
次の名詞の短い入格形を覚えましょう。
単数主格
vesi
käsi
単数属格
`vee
`käe
単数分格
`vett
`kätt
短い入格
`vette
∼
`kätte
∼
単数入格
vee/sse
käe/sse
水
手
`maa
`suu
`pea
`maa
`suu
`pea
`maad
`suud
`pead
maha
suhu
pähe
∼
∼
∼
maa/sse
suu/sse
pea/sse
国
口
頭
kodu
teine
kodu
teise
kodu
`teist
koju
`teise
∼
∼
kodu/sse
teise/sse
うち
第2の
4音節語で短い入格をもつのがあります。この場合,短い入格形は単数分格形と同じ形に
なります。
単数主格
`muuseum
koridor
seminar
単数属格
`muuseumi
koridori
seminari
単数分格
`muuseumi
koridori
seminari
短い入格
`muuseumi
koridori
seminari
博物館
廊下
セミナー
8.2. 入格の用法
おおむね日本語の「∼(の中)へ」に相当する内部目標格で,運動の目標・到達点が,物理的
に,あるいは何らかの比喩的・抽象的な意味で,名詞によって表されている対象の「内部」に
ある場合に用いられます。
Arvo läheb homme õhtul teatrisse.
アルヴォは明日の晩,劇場へ行きます。
Sa pead minema lillekauplusse.
あなたは花屋に行かなければなりません。
Mart astub sügisel ülikooli.
マルトは,秋に大学に入学します。
Vesi voolab tuppa.
水が部屋の中へ漏れています。
Kirjandusringi liikmed tõlgivad selle luuletuse eesti keelde.
文学サークルのメンバーはこの詩をエストニア語に翻訳します。
Ära pane pliiatsit suhu!
鉛筆を口にくわえてはいけません。
内部格で用いる地名は,慣用によって決まっています。
Priit sõidab täna puhkusele Pärnu, aga Riina sõidab Tallinna.
プリートは今日,休暇でパイテへ行きますが,リーナはタリンへ行きます。
8.3. 向格の用法
8.3.1. 運動の目標・到達点
おおむね日本語の「∼(の上)へ」に相当する外部目標格で,運動の目標・到達点が,物理的
に,あるいは何らかの比喩的・抽象的な意味で,名詞によって表されている対象の「外部」
「表面」「近傍」にある場合に用いられます。
60
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Millal ta läheb tööle?
何時にあなたは出勤しますか?
Kas te lähete koosolekule?
あなたたちは会議に行きますか?
Nad lähevad kinno esimesele seansile.
彼らは映画館へ第1回目の上映を見に行きます。
Palun pange raamatud lauale!
本を机の上に置いてください。
外部格で用いる地名は,慣用によって決まっています。なお,名詞 maa を後半に持つ複合
名詞や地名は,外部格で用います。
Buss sõidab Otepääle kell kaheksa hommikul.
バスはオテパーに向けて,朝8時に出ます。
Sportlased saabuvad kodumaale ülehomme.
選手たちは明後日,故国に着きます。
Ma sõidan Saaremaale (∼ Saksamaale ∼ Venemaale).
わたしは,サーレマー(∼ドイツ∼ロシア)へ出かけます。
8.3.2. 受け手(与格)
エストニア語の向格は,授受を表す動詞とともに用いられて,受け手(与格[=英語の「間
接目的語」])を表します。
Marju saadab Kohtla-Järvele õele kirja.
マリユは,コフトラ・ヤルヴェの姉に手紙を送ります。
Kas te annate homme oma kursusetöö dotsent Rebasele lugeda?
あなたたちは明日,レポートをレパネ講師に提出して読んでもらいますか。
Mida see uurimus annab teadusele?
この研究は,科学にとってどんな意味がありますか。
Need roosid on sinule.
これらのバラはあなた宛です。
8.3.3. 人称代名詞の向格形とその用法
1人称
2人称
3人称
単数
minule ∼
sinule
∼
temale ∼
mulle
sulle
talle
複数
meile
teile
nendele ∼ neile
Aavo toob mulle pileti.
アーヴォがわたしにチケットを持ってきてくれます。
Minule toob pileti Aavo.
わたしにチケットを持ってきてくれるのはアーヴォです。
Priit toob sulle paberi.
プリートがあなたに文書を届けます。
Sinule toob paberi Priit.
あなたに文書を届けるのはプリートです。
Mart toob talle kutse.
マルトが彼女に招待状を持ってきます。
Temale toob kutse Mart.
彼女に招待状を持ってくるのはマルトです。
Riina toob meile piletid.
リーナがわたしたちにチケットを持ってきてくれます。
Meile toob piletid Riina.
わたしたちにチケットを持ってきてくれるのはリーナです。
Mari toob teile paberid.
マリがあなたたちに文書を届けます。
Teile toob paberid Mari.
あなたたちに文書を届けるのはマリです。
Vaike toob neile kutsed.
ヴァイケが彼らに招待状を持ってきます。
Neile (∼ Nendele) toob kutsed Vaike.
彼らに招待状を持ってくるのはヴァイケです。
61
© Kazuto Matsumura 1999–2005
8.4. 内格の用法
内格は,入格に対応する意味を持つ内部位置格で,人・物が存在する場所や,人・物が置
かれた状態・状況を表し,「∼の中で」「∼において」などと訳されます。
Aavo on täna õhtul teatris.
Missugused kalad elavad Läänemeres?
Haige on raskes seisundis.
Kas te olete mures?
Kas võistkond on juba võimlas?
アーヴォは今日の晩は劇場にいます。
バルト海にはどんな魚たちが棲んでいますか?
病人[患者]は危険な状態にあります。
あなたは心配していますか?
選手団はもう体育館にいますか?
8.5. 接格の用法
8.5.1. 静止位置,状態
接格は向格に対応する外部位置格で,物理的な静止位置や人がおかれた状態・状況などを
表し,「∼の上で」「∼の近傍で」「∼において」などと訳すことができます。
Leib ja piim on laual, palun söö!
パンと牛乳がテーブルの上にあります。どうぞ召し上がれ。
Emajõel sõidavad ainult väikesed laevad. エマヨキ川は,小さな船しか航行しません。
Kas miiting toimub Vabaduse väljakul?
集会は自由広場で行われるのですか?
Kas masinakirjutaja on täna tööl?
タイピストは今日,出勤していますか。
8.5.2. 所有文における所有者
Mitu hammast on inimesel?
人間には歯が何本ありますか。
Igal inimesel on kaks kätt.
人間はめいめい手が2本あります。
Inimesel on kümme sõrme.
人間には指が 10 本あります。
Kellel on homme sünnipäev?
明日が誕生日なのは誰ですか?
Mehaanikul on täna vähe aega.
機械技師には今日,あまり時間がありません。
A. H. Tammsaarel on näidend “Kuningal on külm”.
A・H・タンムサーレには,「王様は寒い」という戯曲があります。
Ülikoolil on suur raamatukogu.
大学には大きな図書館があります。
Peahoonel on kuus sammast.
本館には柱が6本あります。
接格はまた,所有文に準じる次のような文で用いられます。
Mul on halb olla.
わたしは気分がよくありません。
Mul oli töö lõpetamisega väga kiire.
わたしは急いで仕事を終える必要があります。
Mul läheb kõik hästi.
わたしはすべて順調です。
Juba keskkoolis tekkis tal huvi vanade keelte vastu.
すでに高校時代に彼は古典語に興味を持ち始めました。
Tal jooksid pisarad üle põskede.
彼女は頬に涙を流しました。
次のような文では,接格が属格に相当する意味を持っています。
Tal valutab hammas.
彼女は歯が痛みます。
62
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mul kadus vihmavari.
Mul jäi hing kinni.
See tegi mul hinge täis.
わたしは傘をなくしました。
わたしは息が切れました。
わたしはそのことが頭にきました。
8.5.3. 不定詞の意味上の主語
8.5.3.1. 非人称文
Peetril on raske vene keeles kirjutada.
ペーテルはロシア語で書くのが大の苦手です。
Teil on vaja (∼ on tarvis) töötada kiiresti. あなたは急いで仕事をする必要があります。
Hannal tuleb (∼ ei tule) koju minna.
ハンナはうちに帰らなければ(∼帰っては)なりません。
Sul ei maksa seda teha.
あなたがそれをするのは意味がありません。
Firmal õnnestus sõlmida kasulik tehing.
会社は有益な取引契約を結ぶのに成功しました。
8.5.3.2. 使役,命令,許可,禁止などを表す文
Ta lubas mul maale sõita.
Ta laskis sel mehel oma katuse all elada.
Direktor käskis töölistel rohkem töötada.
Ema keelas tütrel õhtul kinno minna.
Rahvarinne soovitab nendel kohe lahkuda.
Isa aitas mul tööd teha.
彼はわたしが田舎へ行くのを許可しました。
彼女はその男を自分の家で住まわせました。
工場長は労働者にもっと働くよう命令しました。
母親は娘が夜映画に行くのを禁じました。
人民戦線は彼らに早く身を引くよう勧めています。
父はわたしが仕事をするのを手伝ってくれました。
8.5.4. 時間表現
1日の時間区分や曜日の表現に用いられます。
Loeng algab hommikul vara: kell 8.
講義は朝早く,午前8時に始まります。
Millal on prodekaani kõnetund?
副学部長の面会時間はいつですか。
Prodekaani kõnetund on teisipäeval ja reedel.
副学部長の面会時間は火曜日と金曜日にあります。
Rong väljub õhtul kell 9.
列車は夜の9時に出ます。
【注意】「夜に」は,例外的に öösel という副詞で表します。
Meie magame öösel.
わたしたちは夜中に眠ります。
8.6. 出格の用法
8.6.1. 運動の起点・出発点
出格は,入格に対応する意味を持つ内部起点格で,運動の起点・出発点を表し,ほぼ日本
語の「∼の中から」に相当します。
Venelased lahkusid Eestist.
ロシア人たちはエストニアから立ち去りました。
Karl tuleb koolist koju.
カルルが学校から帰ってきます。
Patsient tuli haiglast ja läks puhkekodusse.
患者は病院から帰ると療養所へ行きました。
63
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kes leiab sellest olukorrast väljapääsu?
だれかこの事態から抜け出す方法を見つけられる人がいませんか?
Sellest haigusest ta ei paranenud.
彼はその病気から回復しませんでした。
See algas päris väikesest asjast.
それはほんの些細なことがきっかけでおこりました。
もの・情報などの出所も出格で表されます。
Missugust kala kalurid Läänemerest püüavad?
漁民たちはどんな魚をバルト海で捕獲しますか?
Ta jõi otse pudelist.
彼はビンから直接飲みました。
Ma lugesin selle nime ajalehest.
わたしは,その名前を新聞で見ました。
Ema leidis mu rahakoti köögist.
母はわたしの財布を台所で見つけました。
8.6.2. 材料,原料:「∼から(できている)」
Mööbel on puust.
その家具は木製です。
Uued majad on rauast, betoonist ja klaasist.
新しい家々は,鉄,コンクリート,ガラスで出来ています。
Piimast võib saada kohupiima ja võid.
牛乳からは,凝乳やバターができます。
変化の出発点(「AがBになる」という場合のA)も出格で表されます。
Sinust saab hea arst.
Temast sai president.
Minust ei ole teile siin abi.
あなたは立派な医者になります。
彼は大統領になりました。
わたしはここで,あなたのお役に立てません。
8.6.3. 話題:「∼について」
Palun jutustage oma tööst.
ご自分の仕事についてお話ください。
Mida te temast teate?
あなたたちは彼女について何かご存知ですか。
Lainest me teame väga vähe.
ライネのことをわたしたちは少ししか知りません。
Ka rühmakaaslased ei tea temast palju.
クラスメートの学生たちも彼女のことをよく知りません。
Kõik inimesed räägivad uuest filmist.
人々は皆,新しい映画について話しています。
Palun rääkige käesolevast sajandist!
今世紀のことについて話してください。
Homme jutustab professor Siberi loodusest.
明日,先生がシベリアの自然について話してくださいます。
8.6.4. 時間的な起点:「∼から」「∼以来」
Esmaspäevast alates me töötame haiglas. 月曜日から,わたしたちは病院勤務です。
Alates 1. (esimesest) juunist on laborant puhkusel.
6月1日から,事務助手は休みをとります。
Need vead korduvad aastast aastasse.
これらの間違いは,毎年繰り返されます。
Kevadest saadik on ilm külm.
春以来,寒い気候が続いています。
64
© Kazuto Matsumura 1999–2005
【補足】
時間的な起点を表す場合には,しばしば出格とともに後置詞 alates「∼から始まって」,
saadik「∼からずっと」が使われます。alates は前置詞としても使われますが,本来は動詞
algama「始まる」の副詞形です。
8.7. 奪格の用法
8.7.1. 運動の起点・出発点
奪格は,向格に対応する意味を持つ外部起点格で,運動の起点・出発点を表し,「∼から」
「∼の上から」「∼の表面から」などの意味になります。
Sekretär võtab laualt telefoniraamatu.
Millal ema turult tagasi tuleb?
Varsti saabub lennuk Saaremaalt
Mart tuleb töölt koju hilja õhtul.
秘書が机から電話帳を取り上げます。
お母さんはいつ市場から帰ってきますか?
まもなくサーレマーから飛行機が到着します。
マルトは夜遅く仕事から帰宅します。
8.7.2. 与え手
受け手を表す向格に対応する用法です。授受を表す動詞とともに用いられて,与える側を
表します。
Aavo saab isalt iga kuu kakskümmend rubla.
アーヴォは毎月,父親から 20 ルーブルもらいます。
Informatsiooni võib saada minult.
情報はわたしから得てください。
Juhan saab mõnikord kirja ka vennalt.
ユハンはときどき弟からも手紙を受け取ります。
Anti palub prodekaanilt luba ära sõita.
アンティは副学部長に出発の許可を請います。
Ma palun sinult üht raamatut.
あなたから本を1冊いただきたいのですが。
Patsiendid ootavad arstilt abi.
患者たちが医者の治療を待っています。
Küsige seda temalt.
それは彼女に聞きなさい。
8.7.3. 「∼の点では」「∼に関して言えば」
Helle Kuus on elukutselt kirjakandja.
ヘレ・クースは,職業が郵便配達人です。
Jaak on hariduselt majandusteadlane.
ヤークは経済学者としての教育をうけています。
Oma iseloomult on ta hea inimene.
彼は,人柄のいい人です。
Õie Tüür on rahvuselt eestlane.
オイエ・テュールは,民族で言うとエストニア人です。
65
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第9章(üheksas peatükk)
9.1. 動詞の格支配
動詞の中には,通常,ある特定の格に置かれた名詞(句)とともに用いられるものがありま
す。このことを,動詞がある特定の格を支配すると言い,この現象を「動詞の格支配」と呼び
ます。
動詞の格支配の概念を用いると,他動詞とは,分格または「対格」(単数属格・単数主格・
複数主格)を支配する動詞であることになります。
場所格を支配する動詞には,たとえば次のようなものがあります。
9.1.1. 入格支配の動詞
armuma
mõjuma
sekkuma
uskuma
∼に恋をする
∼に影響を及ぼす
∼に介入する
∼(の存在)を信じる
kiinduma
puutuma
suhtuma
∼に強く結びつく
∼に関わる
∼に対して態度を示す
Poiss armus tüdrukusse.
少年は少女に恋をしました。
Õpilane kiindus oma õpetajasse.
生徒は担任の先生に強い愛着を感じました。
See asi ei puutu minusse.
その件はわたしに関係ありません。
Mis puutub ilukirjandusse, siis seda tunneb Reet hästi.
文学に関して言えば,レートがよく知っています。
Need sõnad mõjusid minusse hästi. そのことばはわたしによい影響を与えました。
Ta sekkus meie asjadesse.
彼はわたしたしの問題に首をつっこんできました。
Jüri suhtub töösse väga tõsiselt.
ユリは仕事に真剣に取り組んでいます。
Ta usub Jumalasse.
彼は神を信じています。
9.1.2. 向格支配の動詞
eelistama
kuuluma
meeldima
vastama
∼に優先させる
∼に帰属する
∼の気にいる
∼に対応する
järgnema
lootma
meenuma
võlgnema
∼に続く
∼に希望を託す
∼に思い出させる
∼に借りがある
Ma eelistan teatrit kinole.
わたしは映画より演劇の方を選びます。
Tema ettekandele järgnes lühike film.
彼の発表に続いて短編映画がありました。
See raamat kuulub poisile.
この本は少年のものです。
Me kõik loodame heale õnnele (∼ sinu peale).
わたしたちはみな,好運(∼あなた)を当てにしています。
Priidule ei meeldi see ettepanek.
プリートはその提案が気に入りません。
Peetrile meeldib muusikat kuulata.
ペーテルは音楽鑑賞が趣味です。
Mulle meenub üks vanasõna.
わたしは,諺がひとつ思い浮かびます。
See ei vasta tõele.
それは事実に合いません。
Ma võlgnen sulle palju tänu.
わたしはあなたに感謝しなければまりません。
9.1.3. 内格支配の動詞
66
© Kazuto Matsumura 1999–2005
kahtlema
veenduma
pettuma
∼を疑う
∼を確信している
Ma kahtlen tema sõpruses.
Nad pettusid näitleja mängus.
Ma olen veendunud teie aususes.
∼に失望する
彼の友情はあやしいものです。
彼らは,俳優の演技にがっかりしました。
あなたの誠実さは確信しています。
9.1.4. 出格支配の動詞
erinema
koosnema
olenema
sõltuma
vabastama
keelduma
loobuma
piisama
tüdima ∼ tüdinema
∼と異なる
∼から成り立つ
∼に依存する
∼に依存する
∼を免除する
∼を拒否する
∼を断念する
∼が足りる
∼に飽きる
Tütar erineb emast täielikult.
娘は母親とまったく似ていません。
Ta keeldus sellest.
彼はそれを拒否しました。
Jaapan koosneb neljast saarest.
日本は4つの島から成り立っています。
Ta pidi Eesti-reisist loobuma.
彼女はエストニア旅行を断念しなければなりませんでした。
See oleneb asjaoludest.
それは時と場合によります。
Nendest õuntest ei piisa kõigile.
これだけのリンゴでは全員に足りません。
Töö tulemused sõltuvad igast töötajast.
労働の成果は,めいめいの労働者に依存します。
Ma olen tüdinud (∼ tüdinenud) sellest toidust.
わたしはこの食べ物に飽きました。
Me vabastame teid sellest kohustusest.
あなたはこの義務から免除します。
次の複合動詞も出格の名詞句をとります。
lugu pidama
jagu saama
puudust tundma
∼を尊敬する
∼を克服する
∼がないので困る
Kõik pidasid sellest vanamehest lugu.
Ta ei saanud küsimusest aru.
Ta sai raskusest jagu.
Ma ei taha koosolekust osa võtta.
Ma tunnen alati puudust rahast.
aru saama
osa võtma
誰もがこの老人を尊敬していました。
彼は質問の意味がわかりませんでした。
彼女は困難を克服しました。
わたしは会議に出席したくありません。
わたしはいつも金欠病に悩んでいます。
9.1.5. 奪格支配の動詞
küsima
∼に質問する
∼がわかる
∼に参加する
nõudma ∼に要求する
Laps küsis isalt, kes oli Kalevipoeg.
子どもは父親に,カレビポエクってだれ,と聞きました。
67
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ta nõudis minult raha.
彼はわたしに金の無心をしました。
9.1.6. 動詞の格支配についての補足
目的語の他に2つの格を支配する動詞もあります。
Ta tõlkis ühe raamatu eesti keelest jaapani keelde.
彼女は1冊の本をエストニア語から日本語に翻訳しました。
9.2. 場所格相当の後置詞
9.2.1. 場所格を後置詞句で言い替える
具体的な場所関係を表す場所格は,多くの場合,内部格なら「属格+後置詞 sisse ∼ sees
∼ seest」,外部格なら「属格+後置詞 peale ∼ peal ∼pealt」で言い替えることが可能です。
kapp 「戸棚」
kappi
∼ kapi sisse
kapis
∼ kapi sees
kapist
∼ kapi seest
戸棚の中へ
戸棚の中に(ある)
戸棚の中から
laud 「テーブル」
lauale
∼ laua peale
laual
∼ laua peal
laualt
∼ laua pealt
テーブルの上へ
テーブルの上に(ある)
テーブルの上から
Pane raamatud kappi (∼ kapi sisse)!
Raamatud on kapis (∼ kapi sees).
Võta raamatud kapist (∼ kapi seest)!
Too õunad lauale (∼ laua peale)!
Õunad on laual (∼ laua peal).
Korja õunad laualt (∼ laua pealt) ära!
本を戸棚にしまいなさい。
本は戸棚の中にあります。
本を戸棚から取りなさい。
リンゴをテーブルに持ってきてください。
リンゴがテーブルの上にあります。
リンゴをテーブルの上から片づけなさい。
9.2.2. 場所を表す後置詞の体系
場所格の体系に対応して,場所関係を表す後置詞にも,目標・到達点を表す形(∼へ),静
止位置を表す形(∼で),起点・出発点を表す形(∼から)の3つの形があります。したがって,
場所格に相当する意味を表す後置詞はその3つの形をセットにして覚えると便利です。
Virve läheb täna arsti juurde.
[目標格相当]
ヴィルヴェは医者へ行きます。
Virve on praegu arsti juures.
[位置格相当]
ヴィルヴェは医者にいます。
Virve tuleb varsti arsti juurest koju.
[起点格相当]
ヴィルヴェはもうすぐ医者から帰ってきます。
場所格に相当する後置詞は,格語尾に相当する語尾を持っていることが多く,区別は比較
的簡単ですが,中には独特の形を持つものがあります。
目標格相当
位置格相当
起点格相当
68
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(kuhu?)
alla
peale
ette
taha
juurde
sisse
vahele
(kus?)
all
peal
ees
taga
juures
sees
vahel
(kust?)
alt
pealt
eest
tagant
juurest
seest
vahelt
Silla alla ei tohi minna.
Pall on diivani all.
Laua alt tuleb välja suur koer.
どこへ/で/から
∼の下へ/で/から
∼の上へ/で/から
∼の前へ/で/から
∼の裏へ/で/から
∼のもとへ/で/から
∼の内部へ/で/から
∼の間へ/で/から
橋の下へ行ってはいけません。
ボールはソファーの下にあります。
机の下から大きな犬が出てきます。
Palun pange raamatud laua peale (∼ lauale). 本を机の上に置いてください。
Raamatud on laua peal (∼ laual).
本は机の上にあります。
Kas nad leidsid selle kivi maa pealt või maa seest?
彼らがこの岩を発見したのは,地表からですか,それとも地中からですか?
Õhtul tõmban kardinad akna ette.
夜になると,窓にカーテンを引きます。
Öösel on kardinad akna ees.
夜中には窓にカーテンが引かれています。
Hommikul tõmban kardinad akna eest ära. 朝になると,窓のカーテンを開けます。
Pane kast ukse taha!
Kast on ukse taga.
Too kast ukse tagant siia!
箱をドアの後ろ(向こう側)に置いてください。
箱がドアの後ろ(向こう側)にあります。
箱をドアの後ろ(向こう側)からここへ持ってきなさい。
Perenaine paneb supi sisse soola.
Löö vai maa sisse (∼ maasse).
Missuguse looma pesa on maa sees?
Vesi voolab maa seest välja.
Karu tuleb koopa seest (∼ koopast).
主婦はスープの中に塩を加えます。
杭を地中に打ち込みなさい。
地中に巣をつくるのはどんな動物ですか?
水が地中から流れ出しています。
熊が穴から出てきます。
【参考】
Pall kukkus maha.
ボールが地面に落ちました[表面]。
Riputa peegel kapi ja ukse vahele!
鏡を洋服だんすとドアの間に取り付けてください。
Kas ma võin majade vahele garaaži ehitada?
2軒の家の間へ車庫を建ててかまいませんか?
Milleks ta ripub akende vahel?
どうして窓の間に取り付けてあるのですが?
Paide asub Tallinna ja Tartu vahel.
パイテはタリンとタルトの間にあります。
Leidsin tõendi raamatu vahelt.
証明書を本の間から見つけました。
9.3. 場所関係を表す副詞
場所格の体系に対応して,場所関係を表す副詞にも,「∼へ」
「∼で」
「∼から」という3つの
形がセットになっているものがあります。後置詞のなかには,単独で副詞としても使われる
ものがあります。
69
© Kazuto Matsumura 1999–2005
目標格相当
(kuhu?)
siia
sinna
üles
alla
lähedale
kaugele
kõrgele
位置格相当
(kus?)
siin
seal
üleval
all
lähedal
kaugel
kõrgel
起点格相当
(kust?)
siit
sealt
ülevalt
alt
lähedalt
kaugelt
kõrgelt
どこへ/で/から
ここへ/で/から
そこへ/で/から
上方へ/で/から
下方へ/で/から
近くへ/で/から
遠くへ/で/から
高いところへ/で/から
Palun tulge siia!
Me oleme juba siin.
Palun minge siit ära!
ここに来てください。
わたしたちはすでにここにいます。
ここから立ち去ってください。
Ta oli täna hommikul vara üleval.
Tulge üles (∼ alla)!
Kas te elate siit kaugel?
彼は今朝早く起きていました。
上に(∼下に)来てください。
あなたはここから遠くに住んでいますか?
9.4. 場所格の用法:衣服の着脱
9.4.1. 「∼を着る」
いろいろな衣類を着る場合には,動詞 panema「置く」と身体の部位を表す名詞の(短い)入格
形を組み合わせて表します。
Ma panen mütsi pähe.
Ma panen salli kaela.
Ma panen kindad kätte.
Ma panen kingad jalga.
Ma panen sukad jalga.
Ma panen püksid jalga.
Ma panen palitu selga.
Ma panen pintsaku selga.
Ma panen kleidi selga.
わたしは帽子をかぶります。
わたしはスカーフを首に巻きます。
わたしは手袋を手にはめます。
わたしは足に靴をはきます。
わたしは足に靴下をはきます。
わたしはズボンをはきます。
わたしはオーバーを着ます。
わたしは上着を着ます。
わたしはドレスを着ます。
9.4.2. 「∼を着ている」
動詞 olema「ある」と身体の部位を表す名詞の内格とを用いると,さまざまな衣類について,
「∼を着ている」という表現ができます。
Mul on müts peas.
Mul on sall kaelas.
Mul on kindad käes.
Mul on saapad jalas.
Mul on sukad jalas.
Mul on püksid jalas.
Mul on palitu seljas.
Mul on pintsak seljas.
Mul on kleit seljas.
わたしは(頭に)帽子をかぶっています。
わたしは(首に)スカーフをしています。
わたしは(手に)手袋をはめています。
わたしは(足に)ブーツをはいています。
わたしは(足に)靴下をはいています。
わたしはズボンをはいています。
わたしはオーバーを着ています。
わたしは上着を着ています。
わたしはドレスを着ています。
70
© Kazuto Matsumura 1999–2005
9.4.3. 「∼を脱ぐ」
動詞 võtma「取る」と身体の部位を表す名詞の出格で,「∼を脱ぐ」という意味が表されます
Ma võtan mütsi peast.
Ma võtan salli kaelast.
Ma võtan kindad käest.
Ma võtan saapad jalast.
Ma võtan kingad jalast.
Ma võtan püksid jalast.
Ma võtan palitu seljast.
Ma võtan pintsaku seljast.
Ma võtan kleidi seljast.
わたしは(頭から)帽子を脱ぎます。
わたしは(首から)スカーフをとります。
わたしは(手から)手袋をとります。
わたしは(足から)ブーツを脱ぎます。
わたしは(足から)靴を脱ぎます。
わたしはズボンを脱ぎます。
わたしはオーバーを脱ぎます。
わたしはジャケットを脱ぎます。
わたしはドレスを脱ぎます。
9.5. 「ビン2本の牛乳」
「数詞+個体名詞」あるいは「数詞+数量詞+非個体名詞」が目的語となった場合の目的語の
格表示についてまとめましょう。
9.5.1. 数詞 üks「1」
数詞 üks は,指示詞 see や一般の形容詞とまったく同じに振るまいます。すなわち,üks は
常に名詞と同じ格形になります。
主格
属格
分格
üks raamat
「本1冊」
ühe raamatu
üht raamatut ∼ ühte raamatut
Sina ostad ühe raamatu.
Sina ei osta üht raamatut.
Osta üks raamat!
(属格目的語)
(分格目的語)
(主格目的語)
あなたはある本を(1冊)買います。
あなたはある本を(1冊)買いません。
ある本を(1冊)買いなさい!
9.5.2. 2以上の数詞
2以上の数詞の振るまいは,üks とは大きく異なります。2以上の数詞の代表として viis
「5」を例にとって説明します。
まず,主格 viis の後ろでは名詞は単数主格でなく,単数分格になります。その他の格形で
は,数詞 viis は,形容詞のように振るまいます。
主格
属格
分格
viis raamatut
viie raamatu
viit raamatut
「本5冊」
第2に,「viis+名詞」の場合,分格目的語と主格目的語の対立しかありません。いいかえる
と,通常なら属格目的語が期待される文でも主格の形で現れます。すなわち,属格の viie
raamatu が目的語として用いられることはありません。
Sina ostad viis raamatut.
Sina ei osta viit raamatut.
Osta viis raamatut!
[主格目的語]
[分格目的語]
[主格目的語]
あなたは本を5冊買います。
あなたは5冊の本を買いません。
本を5冊買いなさい!
71
© Kazuto Matsumura 1999–2005
9.5.3. 「数詞+数量詞+非個体名詞」
この構造は2つの構造が数量詞を媒介にして結びついています。まず,「数詞+数量詞」の
部分は,一般の「数詞+名詞」とまったく同じに振るまいます。数量詞の例として pudel「ビン」
を例にとれば,üks pudel と viis pudelit はそれぞれ次のように変化します。
主格
属格
分格
üks pudel
ühe pudeli
üht pudelit
(∼ ühte pudelit)
「ビン1本」
viis pudelit
viie pudeli
viit pudelit
「ビン5本」
Sina ostad ühe pudeli (∼ viis pudelit).
[属格/主格目的語]
あなたはビンを1本(5本)買います。
Sina ei osta üht pudelit (∼ viit pudelit).
[分格目的語]
あなたは1本(5本)のビンを買いません。
Osta üks pudel ( ∼ viis pudelit)!
ビンを1本(5本)買いなさい!
[主格目的語]
これに対し,「数量詞+非個体名詞」の部分は,数量詞のみが格変化し,非個体名詞は単数
分格形におかれたまま変化しません。
主格
属格
分格
(üks)
(ühe)
(üht)
pudel
pudeli
pudelit
piima
piima
piima
「牛乳1本」
主格
属格
分格
(viis)
(viie)
(viit)
pudelit
pudeli
pudelit
piima
piima
piima
「牛乳5本」
Sina ostad ühe pudeli piima.
Osta üks pudel piima!
[属格目的語]
[主格目的語]
あなたは牛乳を1本買います。
牛乳を1本買いなさい。
Sina ostad kaks pudelit piima.
Osta kaks pudelit piima!
[主格目的語]
[主格目的語]
あなたは牛乳を2本買います。
牛乳を2本買いなさい。
Kas sa ei osta üht pudelit piima?
[分格目的語]
あなたは牛乳を1本買わなのですか?
Kas sa ei osta viit pudelit piima?
[分格目的語]
あなたは牛乳を5本買わないのですか?
9.6. 「1週間は何日ですか」
疑問詞 mitu は,単数分格の個体名詞とともに用いられて,「何個の」
「何人の」等の意味を
表します。
Mitu päeva on nädalas?
Mitu inimest elab teie majas?
Mitu üliõpilast on auditooriumis?
1週間は何日ですか?
あなたの家には何人住んでいますか?
教室には学生が何人いますか?
72
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mitu pirukat sa sööd?
Mitu klaasi teed nad joovad?
あなたはパイをいくつ食べますか?
彼らはお茶を何杯飲みますか?
【参考】
台のついたガラスのコップでお茶を飲むのはロシア風ですが,エストニアでもめずらしく
ないお茶の入れ方です。klaas teed「コップ1杯のお茶」と言う表現があるのはこのためです。
9.7. 「たくさん」「すこし」
数量詞 vähe「小量の」と palju「多量の」は,非個体名詞の単数分格とともに用います。対応す
る疑問詞は kui palju「どれだけの(量の)?」です。
Meil on palju tööd.
Täna on palju tööd.
Te saate palju paberit.
Raamatukogus on palju uut.
Mul on vähe aega.
Tees on vähe suhkrut.
Siin on vähe valgust.
Me joome vähe piima.
わたしたちは仕事がたくさんあります。
今日は仕事がたくさんあります。
あなたたちは紙をたくさん受け取ります。
図書館には新しい資料がたくさんあります。
わたしは時間が少ししかありません。
お茶の中には砂糖があまりはいっていません。
ここは明かりが少ないです。
わたしたちは牛乳をあまり飲みません。
Kui palju aega teil on?
あなたには時間がどのくらいありますか?
73
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 10 章(kümnes peatükk)
10.1. 名詞の格変化:場所格以外の格
エストニア語の名詞には,主格・属格・分格と6つの場所格のほかに,格があと5つ(変
格 saav,様格 olev,到格 rajav,欠格 ilmaütlev,共格 kaasaütlev)あります。
これら5つの格形も,すべて単数語幹(=単数属格形)に格語尾をつけて作ります。
töö「仕事」
töö
töö/ks
töö/na
töö/ni
töö/ta
töö/ga
単数主格
属格
変格
様格
到格
欠格
共格
naine「女性」
naise
naise/ks
naise/na
naise/ni
naise/ta
naise/ga
kes「誰」
kelle
kelle/ks
kelle/na
kelle/ni
kelle/ta
kelle/ga
mis「何」
mille
mille/ks
mille/na
mille/ni
mille/ta
mille/ga
形容詞修飾語(および数詞)は,変格では名詞と同じ格語尾がつきますが,様格・到格・欠
格・共格では,格語尾がつかず,語幹(=属格形)のままにおかれます。
主格
属格
変格
様格
到格
欠格
共格
白い
valge
valge
valge/ks
valge
valge
valge
valge
襟
krae
krae
krae/ks
krae/na
krae/ni
krae/ta
krae/ga
5
viis
viie
viie/ks
viie
viie
viie
viie
年
aastat
aasta
aasta/ks
aasta/na
aasta/ni
aasta/ta
aasta/ga
10.2. 変格の用法
10.2.1. 変化の結果:「∼に(なる)」「∼に(変わる)」
Ta saab õpetajaks.
彼女は教師になります。
Vello Karu saab pärast instituudi lõpetamist õpetajaks.
ヴェロ・カルは大学を卒業したあと教師になります。
Üliõpilane Piret Järv saab tulevikus kirurgiks.
学生のピレット・ヤルヴは将来外科医になります。
Salme soovis saada lauljannaks.
サルメは歌手になりたいと思っていました。
Kui jää sulab, siis ta muutub veeks.
氷が解けると,水に変わります。
Suvel läheb vara valgeks ja hilja pimedaks.
夏には,早く明るくなり,遅く暗くなります。
Ta oli alguses rikas, aga hiljem jäi vaeseks.
彼は最初は金持ちだったが,のちに貧乏になりました。
変化の結果を表す変格形容詞句は,ふつう,主語が複数でも単数変格形で現れます。
Me saime temaga tuttavaks.
わたし(たち)は彼と知り合いになりました。
74
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Me saime omavahel sõpradeks.
わたしたちはお互いに友だちになりました。
Lapsed kasvasid suureks ja vanemad jäid vanaks.
子どもたちは成長して大きくなり,親たちは年をとりました。
Mõned üksikud saavad rikkaks.
中には金持ちになる人たちもあります。
Kevadel lähevad lehed roheliseks.
春になると,木々の葉が緑になります。
「AがBになる」は,変格を使う構文と出格を使う構文の2通りの言い表し方が可能です。
Tema saab arstiks. ∼ Temast saab arst.
彼女は医者になります。
10.2.2. 変化の結果:「∼に(する)」「∼に(変える)」
Ta valiti kateedri juhatjaks.
Ema lõikas leiva viiludeks.
Laps pühkis nina puhtaks.
彼は学科主任に選ばれました。
母親はパンを(何切れかに)薄く切りました。
子どもは鼻を拭ってきれいにしました。
10.2.3. 一時的な職務・機能:「∼として」
動詞 olema を変格補語とともに用いると,補語によって表される属性・職務・機能が,主
語にとって一時的なものであるという意味合いが強調されます。
See neiu on selles lasteaias kasvatajaks.
この娘さんは,この幼稚園で先生をしています。
Prl. Kaasik on praegu meie asutuses masinakirjutajaks.
カーシックさんは今,うちの会社でタイピストをしています。
Praktikant Piret Järv on praegu polikliinikus kirurgiks.
実習生のピレット・ヤルヴさんは今,総合病院に外科医としています。
補語が主格形の場合は,補語によって表される属性・職務・機能が,主語の恒常的な属性
(資格)であるという意味合いが強調されます。したがって,主格補語を使った言い方は,主
語が一時的に失業中でも使えることになります。
See neiu on kasvataja.
Prl. Kaasik on masinakirjutaja.
Doktor Piret Järv on kirurg.
この娘さんは幼稚園の先生です。
カーシックさんはタイピストです。
ピレット・ヤルヴ先生は外科医です。
10.2.4. 目的補語:「(∼を)∼と(みなす)」
Mõlemad pooled pidasid otsust õigeks.
双方が決定を正しいと考えました。
10.2.5. 用途,目的:「∼のために」「∼用に」「∼として」
Mees pakkus oma tütart Matile naiseks.
男は,自分の娘をマッティに嫁にどうかとすすめました。
Iga terve inimene tarvitab toiduks suhkrut.
健康な人はみな,食物として砂糖を摂取します。
Me vajame hingamiseks puhast õhku.
わたしたちは呼吸するために清潔な空気を必要とします。
Me joome teie terviseks!
わたしたちはあなたの健康を祝して乾杯します。
75
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Soovin õnne sünnipäevaks!
Mati õpib arstiks.
誕生日おめでとうございます。
マッティは医者になるための勉強をしています。
10.2.6. あることのために予定される時間・期間
Palun tulge meile pooleks tunniks!
2時間ほど(過ごすつもりで)うちへいらっしゃい。
Teadlased sõidavad kuueks kuuks ekspeditsioonile.
研究者たちは6カ月の(予定で)実地調査に出かけます。
Kas te lähete Pärnusse pikaks ajaks?
パルヌには長期間(滞在する予定で)お出かけですか?
【注意】
動詞 jääma「留まる」は,期間を表す変格名詞句をとります。
Me jäime sinna kolmeks päevaks.
わたしたちはそこに3日間逗留しました。
10.2.7. 期限:「∼までに」「∼になる前に」
ある時間,日時までに終わっている(予定である)ことを表します。
Selle töö me lõpetame õhtuks.
この仕事は,夕方までに(=夕方になる前に)終えます。
Kella kuueks olid nad töö lõpetanud.
6時までには彼らは仕事を終えていました。
Kas te olete selleks ajaks valmis?
あなたはその時間までに用意ができていますか?
Ma jõudsin kohale õigeks ajaks.
ちょうどの時間に目的地に到着しました。
Lõpuks olid kõik väga väsinud.
しまいにはみんなとても疲れてしまいました。
【比較】
接格の時間表現を用いると,終わる時間そのものを表します。
Selle töö me lõpetame õhtul.
この仕事は夕方に(なって)終えます。
10.3. 共格の用法
10.3.1. 道具,手段:「∼で」「∼を用いて」「∼によって」
Ta kirjutab pliiatsiga.
彼女は鉛筆で書きます。
Harja oma riideid selle harjaga!
このブラシで服のほこりを払いなさい。
Õhtul me sõitsime paadiga Emajõel.
夕方,わたしたちはエマヨキ川でボートに乗りました。
Narvast Tapale sõitsid matkajad rongiga.
行楽客たちは,ナルヴァからタッパへ列車で行きました。
Missuguse masinaga te oskate töötada?
あなたはどんな機械を使う技能がありますか。
Kas sa oskad jalgrattaga sõita?
あなたは自転車に乗ることができますか?
Sinu abiga sain töö valmis.
あなたの助力で仕事を終えることができました。
10.3.2. 同伴,随行:「∼と」「∼と一緒に」「∼とともに」
Peeter jalutab isaga.
Õhtul ma lähen sõbraga kinno.
ペーテルはおとうさんと散歩します。
夕方,わたしは友人と映画に行きます。
76
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kas te soovite kohvi suhkruga või ilma?
あなたはコーヒーは砂糖入りがいいですか,それとも砂糖なしですか。
この意味の共格は,しばしば koos「一緒に」を伴います。koos は,共格名詞の前にも後ろに
もおくことができます。
Ta läheb sõbraga koos (∼ koos sõbraga) kinno.
彼は友人と一緒に映画に行きます。
Poisid lähevad staadionile koos isaga (∼ isaga koos).
少年たちは父親と一緒に競技場に行きます。
Koos pudeliga (∼ Pudeliga koos) maksab piim 28 kopikat.
牛乳はビン代を入れて28コペーカです。
名詞の意味によっては,様態を表すとしたほうがいい場合があります。
Rong tormas mürinaga üle silla.
列車は轟音をたてて(=轟音とともに)橋を越えました。
Tulen siia suure rõõmuga.
喜んで来させていただきます。
10.3.3. 時間的範囲:「∼で」「∼のうちに」
一定の時間の後にことが終わることをあらわします。
Ta kirjutas töö valmis kolme tunniga.
彼はその仕事を3時間で書き上げました。
Kas jõuad poole tunniga luuletuse selgeks õppida?
あなたは 30 分で詩を完全に理解できますか?
Rein jooksis kilomeetri seitsme minutiga.
レインは1キロを7分で走りました。
Nädalaga oli töö valmis.
1週間で仕事が完成しました。
Mati lõpetas ülikooli viie aastaga.
マッティは5年間で大学を卒業しました。
10.3.4. 付属,携帯:「∼のついた」「∼をもった」
この意味の共格名詞句は,名詞の前に置かれて修飾語となったり,動詞 olema とともに用
いられて述語形容詞に相当する働きをします。
Palun kaks koorega kohvi!
クリーム入りのコーヒーを2つください。
See oli pika kaelaga hobune.
首の長い馬でした。
Õpilasel oli valge kraega kleit.
生徒は,白い襟のドレスを着ていました。
Sul on kõrge kontsaga kingad.
あなたは高い踵の靴をはいています。
Keegi seljakotiga mees tuli meie õue.
誰かリュックサックを背負った男の人がうちの庭に来ました。
Härra Tamm on väikese jutuga.
タンムさんは無口です。
10.3.5. 共格支配の動詞
kohtuma
tutvuma
tuttavaks saama
∼と会う
∼と知り合う
∼と知り合う
tegelema
vestlema
Matkajad kohtusid Lahemaal ühe loodusteadlasega.
77
∼に携わる
∼と会話する
© Kazuto Matsumura 1999–2005
遠足の人々は,ラヘマー(自然公園)である自然科学者と会いました。
Tõnu tegeleb spordiga.
トヌはスポーツをしています。
Turistid tutvusid Tallinna vanalinnaga.
観光客たちは,タリンの旧市街を見学しました。
Ma tutvusin temaga (∼ sain temaga tuttavaks) alles eile.
わたしは彼女と昨日知り合いになったばかりです。
Marile meeldib oma sõpradega vestelda. マリは友人たちとおしゃべりするのが好きです。
10.4. 欠格の用法
欠格は,何かが存在していないこと,欠如していることを表します。欠格名詞は,共格名
詞と同じく,名詞の前におかれての修飾語となったり,動詞 olema と一緒に用いられて述語
形容詞に相当する役割をはたすことができます。
Õpilane ei lähe kooli pliiatsita.
Rahata ei saa reisima minna.
Me ootasime teda asjata.
Uus maja on veel katuseta.
Miks see kiri on aadressita?
Kuuta öö on pime.
Emata lapse elu on raske.
生徒は鉛筆を持たずに学校には出かけません。
お金がなくては旅行に出かけられません。
わたしたちはあの人を待ちましたが,無駄でした。
新しい家にはまだ屋根がありません。
この手紙にはなぜあて先の住所がないのですか?
月の出ない夜は暗いです。
母親のいない子どもの人生はたいへんです。
欠格名詞句は,しばしば前置詞 ilma「∼なしに」を伴います。
Me ei saa seda ilma teieta teha.
わたしたちはそれをあなた抜きで行うことはできません。
Kas te joote teed ilma suhkruta?
お茶はお砂糖なしで飲みますか?
Ilma loata ei tohi laboratooriumi minna.
許可なしに実験室へ入ってはなりません。
Üks aken on ilma kardinata.
窓の1つはカーテンがありません。
Kes tööd teeb, see ei jää ilma leivata.
労働をする者は,パンなしになることはありません。
Matkajad olid kahjuks ilma kaardita.
遠足の人々は,残念ながら地図を持っていませんでした。
10.5. 様格の用法
10.5.1. 一時的な職務・機能
動詞 olema 以外の動詞とともに用います。
Ta teenib leiba kalamehena.
彼は漁師として生計を立てています。
Salme Kurg töötab õpetajana keskkoolis.
サルメ・クルクは中等学校に教師として勤めています。
Vello Karu töötab teist aastat õpetajana.
ヴェロ・カルが教師として働き始めて2年目にはいっています。
Piret Järv töötab haiglas kirurgina.
ピレット・ヤルヴは病院で外科医として働いています。
Teise maailmasõja ajal teenis Tõnu vanaisa Punaarmees ohvitserina.
第2次世界大戦中,トヌの祖父は赤軍で将校として勤務しました。
78
© Kazuto Matsumura 1999–2005
10.5.2. 様子・様態
Suure tehase kõrval paistis maja väikesena (väiksena).
大きな工場のそばなので,家は小さく見えました。
Rõõmsatena sooviti üksteisele head jällenägemist.
お互いに「また会いましょう」と言って楽しく別れました。
10.5.3. 判断・評価の基準:「∼にしては」「∼としては」
See arst on inimesena väga sümpaatne.
この医者は,人間として好感のもてる人です。
Ühingu sekretärina peab ta sellest midagi teadma.
会の書記として,彼はこのことに関して何か知っているはずです。
10.5.4. 様格に相当する接続詞 kui
様格の名詞句は,「接続詞 kui +名詞」によって置き換えができます。接続詞 kui のあとの名
詞は,それがかかる名詞句の格形に応じた格形(主格,分格)になります。
Päeval töötab “Edu” sööklana (∼ kui söökla), õhtul kohvikuna (∼ kui kohvik).
「エトゥ」は昼間は食堂として,夜は喫茶店として営業しています。
Härra Kurvitsat tuntakse Võrus majandusteadlasena (∼ kui majandusteadlast).
クルヴィッツ氏はヴォルで経済学者として知られています。
10.6. 到格の用法
到格は,空間的,時間的な限界・終点(「∼まで」)を表します。
Laps jookseb metsani.
Linnani on kakskümmend kilomeetrit (∼
町まで 20 キロ(∼20 分)です。
Võin oodata homseni.
Meil on täna loengud kella viieni.
子どもが林まで走って行きます。
minutit).
明日まで待つことができます。
今日,わたしたちは5時まで講義があります。
終点に対する起点は出格で表されるのがふつうです。
Tallinnast Tartuni on 180 kilomeetrit.
タリンからタルトまでは 180 キロです。
Kevadel on nad hommikust õhtuni põllul. 春,彼らは朝から晩まで畑に出ています。
Ma lugesin raamatu algusest lõpuni.
わたしを(その)本を最初から最後まで読みました。
到格はしばしば前置詞 kuni「∼まで」を伴って用いられます。
Peeter saatis sõpra kuni Riia tänavani.
ペーテルは友人をリガ通りまで送っていきました。
10.7. 等位構造と格語尾
ema ja isa, õde või vend のように,同じタイプの表現を接続詞 ja や või などでつないだ表現
を等位構造と言います。
様格,到格,欠格,共格の名詞を2つ(以上)接続詞 ja, või(または機能的にこれらに相当す
79
© Kazuto Matsumura 1999–2005
る接続詞)によってつなぐ場合には,格語尾は最後の名詞だけに付いて,それ以外の名詞は
語幹の形(=属格形)のまま置かれます。
Ma läksin koos venna ja õega. (venna/ga+õe/ga)
わたしは弟と妹と一緒に出かけました。
Tallinnast Leningradi võib sõita nii laeva kui rongiga. (laeva/ga+rongi/ga)
タリンからは,レニングラードへ船でも列車でも行けます。
10.8. 数詞(21 以上)
20, 30 ... 90 は,2∼9を表す数詞の後ろに -kümmend を添えて表します。
20
30
kaks/kümmend
kolm/kümmend
40
50
60
neli/kümmend
viis/kümmend
kuus/kümmend
70
80
90
seitse/kümmend
kaheksa/kümmend
üheksa/kümmend
21∼29 は,kakskümmend (20)の後ろに1∼9を表す数詞を添えます。分ち書きに注意して
ください。なお,-kümmend は,話しことばでしばしば-kend と発音されます。
21
22
23
24
25
kaks/kümmend üks
kaks/kümmend kaks
kaks/kümmend kolm
kaks/kümmend neli
kaks/kümmend viis
26
27
28
29
kaks/kümmend kuus
kaks/kümmend seitse
kaks/kümmend kaheksa
kaks/kümmend üheksa
以下,34, 47, 56,... 等々は,21∼29 と同じ方法で組み立てられます。
34
47
56
kolm/kümmend neli
neli/kümmend seitse
viis/kümmend kuus
200, 300 ... 900 は,1∼9を表す数詞に sada「100」を添えます。100 の桁と 10 の桁は分けて
書きます。
100
200
300
400
500
sada
kakssada
kolmsada
nelisada
viissada
600
700
800
900
kuussada
seitsesada
kaheksasada
üheksasada
137 sada kolmkümmend seitse
1000, 2000 ... 9000 は,1∼9を表す数詞に tuhat「1000」を添えます。数詞と tuhat は分けて書
きます。1000 の桁と 100 の桁も分けて書きます。
1000
2000
(üks) tuhat
kaks tuhat
6000
7000
kuus tuhat
seitse tuhat
80
© Kazuto Matsumura 1999–2005
3000
4000
5000
4 568
20 000
10 387
400 000
900 000
kolm tuhat
neli tuhat
viis tuhat
8000
9000
kaheksa tuhat
üheksa tuhat
neli tuhat viissada kuuskümmend kaheksa
kakskümmend tuhat
kümme tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse
nelisada tuhat
üheksasada tuhat
100 万(1 000 000)は miljon です。miljon は paber などと同じ変化をします。
1 000 000
2 000 000
70 000 000
(üks) miljon
kaks miljonit
seitsekümmend miljonit
【参考】
0
null
10.9. 「∼も」(小詞 ka)
エストニア語には,日本語の副助詞「も」によく似た小詞 ka があります。ka は,文のいろ
いろな位置に現れることができます。
Ka minu isa oli arst.
Jüri töötab ka õhtul.
わたしの父も医者でした。
ユリは夜も働いています。
小詞 ka と同じ働きをする前接語 -gi ∼ -ki があります。-gi ∼ -ki は,さまざまな語の後ろ
につくことが出来ます。
Minu isagi oli arst.
Jüri töötab õhtulgi.
わたしの父も医者でした。
ユリは夜も働いています。
【解説】
前接語(enclitic)とは,必ず他の語の末尾につけられて用いられ,語尾のように振るまう語
のことを言います。-gi ∼ -ki は,母音や有声子音で終わる語につくときは -gi と書かれ,無
声子音で終わる語につくときは,-ki と書かれます。
81
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 11 章(üheteistkümnes peatükk)
11.1. 動詞の過去形
11.1.1. 過去形(その1)
動詞の過去形については,すでに第4章(4.4.)である程度触れました。この章では,第4章
で触れなかった場合を含めて,過去形の作り方をより詳しく扱います。
一部の動詞(11.1.2.)を除いて,過去形の語幹は,ma-不定詞の語尾 -ma を接尾辞 -si- (3人
称単数では:-s ∼ -is)で置き換えて作ります。3人称単数の場合,過去を表す接尾辞(過去の
標識)は,ma-不定詞の語幹(語尾 -ma を取った形)が母音で終わる場合は -s (例:tööta/ma tööta/s),ma-不定詞の語幹が子音で終わる場合に -is (例:and/ma - and/is)となります。
tööta/ma「働く」
ma tööta/si/n
me tööta/si/me
sa tööta/si/d
te
tööta/si/te
ta tööta/s
nad tööta/si/d
and/ma「与える」
ma and/si/n
me and/si/me
sa and/si/d
te
and/si/te
ta and/is
nad and/si/d
ma-不定詞の語幹が子音 s で終わっている場合,3人称単数以外では,過去の標識-si-の子音
s が落ちて,過去語幹は「ma-不定詞の語幹+母音 -i」となります。
tõus/ma「起きあがる」
ma tõus/i/n
me tõus/i/me
sa tõus/i/d
te
tõus/i/te
ta tõus/is
nad tõus/i/d
【解説】
1) 過去形では,3人称複数形が2人称単数形と同じ形になります。
2) 階程交替する動詞では,ma-不定詞はいつも強階程です。したがって,過去形の形もす
べて強階程になります。
11.1.2. 過去形(その2)
過去の標識が -si- の代わりに -i- となる動詞がいくつかあります。過去の標識は,基本的
には ma-不定詞の語幹(ma-不定詞から語尾 -ma を取った形)につくと言えますが,ma-不定詞
の語幹の母音に変化が起きます。
tule/ma「来る」
ma tul/i/n
me tul/i/me
sa tul/i/d
te
tul/i/te
ta tul/i
nad tul/i/d
過去標識 -i- をとる動詞と,その過去の形は次の通りです。
82
© Kazuto Matsumura 1999–2005
(a) ma-不定詞の語幹が2音節で,過去の標識-i-がつくと,語幹末の母音が落ちます。
näge/ma
ole/ma
pane/ma
pese/ma
sure/ma
tege/ma
pida/ma
nägi/n
oli/n
pani/n
pesi/n
suri/n
tegi/n
pidi/n
nägi/d
oli/d
pani/d
pesi/d
suri/d
tegi/d
pidi/d
nägi
oli
pani
pesi
suri
tegi
pidi
nägi/me
oli/me
pani/me
pesi/me
suri/me
tegi/me
pidi/me
nägi/te
oli/te
pani/te
pesi/te
suri/te
tegi/te
pidi/te
nägi/d
oli/d
pani/d
pesi/d
suri/d
tegi/d
pidi/d
「見る」
「いる,ある」
「置く」
「洗う」
「死ぬ」
「する,作る」
「∼すべきだ」
【注意】
「とらえる,もつ」の意味の動詞 pidama と「∼すべきだ」の意味の動詞 pidama は,現在形は
まったく同じですが,過去形は形が異なります。
pida/ma「とらえる,もつ」
現在形:pea/n
pea/me
pea/d
pea/te
pea/b
pea/vad
過去形:pida/si/n
pida/si/me
pida/si/d
pida/si/te
pida/s
pida/si/d
pida/ma「∼すべきだ」
pea/n
pea/me
pea/d
pea/te
pea/b
pea/vad
pid/i/n
pid/i/me
pid/i/d
pid/i/te
pid/i
pid/i/d
(b) ma-不定詞の語幹が長母音で終わる1音節の場合には,過去語幹の母音が,i で終わる二
重母音になります。
saa/ma
jää/ma
joo/ma
too/ma
loo/ma
löö/ma
söö/ma
sai/n
jäi/n
jõi/n
tõi/n
lõi/n
lõi/n
sõi/n
sai/d
jäi/d
jõi/d
tõi/d
lõi/d
lõi/d
sõi/d
sai
jäi
jõi
tõi
lõi
lõi
sõi
sai/me
jäi/me
jõi/me
tõi/me
lõi/me
lõi/me
sõi/me
sai/te
jäi/te
jõi/te
tõi/te
lõi/te
lõi/te
sõi/te
sai/d
jäi/d
jõi/d
tõi/d
lõi/d
lõi/d
sõi/d
「受け取る」
「とどまる」
「飲む」
「持ってくる」
「作り出す」
「打つ」
「食べる」
【注意】
動詞 looma「作り出す」と lööma「打つ」は,過去形がまったく同じになります。
11.1.3. 過去形(その3)
動詞 minema「行く」の過去形は特別な語幹を持っています。
mine/ma läksi/n, läksi/d, läks, läksi/me, läksi/te, läksi/d
11.1.4. 過去形の用例
Mina töötasin suvel Saaremaal.
わたしは夏,サーレマーで働きました。
Sina küsisid kaks postmarki.
あなたは切手を2枚頼みました。
Minu toanaaber tahtis lugeda ajalehte “Päevaleht”.
83
© Kazuto Matsumura 1999–2005
わたしのルームメートは新聞「Päevaleht」を読みたいと思いました。
Palun korrake, mida te ütlesite!
おっしゃったことをもう一度繰り返してください。
Sa tulid väga vara.
あなたはとても早く来ました。
Kuhu Priit pani vene-eesti sõnastiku?
プリートはどこにロシア語・エストニア語辞典を置いたのですか?
Õhtul me tegime väikese jalutuskäigu pargis.
夕方,わたしたちは公園をちょっと散歩しました。
Kas sõite suppi ja jõite piima?
スープと牛乳をお召し上がりになりましたか?
Lained lõid vastu laeva.
波が船に向かって打ちつけていました。
11.1.5. 複合動詞の過去形
複合動詞の過去形は,動詞の部分が過去形になるだけで,原理的に単純動詞の過去形と同
じに作られます。
ära minema「立ち去る」
ma läksi/n ära
me läksi/me ära
sa läksi/d ära
te läksi/te ära
ta läks
ära
nad läksi/d
ära
Ma kirjutasin dokumendile alla.
わたしは文書に署名しました。
Me jõudsime kohale kell kaheksa hommikul.
わたしたちは朝8時に目的地に着きました。
Kas nad võtsid lilled vastu?
彼らは花を受け取りましたか?
Kinnas kadus ära.
手袋の片方がなくなってしまいました。
11.2. 動詞の nud-分詞(能動過去分詞)
11.2.1. nud-分詞の作り方(その1)
動詞は,(1a)(1b)のように,2つの不定詞(ma-不定詞と da-不定詞)の語幹が共通であるタイ
プと,(2a)(2b)のように,2つの不定詞の語幹が異なるタイプに分けられます。階程交替があ
る動詞の場合,da-不定詞は前者のタイプでは強階程に,後者のタイプでは弱階程になりま
す。
(1a)
(1b)
(2a)
(2b)
ma-不定詞
avama
andma
maksma
da-不定詞
(ava/da)
(and/a)
(maks/ta)
nud-分詞
ava/nud
and/nud
maks/nud
開ける
与える
支払う
hakkama
õmblema
tulema
haka/ta
õmmel/da
tul/la
haka/nud
õmmel/nud
tul/nud
始める
縫う
来る
動詞の nud-分詞は,(1a)(1b)では,2つの不定詞に共通の語幹から,(2a)(2b)では,da-不定
詞の語幹から作られます。したがって,階程交替する動詞の場合,能動過去分詞は,da-不定
詞の階程に応じて,強階程になる[(1a)(1b)]か,弱階程になる[(2a)(2b)]かが決まります。
11.2.2. nud-分詞の作り方(その2:例外)
84
© Kazuto Matsumura 1999–2005
エストニア語の正書法上の約束では,子音 p, t, k の超長音は母音間にある時のみ pp, tt, kk
で表しますが,直前または直後に子音がある場合には,超長音でも p, t, k で表します。
次の動詞の2つの不定詞語幹が異なっているように見えるのは,正書法の約束のためです。
ma-不定詞
`jät/ma
`võt/ma
`nut/ma
`kat/ma
`pet/ma
`küt/ma
da-不定詞
(`jätt/a)
(`võtt/a)
(`nutt/a)
(`katt/a)
(`pett/a)
(`kütt/a)
nud-分詞
`jät/nud
`võt/nud
`nut/nud
`kat/nud
`pet/nud
`küt/nud
捨て置く
取る
泣く
覆う
欺く
暖房する
次の動詞は,2つの不定詞の語幹の形が異なりますが,nud-分詞は ma-不定詞の語幹から
作られます。
ma-不定詞
joo/ma
too/ma
loo/ma
söö/ma
löö/ma
jooks/ma
lask/ma
【比較】
müü/ma
maks/ma
da-不定詞
(juu/a)
(tuu/a)
(luu/a)
(süü/a)
(lüü/a)
(joos/ta)
(las/ta)
nud-分詞
joo/nud
too/nud
loo/nud
söö/nud
löö/nud
jooks/nud
lask/nud
飲む
持ってくる
造る
食べる
打つ
走る
∼させる
müü/a
maks/ta
müü/nud
maks/nud
売る
支払う
次の動詞は,nud-分詞が特別の語幹から作られます。
ma-不定詞
mine/ma
näge/ma
tege/ma
da-不定詞
(min/na)
(näh/a)
(teh/a)
nud-分詞
läi/nud
näi/nud
tei/nud
行く
見る
作る
11.3. 動詞の過去形(否定形)
直説法過去の否定形は,否定の小詞 ei と本動詞の過去分詞で作ります。過去の否定形はす
べての人称に共通です。
ma
sa
ta
me
te
nad
töötama「働く」の過去否定形
ei tööta/nud
わたしは働かなかった
ei tööta/nud
あなたは働かなかった
ei tööta/nud
彼(彼女)は働かなかった
ei tööta/nud
わたしたちは働かなかった
ei tööta/nud
あなたたちは働かなかった
ei tööta/nud
彼ら(彼女たち)は働かなかった
85
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mari ei töötanud suvel Lõuna-Eestis.
マリは夏,南エストニアで働きませんでした。
Miks sa ei pannud leiba lauale?
なぜあなたはパンをテーブルの上に置かなかったのですか?
Mina ei tulnud loengule, sest olin haige.
わたしが講義に出なかったのは,病気のせいです。
Me ei söönud ega joonud seal mitte midagi.
わたしたちはそこでまったく何も食べたり飲んだりしませんでした。
Miks sa ei õppinud kirjutusmasinal kirjutama?
あなたはなぜタイプライターを習わなかったのですか?
Ma ei tundnud sind ära.
わたしはあなただということに気がつきませんでした。
Kursusetöö ei teinud talle muret.
彼はレポートのことで悩みませんでした。
Koosolek ei alanud täpselt.
会議は定刻に始まりませんでした。
Kahjuks me ei vaadanud ukse taha. 残念ながらわたしはドアの向こうを見ませんでした。
Eile nad ei võimelnud.
昨日,彼らは体操をしませんでした。
Miks ta ei läinud kinno?
彼はなぜ映画に行かなかったのですか?
11.4. 動詞の完了時制
動詞の完了形は,動詞 olema と過去分詞でつくります。
11.4.1. 現在完了
現在完了の形は,動詞 olema の現在形と本動詞の能動過去分詞(nud-分詞)とで作ります。否
定形は,動詞 olema の部分を,現在の否定形にします。
töötama「働く」
肯定形
ma olen
sa oled
ta
on
me oleme
te
olete
nad on
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
否定形
ma ei ole tööta/nud
sa ei ole tööta/nud
ta ei ole tööta/nud
me ei ole tööta/nud
te ei ole tööta/nud
nad ei ole tööta/nud
現在完了時制は,<1>すでに完了している(または未来の特定の時点までに完了する)行為・
動作,<2>過去から現時点まで継続している行為・動作,<3>過去における経験を表します。
Mina olen töötanud Soomes kaks kuud.
わたしは,フィンランドで働き始めて2か月になります。
Kui ta on söönud ja joonud, siis ta läheb magama.
十分食べたり飲んだりしてから,彼は寝ます。
Te olete oodanud kaks tundi ja ootate veel.
あなたたちは2時間も待ちました。まだ待っています。
Töö on lõppenud, seepärast me läheme puhkama.
仕事が終わりましたので,わたしたちは休養に出かけます。
Nad tulevad alles siis, kui meie oleme lahkunud.
彼らがやってくるのは,わたしたちが立ち去ってからです。
86
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mina ei ole selles tehases töötanud.
わたしは,この工場で働いたことはありません。
Miks sa ei ole end ravinud?
あなたはなぜ治療を受けて病気を直さなかったのですか?
Raadiosaade ei ole veel lõppenud.
ラジオ放送はまだ終わっていません。
Töö ei ole veel lõppenud, seepärast me ei lahku.
仕事はまだ終わっていません。だからわたしたちは立ち去りません。
Nad ei tea seda ja ei ole sellest ka kuulnud.
彼らはそのことを知らないし,これまでに聞いたこともありません。
11.4.2. 過去完了
過去完了形は,動詞 olema の過去形と本動詞の能動過去分詞(nud-分詞)とで作ります
否定形は,動詞 olema を過去の否定形にすることによって作ります。
töötama「働く」
肯定形
ma olin
sa olid
ta
oli
me olime
te
olite
nad olid
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
tööta/nud
否定形
ma ei ol/nud tööta/nud
sa ei ol/nud tööta/nud
ta ei ol/nud tööta/nud
me ei ol/nud tööta/nud
te ei ol/nud tööta/nud
nad ei ol/nud tööta/nud
過去完了が用いられるのは,行為・動作が過去において完了し,その完了の時点と現在と
の間に時間的な隔たりがある場合です。
Selleks ajaks olin ma töötanud juba mitu tundi.
そのとき,わたしはもう何時間も働いていました。
Noormees oli õppinud jaapani keelt Tokios.
青年は(当時すでに)東京で日本語を勉強していました。
Nad olid arsti juurde tulnud liiga hilja.
彼らが医者に来たのが遅すぎたのです。
Kui olime töö lõpetanud, siis läksime puhkama.
わたしたちは,仕事を終えた後,休養に出かけました。
Nad tulid alles siis, kui meie olime neli tundi oodanud.
わたしたちが4時間待った後でやっと彼らがやってきました。
Haiguse pärast ei olnud ma töötanud tollal juba kaks kuud.
病気のため,わたしはもう2か月も働いていませんでした。
Sina ei olnud selle tütarlapsega varem kohtunud.
あなたは(当時まだ)この娘さんと会ったことはありませんでした。
Te ei olnud siis veel lugenud Eduard Vilde «Mahtra sõda».
彼はエトゥアルト・ヴィルテの「マフトラの戦い」を読んだことがありませんでした。
Sõbrad ei olnud neid külla kutsunud, seepärast nad ei tulnud.
友人たちは彼らを招待しませんでした。だから来なかったのです。
Me ei teadnud seda ega olnud sellest ka kuulnud.
わたしたちはそのことを知りませんでしたし,聞いたこともありませんでした。
87
© Kazuto Matsumura 1999–2005
11.4.3. 「完了時制+完了時制」の等位構造
完了時制の形を2つ(以上)等位接続詞でつなぐ場合,2番目(以降)の形からは動詞 olema
は省略され,過去分詞だけになります。
[on elanud + on töötanud → on elanud ja töötanud]
Karl Kivi on elanud ja töötanud Võrus.
カルル・キヴィはずっとヴォルに住み,ヴォルで働いています。
[oli elanud + oli töötanud → oli elanud ja töötanud]
Enne sõda oli Karl Kivi elanud ja töötanud Narvas.
戦争前,カルル・キヴィはナルヴァに住み,ナルヴァで働いていました。
11.4.4. 複合動詞の完了時制形
Kas sa oled aru saanud oma veast?
Külalised olid kohale jõudnud.
Rahvas ei olnud veel kinost välja tulnud.
あなたは自分の間違いが分かりましたか?
客人たちは到着していました。
人々はまだ映画館から出てきていませんでした。
11.5. 序数詞:「∼番目」
「∼番目」を意味する数詞を序数詞と呼びます。序数詞は,「1番目」を表す esimene,「2番
目」を表す teine を除いて,基数詞をもとに作られます。序数詞の多くは,基数詞の語幹(=属
格形)に語尾 -s をつけて作ります。ただし,数詞の常として,不規則なものが多いので,ひ
とつひとつ形を確認しましょう。
序数詞は日付を表すときに使われます。とりあえず,1. (esimene)から 31. (kolmekümne
esimene)までの数詞を覚えましょう。序数詞を数字で書く場合には,ピリオドを添えます。
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
基数
üks
kaks
kolm
neli
viis
kuus
seitse
kaheksa
üheksa
kümme
: ühe
: kahe
: kolme
: nelja
: viie
: kuue
:`seitsme
: kaheksa
: üheksa
:`kümne
→ 1.
→ 2.
→ 3.
→ 4.
→ 5.
→ 6.
→ 7.
→ 8.
→ 9.
→ 10.
序数
esime/ne
tei/ne
kolma/s
nelja/s
viie/s
kuue/s
`seitsme/s
kaheksa/s
üheksa/s
`kümne/s
11∼19 に相当する序数詞は,-teist の後ろに 10 の序数詞形 -kümnes が添えられます。1∼
9の部分が属格形(=語幹)になる点と,-teist- に主強勢が置かれることに注意しましょう。
11
12
13
14
15
16
üks=teist
kaks=teist
kolm=teist
neli=teist
viis=teist
kuus=teist
→ 11.
→ 12.
→ 13.
→ 14.
→ 15.
→ 16.
ühe=teist=`kümnes
kahe=teist=`kümnes
kolme=teist=`kümnes
nelja=teist=`kümnes
viie=teist=`kümnes
kuue=teist=`kümnes
88
© Kazuto Matsumura 1999–2005
17
18
19
seitse=teist
kaheksa=teist
üheksa=teist
→ 17.
→ 18.
→ 19.
`seitsme=teist=`kümnes
kaheksa=teist=`kümnes
üheksa=teist=`kümnes
20∼29 に相当する序数詞では,最後の部分だけが序数詞形となり,その他の部分は属格
形(=語幹)のままです。
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
kaks=kümmend
kaks=kümmend üks
kaks=kümmend kaks
kaks=kümmend kolm
kaks=kümmend neli
kaks=kümmend viis
kaks=kümmend kuus
kaks=kümmend seitse
kaks=kümmend kaheksa
kaks=kümmend üheksa
→ 20.
→ 21.
→ 22.
→ 23.
→ 24.
→ 25.
→ 26.
→ 27.
→ 28.
→ 29.
kahe=`kümnes
kahe=`kümne esimene
kahe=`kümne teine
kahe=`kümne kolmas
kahe=`kümne neljas
kahe=`kümne viies
kahe=`kümne kuues
kahe=`kümne `seitsmes
kahe=`kümne kaheksas
kahe=`kümne üheksas
30 以上の序数詞も,20∼29 と同じ原理で作られます。
30
31
kolm=kümmend
kolm=kümmend üks
→ 30.
→ 31.
kolme=`kümnes
kolme=`kümne esimene
11.6. 日付の言い方
日付は,序数詞を用いて表します。日本とは逆に,「日付+月名」というヨーロッパで一般
的な日付の言い方が用いられるので注意しましょう。
1. (= esimene) jaanuar on uusaasta.
1月1日は,元旦です。
2. (= teine) veebruar on küünlapäev.
2月2日は,「ロウソクの日」です。
29. (= kahekümne üheksas) märts oli suur reede.
3月 29 日は,聖金曜日[復活祭の前の金曜日]です。
23. (= kahekümne kolmas) aprill on jüripäev.
4月 23 日は,聖ゲオルギオス[St. George]の日です。
5. (= viies) mai on Jaapanis lastepäev.
5月5日は,日本では子どもの日です。
24. (= kahekümne neljas) juuni on jaanipäev.
6月 24 日は,夏至祭[聖ヨハネの日]です。
7. (= seitsmes) juuli on minu ema sünnipäev.
7月7日は,母の誕生日です。
16. (= kuueteistkümnes) august on laupäev.
8月 16 日は,土曜日です。
29. (= kahekümne üheksas) september on mihklipäev.
9月 29 日は,聖ミカエルの日です。
10. (= kümnes) oktoober on Jaapanis kehalise kasvatuse päev.
10 月 10 日は,日本では体育の日です。
3. (= kolmas) november on Jaapanis kultuuripäev.
11 月3日は,日本では文化の日です。
31. (= kolmekümne esimene) detsember on aasta viimane päev.
12 月 31 日は,1年の最後の日です。
89
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 12 章(kaheteistkümnes peatükk)
12.1. 形容詞の比較級
12.1.1. 比較級の作り方
形容詞の比較級は,形容詞の単数語幹(=単数属格形)に接尾辞 -m (属格 -ma)をつけてつ
くられます。
単数主格
ilus
単数属格
ilusa
比較級
ilusa/m
美しい
12.1.2. 例外
例外的に,母音 a(まれに母音 u)で終わる2音節語幹の形容詞の多くは,比較級の接尾辞m の前で語幹末の母音 a(または u)が e に変わります。
単数主格
kõva
vana
単数属格
kõva
vana
比較級
kõv/em
van/em
固い
古い;年をとった
halb
kehv
kuiv
kurb
kõhn
külm
laisk
must
märg
nõrk
pikk
tark
virk
halva
kehva
kuiva
kurva
kõhna
külma
laisa
musta
märja
nõrga
pika
targa
virga
halv/em
kehv/em
kuiv/em
kurv/em
kõhn/em
külm/em
lais/e/m
must/em
märj/e/m
nõrg/em
pik/em
targ/em
virg/em
悪い
粗悪な
乾いた
かわいそうな
痩せた
寒い
怠惰な
黒い
濡れた
弱い
長い
利口な
機敏な
lai
tühi
kuri
soe
laia
tühja
kurja
sooja
lai/em
tühj/em
kurj/em
sooj/em
広い
空っぽの
意地悪な
暖かい
järsk
paks
järsu
paksu
järs/em
paks/em
急な
厚い
次の形容詞は比較級の形が変則的です。
原形
hea
lühike
比較級
parem
lühem
良い
短い
90
© Kazuto Matsumura 1999–2005
pisike
väike
õhuke
pisem
väiksem
õhem
小さい
小さい
薄い
12.1.3. 比較級の格変化(単数)
形容詞の比較級は,名詞を修飾する場合,一般の形容詞と同様にふるまいます。比較級の
格変化は,ilus「美しい」,igav「退屈な」,madal「低い,浅い」などと同じタイプです。
単数主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
suurem
suurema
suurema/t
suurema/sse
suurema/s
suurema/st
suurema/le
suurema/l
suurema/lt
suurema/ks
suurema
suurema
suurema
suurema
jõgi
より大きな川
jõe
jõge
jõkke (∼ jõesse)
jõe/s
jõe/st
jõe/le
jõe/l
jõe/lt
jõe/ks
jõe/na
jõe/ni
jõe/ta
jõe/ga
12.2. 比較級の用法
12.2.1. 比較構文と比較の基準
「AはBより大きい」という文における「Bより」を,「比較の基準」と呼ぶことにします。形
容詞の比較級が用いられる場合は,必ず比較の基準がありますが,文脈から明かな場合には,
とくに表現しないで済ますことができます。
Kas sai on täna värske?
今日の白パンは新しいですか?
On küll, aga leib on värskem.
ええ,新しいですよ。でも黒パンの方 が新しいです。
Teie tuba on avaram, aga meie tuba on mugavam.
あなたの部屋の方が広いですが,わたしたちの部屋の方が快適です。
Rein on pikk poiss, kuid Jüri on pikem.
レインは背の高い少年ですが,ユリはもっと背が高いです。
Ene referaat on sisukas, sinu oma on veel sisukam.
エネのレポートは内容が立派ですが,あなたの方がずっと立派です。
Dotsent Sepal on uus auto, professor Kivi auto on veel uuem.
セップ助教授は新車を持っていますが,キヴィ教授の車はもっと新しいです。
Jüri on tubli organisaator, tema õde on veel tublim.
ユリは,有能な組織者ですが,彼の妹はもっと有能です。
Esimene harjutus on kerge, nüüd tuleb raskem.
最初の練習は簡単ですが,今度のはもっと難しいものです。
Uuemates linnaosades on tänavad laiemad ja väljakud avaramad.
町の新しい市街地では,他の地域より通りも広く,広場も大きいです。
Need kingad on väikesed, palun üks number suuremad.
91
© Kazuto Matsumura 1999–2005
この靴は小さいので,1つ番号の上のをください。
Kahjuks ei ole praegu suuremaid.
残念ですが,今,これより大きいのはありません。
Need on küll pikemad, aga kitsamad. これらは,より長いですが,より窮屈です。
Leidsime vaiksema koha. Rääkisime tähtsamatest asjadest.
(ほかより)静かなところが見つかり,重要な事柄について話し合いました。
Sain täpsemad arvud.
より詳しい数字が手に入りました。
比較の基準(∼より)は,接続詞 kui を用いて表される場合と,名詞の出格形で表される場
合とがあります。
Saaremaa on suurem kui Hiiumaa.
サーレマー島はヒーウマー島より大きいです。
Isa on vanem kui ema.
父は母より年上です。
Mõnikord on töö tähtsam kui anne. ときには,努力が才能より大切なことがあります。
Pärnus on praegu soojem kui Tartus. 今,パルヌの方がタルトより暖かいです。
Õhtu on hommikust targem.
夕方は朝より賢い[ことわざ]。
Sõnaraamat on kallim kui õpik, ta on õpikust paksem.
辞書は教科書より値段が高く,教科書より厚いです。
Ta on emast viis aastat vanem.
彼は,母より5歳年上です。
See roheline mantel on pruunist mantlist moodsam.
この緑色のオーバーは,茶色のオーバーよりナウいです。
12.2.2. 「∼より少し」「∼よりずっと」
比較級は程度を表す副詞 veidi, pisut, natuke「少し,やや,多少」で修飾することができます。
Reet Lepp on Peeter Laanest pisut noorem.
レート・レップは,ペーテル・ラーネより少し若いです。
Meie tuba on natuke soojem kui teie tuba.
わたしたちの部屋は,あなたたちの部屋より,少し暖かいです。
Kohv on veidi magusam kui tee.
コーヒーは紅茶よりやや甘いです。
比較級はまた,程度を表す副詞 palju, märksa, tunduvalt, märgatavalt「大いに,ずっと,かな
り」で修飾することができます。
Professor Sarv näeb välja palju noorem, kui ta tegelikult on.
サルヴ教授は,年よりかなり若く見えます。
Ladina keel on märksa raskem kui inglise keel.
ラテン語は,英語よりはるかに難しいです。
Uus õpik on tunduvalt sisukam kui vana.
新しい教科書は,古いのより内容的にはるかに充実しています。
Tütarlaste tuba on märgatavalt puhtam kui poiste oma.
女の子たちの部屋は,男の子たちの部屋に比べて,はるかに清潔です。
12.2.3. 「∼と同じくらい」
「∼と同じくらい∼だ」は,相関構文「niisama+形容詞+kui+比較の基準」,「∼ほどは∼で
ない」は,相関構文「ei nii+形容詞+kui+比較の基準」で表します。形容詞は,原級で現れ,
比較級にはなりません。
92
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kas sõnaraamat on niisama paks kui õpik?
辞書は,教科書と同じくらい厚いですか?
Ei, ta on õpikust tunduvalt paksem.
いいえ,教科書よりかなり厚いです。
Kas täna on niisama külm kui eile?
今日は,昨日と同じくらい寒いですか?
Ei, täna ei ole nii külm kui eile, täna on veidi soojem.
いいえ,今日は昨日ほど寒くありません。やや暖かいです。
Tõnu on niisama andekas kui Peeter. Arvo ei ole nii andekas kui Tõnu ja Peeter, aga ta on neist
töökam.
トヌはペーテルと同じくらい才能があります。アルヴォはトヌやペーテルほど才能は
ありませんが,3人の中ではいちばん努力家です。
Sirje ei ole nii hoolas õpilane kui Krista. シリエはクリスタほど熱心な生徒ではありません。
Kas praktikum oli niisama huvitav kui loeng?
実習は,講義と同じくらい面白かったですか?
Ei, loeng oli huvitavam.
いいえ,講義の方が面白かったです。
12.3. 形容詞の最上級
形容詞の比較級の前に,kõige (不定代名詞 kõik「すべて」の単数属格形)を添えると,最上
級になります。
原級
huvitav
面白い
比較級
huvitavam
より面白い
最上級
kõige huvitavam
もっとも面白い
See on kõige ilusam vaas.
これはいちばん美しい花瓶です。
Esmaspäev on Salme Kurel kõige raskem päev.
サルメ・クルクは,月曜日がいちばん忙しい日です。
Praegu on ööd kõige pikemad ja päevad kõige lühemad.
今,夜がもっとも長く,昼がもっとも短い時期です。
最上級を用いた構文では,比較が行われている対象の範囲を明示することができます。
Ta on meie kursuse tüdrukutest kõige ilusam.
彼女はわが学年の女子学生の中でいちばんの美人です。
Teaduskondadest on kõige suurem arstiteaduskond.
学部の中でいちばん大きいのは医学部です。
Kes teie hulgast on kõige parem joonistaja?
あなたがたの中で誰が絵がいちばん上手ですか?
Maie on meie perekonnas kõige noorem.
マイエは,うちの家族の最年少者です。
Saaremaa on Eesti Vabariigi kõige suurem saar.
サーレマーはエストニア共和国最大の島です。
Missugune on ülikooli kõige suurem teaduskond?
大学でいちばん大きな学部は何ですか?
Ülo on meie rühma kõige andekam üliõpilane.
ユロは,わたしたちの班でいちばん優秀な学生です。
12.4. 時間の表現
12.4.1.「∼時です」
93
© Kazuto Matsumura 1999–2005
時刻を問う疑問文は,少なくとも2通りの言い方ができます。時刻には何通りもの表現方
法があります。
Kui palju kell on? ∼ Mis kell on?
何時ですか?
8.05
Kell on kaheksa null viis.
Kell on viis minutit kaheksa läbi.
Kell on viis minutit üheksa peal.
8.15
Kell on kaheksa viisteist.
Kell on viisteist minutit kaheksa läbi.
Kell on veerand üheksa.
8.25
Kell on kaheksa kakskümmend viis.
Kell on kakskümmend viis minutit üheksa peal.
Viis minutit puudub poole üheksast.
Poole üheksast puudub viis minutit.
8.30
Kell on kaheksa kolmkümmend.
Kell on kaheksa ja kolmkümmend minutit.
Kell on pool üheksa.
8.40
Kell on kaheksa nelikümmend.
Kakskümmend minutit puudub üheksast.
8.45
Kell on kaheksa nelikümmend viis.
Kell on kolmveerand üheksa.
8.55
Kell on kaheksa viiskümmend viis.
Kell on viie minuti pärast üheksa.
Viis minutit puudub üheksast.
Viie minuti pärast on kell üheksa.
9.00
Kell on üheksa.
Kell on üheksa null null.
Kell on täpselt üheksa.
もちろん,時刻は大ざっぱに表現することもできます。
Kell saab mõne minuti pärast üheksa.
あと何分かで9時になります。
12.4.2. 「∼時から∼時まで」
Kui kaua kestavad loegud?
講義はどのくらい続きますか?
Loengud kestavad kella üheksast hommikul kuni (kella) viieni peale lõunat.
講義は,朝9時から夕方5時まであります。
Suur vahetund kestab (kella) veerand üheteistkümnest kuni poole üheteistkümneni.
94
© Kazuto Matsumura 1999–2005
長い休み時間は,10 時 15 分から 10 時 30 分までです。
12.5. 語形成
12.5.1. 動作主名詞(∼する人)
動詞の ma-不定詞形の語尾 -ma を接尾辞 -ja で置き換えると,「∼する人」という意味の名
詞(動作主名詞)ができます。
and/ma
kand/ma
ost/ma
saat/ma
→ and/ja
→ kand/ja
→ ost/ja
→ saat/ja
与える人
運ぶ人
買う人,買い手
送り手,差出人
ehita/ma
hiline/ma
istu/ma
kirjuta/ma
kuula/ma
luge/ma
maga/ma
oota/ma
saabu/ma
õpeta/ma
→ ehita/ja
→ hiline/ja
→ istu/ja
→ kirjuta/ja
→ kuula/ja
→ luge/ja
→ maga/ja
→ oota/ja
→ saabu/ja
→ õpeta/ja
建てる人,建築業者
遅れてきた人,遅刻者
座っている人
書く人,書き手
聞き手
読者,読み手
眠っている人,寝ている人
待つ人
到着する人
教える人,教師
【注意】
ma-不定詞の語幹が母音 e で終わる場合,母音 e が i に変わることがあります。
näge/ma
ole/ma
tege/ma
tule/ma
→ näg/i/ja
→ ol/i/ja
→ teg/i/ja
→ tul/i/ja
見る人
出席者,居合わせた人
する人,作り手
来る人
12.5.2. 動作名詞(∼すること)
動詞の ma-不定詞形の語尾 -ma を接尾辞 -mine で置き換えると,「∼すること」という意味
の名詞(動作名詞)ができます。
and/ma
hüüd/ma
maks/ma
ost/ma
saat/ma
→ and/mine
→ hüüd/mine
→ maks/mine
→ ost/mine
→ saat/mine
与えること
叫ぶこと
支払うこと
買うこと
送ること
ava/ma
hiline/ma
kirjuta/ma
luge/ma
maga/ma
→ ava/mine
→ hiline/mine
→ kirjuta/mine
→ luge/mine
→ maga/mine
開くこと
遅れ(ること)
書くこと
読むこと
寝ること,眠ること
95
© Kazuto Matsumura 1999–2005
näge/ma
ole/ma
oota/ma
pese/ma
saabu/ma
söö/ma
tege/ma
tule/ma
ärka/ma
→ näge/mine
→ ole/mine
→ oota/mine
→ pese/mine
→ saabu/mine
→ söö/mine
→ tege/mine
→ tule/mine
→ ärka/mine
見ること
(∼に)いること
待つこと
洗うこと
到着(すること)
食べること
すること,作ること
来ること
目覚め(ること)
12.6. 指小接尾辞:-ke ∼ -kene
指小接尾辞は,名詞の語幹(属格形)につきます。指小接尾辞がついた名詞は,その指し示
す対象が,指小接尾辞のつかない名詞の表す対象と比べて実際に小さい場合,あるいは話者
が主観的に可愛らしくて小さいものと見なす場合に用いられます。
主格形
ema
lill
raamat
母親 :
花 :
本 :
属格形
ema
lille
raamatu
→
→
→
指小形
ema/ke
lille/ke
raamatu/ke
∼ ema/kene
∼ lille/kene
∼ raamatu/kene
指小接尾辞のついた名詞は,lühike「短い」と同じタイプの格変化をします。
単数主格
lühike
∼ lühike/ne
emake
∼ emake/ne
単数属格
lühike/se
emake/se
12.7. 身体部位・内臓器官
`pea, -, -d
`kulm, kulmu, `kulmu
`põsk, põse, `põske
`kael, kaela, `kaela
`õlg, õla, `õlga
käsi, `käe, `kätt
`sõrm, sõrme, `sõrme
`rind, rinna, `rinda
`kõht, kõhu, `kõhtu
`reis, reie, `reit
`säär, sääre, `säärt
varvas, `varba, varvast
süda, -me, -nt
magu, `mao, magu
`sool, soole, `soolt
`nahk, naha, `nahka
kude, `koe, kude
頭,頭部
眉毛
頬
首
肩
手
指
胸(胸部,乳房)
腹,腹部
腿,太股
すね,足
足の指
心臓
胃,腹
内臓,腸
皮膚
組織
`silm, silma, `silma
nina, -, `kõrv, kõrva, `kõrva
keha, -, -
目
鼻
耳
身体,胴体
`peo=pesa, -, -
手のひら
`selg, selja, `selga
`jalg, jala, `jalga
`põlv, põlve, `põlve
`pöid, pöia, `pöida
背中
足,脚
膝
足の甲
`kops, kopsu, `kopsu
`maks, maksa, `maksa
肺
肝臓
veri, vere, `verd
血
12.8. 方角(ilmakaared)
96
© Kazuto Matsumura 1999–2005
põhi, põhja, `põhja
ida, -, kirre, `kirde, kirret
`loe, `loode, `loet
北
東
北東
北西
lõuna, `lõuna, lõunat
`lääs, lääne, `läänt
kagu, -, edel, -a, -at
põhi
↑
loe
│
kirre
│
│
lääs ←─────┼─────→ ida
│
│
edel
│
kagu
↓
lõuna
97
南
西
南東
南西
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 13 章(kolmeteistkümnes peatükk)
13.1. 数詞の格変化
数詞は,一般の名詞・形容詞に準じた格変化を行いますが,しばしば変則的な語幹が用い
られるほか,数詞特有の現象もあります。
13.1.1. 基本的な数詞の主な活用形
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
100
1 000
1 000 000
主格
üks
kaks
kolm
neli
viis
kuus
seitse
kaheksa
üheksa
kümme
sada
tuhat
`miljon
属格
ühe
kahe
kolme
nelja
viie
kuue
`seitsme
kaheksa
üheksa
`kümne
saja
tuhande
`miljoni
分格
`ühte ∼ üht
`kahte ∼ kaht
`kolme
`nelja
viit
kuut
seitset
kaheksat
üheksat
kümmet
sada(t)
tuha(nde)t
`miljonit
入格
ühesse ∼
kahesse ∼
kolmesse
neljasse ∼
viiesse ∼
kuuesse ∼
`seitsmesse
kaheksasse
üheksasse
`kümnesse
sajasse
tuhandesse
`miljonisse
`ühte
`kahte
∼ `kolme
`nelja
`viide
`kuude
13.1.2. 複合的な数詞の活用
複合的な数詞は,主格・属格・分格とそれ以外の格では,活用の原理が異なります。
主格・属格・分格では,すべての構成部分が通常の活用規則によって活用します。入格以
下の格では,最後の構成部分にだけ格語尾がつき,その他の構成部分は語幹(=属格形)の形
のままにおかれます。
なお,kümme「10」の分格形は,単独では kümmet ですが,複合数詞の構成部分となる場合
は,-kümmend という特別な形になります。-kümmend は,話しことばで,しばしば kend と発
音されます。
11∼19 では,1∼9の数詞の部分は格変化しますが,-teist の部分は不変化です。主格以外
の格では,-teist の後ろに kümme「10」を格変化させたものを添えます(ただし,話しことばで
は,分格についた -kümmend はふつう省略されます)。主格形(および -kümmend のつかない
分格形)を除いて,主強勢は -teist- に置かれます。
12
kaksteist
kaheteist`kümne
`kahteteist(kümmend)
∼ kahtteist(kümmend)
kaheteist`kümnesse
13
kolmteist
kolmeteist`kümne
`kolmeteist(kümmend)
入格
11
üksteist
üheteist`kümne
`ühteteist(kümmend)
∼ ühtteist(kümmend)
üheteist`kümnesse
主格
属格
14
neliteist
neljateist`kümne
15
viisteist
viieteist`kümne
16
kuusteist
kuueteist`kümne
主格
属格
分格
98
kolmeteist`kümnesse
© Kazuto Matsumura 1999–2005
分格
入格
`neljateist(kümmend)
neljateist`kümnesse
viitteist(kümmend)
viieteist`kümnesse
kuutteist(kümmend)
kuueteist`kümnesse
主格
属格
分格
入格
17
seitseteist
`seitsmeteist`kümne
seitsetteist(kümmend)
`seitsmeteist`kümnesse
18
kaheksateist
kaheksateist`kümne
kaheksatteist(kümmend)
kaheksateist`kümnesse
19
üheksateist
üheksateist`kümne
üheksatteist(kümmend)
üheksateist`kümnesse
20, 30, ..., 90 の場合は,主格・属格・分格では,kümme「10」があたかも一般名詞のように
ふるまいます。入格以下の格では,2∼9は属格で現れ,kümme だけが格変化します。
30
kolmkümmend
kolme`kümne
`kolmekümmend
40
nelikümmend
nelja`kümne
`neljakümmend
入格
20
kakskümmend
kahe`kümne
`kahtekümmend
∼ kahtkümmend
kahe`kümnesse
kolme`kümnesse
nelja`kümnesse
主格
属格
分格
入格
50
viiskümmend
viie`kümne
viitkümmend
viie`kümnesse
60
kuuskümmend
kuue`kümne
kuutkümmend
kuue`kümnesse
70
seitsekümmend
`seitsme`kümne
seitsetkümmend
`seitsme`kümnesse
主格
属格
分格
入格
80
kaheksakümmend
kaheksa`kümne
kaheksatkümmend
kaheksa`kümnesse
90
üheksakümmend
üheksa`kümne
üheksatkümmend
üheksa`kümnesse
主格
属格
分格
21, 33, 45 のような数詞は,主格・属格・分格では,各構成成分が通常の活用規則によっ
て格変化します。入格以下の格では,いちばん最後の成分だけが格変化し,その他の成分は
属格のまま置かれます。
主格
属格
分格
入格
主格
属格
分格
21
kakskümmend üks
kahe`kümne ühe
`kahtekümmend `ühte
∼ kahtkümmend üht
kahe`kümne ühesse
∼ kahe`kümne `ühte
22
kakskümmend kaks
kahe`kümne kahe
`kahtekümmend `kahte
∼ kahtkümmend kaht
kahe`kümne kahesse
∼ kahe`kümne `kahte
33
kolmkümmend kolm
kolme`kümne kolme
`kolmekümmend `kolme
44
nelikümmend neli
nelja`kümne nelja
`neljakümmend `nelja
99
© Kazuto Matsumura 1999–2005
入格
kolme`kümne kolmesse
nelja`kümne neljasse
主格
属格
分格
入格
55
viiskümmend viis
viie`kümne viie
viitkümmend viit
viie`kümne viiesse
66
kuuskümmend kuus
kuue`kümne kuue
kuutkümmend kuut
kuue`kümne kuuesse
主格
属格
分格
入格
77
seitsekümmend seitse
`seitsme`kümne `seitsme
seitsetkümmend seitset
`seitsme`kümne `seitsmesse
88
kaheksakümmend kaheksa
kaheksa`kümne kaheksa
kaheksatkümmend kaheksat
kaheksa`kümne kaheksasse
主格
属格
分格
入格
99
üheksakümmend üheksa
üheksa`kümne üheksa
üheksatkümmend üheksat
üheksa`kümne üheksasse
13.1.3. 数詞+名詞
主格の場合に名詞が単数分格形になる点を除けば,名詞に形容詞修飾語がついた場合と基
本的に変わりません。様格,到格,欠格,共格では,名詞にのみ格語尾がつき,数詞は属格
のままです。
主格
属格
分格
入格
共格
kaks
kahe
kaht
kahe
∼kahe
kahe
2571 inimest「2571 人の人」
tuhat
viissada seitsekümmend
tuhande viiesaja seitsmekümne
tuhat
viitsada seitsetkümmend
tuhande viiesaja seitsmekümne
tuhande viiesaja seitsmekümne
tuhande viiesaja seitsmekümne
üks
ühe
üht
ühesse
ühte
ühe
inimest
inimese
inimest
inimesesse
inimesesse
inimesega
2571-l (kahe tuhande viiesaja seitsmekümne ühel) inimesel on dokumendid korras.
2571 人の書類が整っています。
Laevad koos 2571 (kahe tuhande viiesaja seitsmekümne ühe) inimesega pardal jõudsid sadamasse.
船が,2571 人の乗客を乗せて港に到着しました。
【補足】
数字に格語尾をつける場合には,2571-l のように,間にハイフンを書きます。
13.2. 「何歳ですか?」
年齢の表現には,2通りの構文があります。
形容詞 vana「年取った」(英語の old に相当)を用いる場合は,年齢を aasta「年」,kuu「月」な
どで表し,主格のまま vana の前に添えます。
この方法は,通常,vana が主格(=動詞 olema の補語)の場合にのみ用いられます。
Kui vana laps on?
子どもは何歳ですか?
100
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Laps on kolm kuud vana.
Kui vana teie olete?
Ma olen kakskümmend aastat vana.
Kui vana see haige on?
See haige on nelikümmend kuus aastat vana.
子どもは(年齢が)3か月です。
あなたは何歳ですか?
わたしは二十歳です。
この患者は何歳ですか?
この患者は 46 歳です。
もう1つは,年齢を表す数字表現をそのまま形容詞化する方法です。名詞 kuu「月」からは
-kuu/ne (∼ -ku/ine),aasta「年」からは -aasta/ne という形の形容詞ができます。数詞の部分はす
べて属格になります。
kolm kuu/d : kolme kuu
kakskümmend aasta/t : kahekümne aasta
nelikümmend kuus aasta/t : neljakümne kuue aasta
→ Laps on kolmekuune (∼ kolmekuine).
子どもは(年齢が)3か月です。
→ Ma olen kahekümneaastane.
わたしは二十歳です。
→ See haige on neljakümne kuue aastane.
この患者は 46 歳です。
Kolmekuuse lapsega ema tahtis taksoga sõita.
3か月の子どもを連れた母親がタクシーに乗りたいと思いました。
Ta sai kahekümneaastaseks.
彼女は二十歳になりました。
Ma sain kirja neljakümne kuue aastaselt õpetajalt.
わたしは 46 歳の学校の先生から手紙をもらいました。
13.3. 序数詞
序数詞を作る接尾辞は -s (主格) ∼ -nda (属格=語幹)です。数字を使って序数を表す場合に
は,ピリオドを添えます。11∼19 では,-teist- に主強勢が置かれます。
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
esime/ne,
teine,
kolma/s,
nelja/s,
viie/s,
kuue/s,
`seitsme/s,
kaheksa/s,
üheksa/s ,
`kümne/s,
-se,
teise,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-s/t,
teis/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-se/sse ∼ -sse
teise/sse ∼ `teise
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
üheteist`kümne/s,
kaheteist`kümne/s,
kolmeteist`kümne/s,
neljateist`kümne/s,
viieteist`kümne/s,
kuueteist`kümne/s,
`seitsmeteist`kümne/s,
kaheksateist`kümne/s,
üheksateist`kümne/s,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
101
© Kazuto Matsumura 1999–2005
20.
100.
1000.
kahe`kümne/s,
-nda,
-nda/t,
-nda/sse
saja/s,
tuhande/s,
-nda,
-nda,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/sse
-nda/sse
複合基数から序数を作る場合は,全体を属格形に変え,最後の構成成分だけを序数の形に
します。
21.
22.
kahe`kümne esime/ne,
kahe`kümne teine,
-se,
teise,
-s/t,
teis/t,
-se/sse ∼ -sse
teisesse ∼ `teise
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
kahe`kümne kolma/s,
kahe`kümne nelja/s,
kahe`kümne viie/s,
kahe`kümne kuue/s,
kahe`kümne `seitsme/s,
kahe`kümne kaheksa/s,
kahe`kümne üheksa/s,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/t,
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
-nda/sse
複合序数を格変化させる場合は,全体を1つの語とみなして,格語尾は序数の形をしてい
る最後の構成成分にだけつけます。
132-l
567-ndast
− saja kolmekümne teisel
− viiesaja kuuekümne seitsmendast
【用例】
Konduktor läks esimesest vagunist teise.
車掌は先頭の車両から2番目の車両に行きました。
Mari on järjekorras kolmas.
マリの順番は3番目です。
Teos ilmus trükist kirjaniku kuuekümnendaks sünnipäevaks.
作品は,作家の 60 歳の誕生日に合わせて出版されました。
Hiljuti sündis selle linna 400 000. (neljasaja tuhandes) kodanik.
この町の 40 万人目の市民が最近生まれました。
Loeng on 237. (kahesaja kolmekümne seitsmendas) auditooriumis.
講義は 237 番教室であります。
【比較】
Loeng on auditooriumis number 237 (kakssada kolmkümmend seitse).
講義は 237 番教室であります。
13.4. 何度目ですか?
「∼度目」「∼回目」は,「序数詞+名詞 kord」で表します。
Mitmendat korda te viibite Tallinnas?
タリンでのご滞在は何度目ですか?
Ma olen siin esimest korda.
(私はこの地にいるのが)はじめてです。
Kolmandat korda ma enam ei ütle.
3度は繰り返して言いません[すでに2回言っている]。
102
© Kazuto Matsumura 1999–2005
【参考】「基数詞+名詞 kord」は「∼回」の意味になります。
Ma käin ujumas kaks korda nädalas.
わたしは週2回泳ぎに通っています。
13.5 日付の表し方:「∼月∼日に」
「∼月∼日に」という場合は,序数,月名ともに接格になります。
Millal (∼ Mis kuupäeval) on teil sünnipäev?
あなたのお誕生日はいつ(何月何日)ですか?
Mul on sünnipäev 20. (kahekümnendal) jaanuaril.
わたしの誕生日は1月 20 日です。
Toomas saabus 28. (kahekümne kaheksandal) mail.
トーマスは,5月 28 日に到着しました。
【注意】「1月に」「6月に」のように月だけ言う場合は,内格になります。
Mul on sünnipäev jaanuaris.
Toomas saabus juunis (∼ juunikuus).
わたしの誕生日は1月です。
トーマスは6月に到着しました。
13.6. 年号の表し方:「(西暦) ∼年に」
年号(「∼年に」)は,「序数+aastal」で表す方法と,単に基数で表す方法とがあります。
Mis aastal te olete sündinud?
何年のお生まれですか?
Mina olen sündinud 1953. a. (= tuhande üheksasaja viiekümne kolmandal aastal)
∼ Mina olen sündinud 1953. (= tuhat üheksasada viiskümmend kolm)
わたしは 1953 年に生まれました。
Ma olen sündinud 19.09.1955. (= üheksateistkümnendal septembril tuhande üheksasaja viiekümne
viiendal aastal ∼ tuhat üheksasada viiskümmend viis)
わたしは 1955 年9月 19 日に生まれました。
Laulja Tiit Kuusik on sündinud 1911. a. (= tuhande üheksasaja üheteistkümnendal aastal)
歌手ティート・クーシックは 1911 年に生まれました。
Kunstnik Kristian Raud on sündinud 1865. (= tuhat kaheksasada kuuskümmend viis)
芸術家クリスチアン・ラウトは 1865 年に生まれました。
Gagarin lendas kosmosesse 12.04.1961. (= kaheteistkümnendal aprillil tuhande üheksasaja
kuuekümne esimesel aastal ∼ tuhat üheksasada kuuekümmend üks)
ガガーリンは,1961 年4月 12 日に宇宙へ飛びました。
Teine maailmasõda kestis 1939. a. − 1945. a. (=tuhande üheksasaja kolmekümne üheksandast
aastast kuni tuhande üheksasaja neljakümne viienda aastani)
第2次世界大戦は,1939 年から 1945 年まで続きました。
13.7. 名詞をつくる接尾辞:-us
接尾辞 -us は,動詞,形容詞(形容詞化した分詞を含む)を名詞に変える働きをします。
103
© Kazuto Matsumura 1999–2005
kannatama
noor
→
→
kannat/us
noor/us
耐える−忍耐
若い −若さ
13.7.1. 動詞+-us
動詞に接尾辞 -us がつくと,「∼すること」という意味の名詞(動作名詞)ができます。接尾辞
-mine のつくる動作名詞(例:kannatamine)が動作・行為の過程そのものを表すのに対し,接
尾辞 -us のつくる動作名詞(例:kannatus)は,どちらかと言えば,動作・行為の結果に注目
した言い方になります。
接尾辞 -us は,ふつう,ma-不定詞の語幹から語幹末の母音を取り除いた形につきます。
kaeba/ma
saavuta/ma
kavatse/ma
võistle/ma
−
−
−
−
kaeb/us
saavut/us
kavats/us
võistl/us
苦情を言う
達成する
意図する
競争する −苦情
−達成,成果
−意図
−競争,競技
ただし,一部の動詞では,ma-不定詞形の最後の母音を取り除いた形に接尾辞 -us がつき
ます。
küsi/ma
harju/ma
arva/ma
− küsi/m/us
− harju/m/us
− arva/m/us
質問する−質問
慣れる −習慣
考える −考え,意見
13.7..2. 形容詞+-us
形容詞(形容詞化した v-分詞と tav-分詞を含む)に接尾辞 -us がつくと,「∼であること」と
いう意味の性質や状態を表す名詞(性質名詞)ができます。接尾辞 -us は,形容詞・分詞の単数
語幹(階程交替する形容詞の場合は,強階程の語幹)から語幹末の母音を取り除いた形につき
ます。
形容詞:
pikk : pikk/a
rask/e
julg/e
pime : pimed/a
uskumat/u
−
−
−
−
−
pikk/us
rask/us
julg/us
pimed/us
uskumat/us
形容詞化した分詞:
vasta/ma
→ vasta/v : vasta/v/a
答える
対応する
erine/ma
→ erine/v : erinev/a
異なる
異なった
kest/ma
→ kest/e/v : kest/v/a
続く
持続する
kuul/ma
→ kuul/dav : kuul/dav/a
聞く
聞こえる
söö/ma
→ söö/dav: söö/dav/a
食べる
食べられる
長い −長さ
困難な −困難
大胆な −勇気
暗い
−闇
信じがたい−信じがたいこと
− vastav/us
対応していること,対応関係
− erinev/us
違い
− kestv/us
持続性,耐久性
− kuuldav/us
聞こえること,聞こえ
− söödav/us
食べられること
104
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 14 章(neljateistkümnes peatükk)
14.1. 名詞の格変化:複数属格
複数属格形は,もっぱら連体修飾語の格として用いられ,直接目的語の格としては用いら
れません。複数属格の語尾は,-te または -de です。
Naabrite autoga sõitsid nad Suurele Munamäele.
隣人たちの車に乗って彼らは大ムナマキ山へ行きました。
Ekskursiooni organiseerimine on ringi liikmete mure.
遠足の準備実行はサークルのメンバーのすることです。
Maipühade ajal oli ilm soe.
5月の連休のころは暖かい天候でした。
Mida te ostate nii suurte summade eest?
こんな大金を払って何を買うおつもりですか?
Mägede vahel olid orud.
山と山の間に谷がありました。
14.2. 複数属格形の作り方
複数属格形は,少数の例外を除き,単数分格形をもとに作られます。
単数分格の語尾が -t ∼ -d の場合は,この語尾を取り除いて,代わりに -te ∼ -de をつけ
ると複数属格形ができます。
単数分格が母音で終わる場合には,単数分格形にそのまま -te ∼ -de をつけると複数属格
形になります。
(1a)
(1b)
(1c)
(1d)
(1e)
単数主格
aasta
kirik
lusika/s
pime
mõte
hamma/s
keel
uu/s
uudis
puna/ne
(2a) maja
tuba
(2b) jalg
imelik
(2c) kõne
(2d) tüt/ar
(2e) maa
(*)
(**)
属格
aasta
kirik/u
lusika
pime/da
mõtte
hamba
keel/e
uu/e
uudis/e
puna/se
分格
aasta/t
kiriku/t
lusika/t
pimeda/t
mõte/t
hammas/t
keel/t
uu/t
uudis/t
punas/t
複数属格
aasta/te
kiriku/te
lusika/te
pimeda/te
mõte/te
hammas/te
keel/te (*)
uu/te (*)
uudis/te
punas/te
1年
教会
スプーン
暗い
考え
歯
舌;言語
新しい
ニュース
赤い
maja
toa
jala
imeliku
kõne
tüt/re
maa
maja
tuba
jalga
imelikku
kõne/t
tütar/t
maa/d
maja/de
tuba/de
jalga/de
imelikku/de
kõne/de
tütar/de
maa/de (**)
家
部屋
足
不思議な
話
娘
国
第1音節は長音で発音されます。
第1音節は長音または超長音で発音されます。
14.3. 複数属格形の作り方に関する補足
105
© Kazuto Matsumura 1999–2005
14.3.1. -ne で終わる名詞
単数主格が「母音+-ne」で終わる名詞は,(1e) punane と同じタイプの格変化が原則ですが,
2音節語の場合にかぎって,(1b) mõte と同じタイプの格変化(長さの階程交替あり)をする語
が見られます。
単数主格
(1e) nai/ne
tei/ne
vae/ne
(1b) aine
eine
kaine
laine
属格
nai/se
tei/se
vae/se
`aine
`eine
`kaine
`laine
分格
nais/t
teis/t
vaes/t
aine/t
eine/t
kaine/t
laine/t
複数属格
nais/te
teis/te
vaes/te
aine/te
eine/te
kaine/te
laine/te
女性,妻
第2の
貧しい
物質
軽食
しらふの
波
単数主格が「子音+-ne」で終わる名詞は,単数属格の作り方は(1e) punane と似ていますが,
単数分格形や複数属格形の作り方は(1a) aasta と同じタイプになります。
täp/ne
liht/ne
täp/se
liht/sa
täpse/t
lihtsa/t
täpse/te
lihtsa/te
正確な
単純な
14.3.2. 例外など
単数分格形に基づかない複数属格形をもつ名詞があります。
単数主格
ase
liige
süda
võti
属格
ase/me
`liik/me
süda/me
`võt/me
分格
ase/t
liige/t
süda/nt
võti/t
複数属格
ase/me/te
`liik/me/te
süda/me/te
`võt/me/te
場所
会員
心臓
鍵
lumi
uni
meri
mõni
tuli
lume
une
mere
mõne
tule
lun/d
un/d
mer/d
mõn/d
tul/d
lume/de
une/de
mere/de
mõne/de
tule/de
雪
眠り,夢
海
いくつかの
火
次の名詞は,複数属格形が2通り可能です。
単数主格
`koer
`poiss
`õun
`sein
属格
koera
poisi
õuna
seina
分格
`koera
`poissi
`õuna
`seina
複数属格
koer/te (∼`koera/de)
pois/te (∼`poissi/de)
õun/te (∼`õuna/de)
sein/te (∼`seina/de)
次の名詞の格変を注意して覚えましょう。
単数主格
käsi
属格
käe
分格
kätt
複数属格
kä/te
106
手
犬
少年
リンゴ
壁
© Kazuto Matsumura 1999–2005
laps
uks
mees
sõber
lapse
ukse
mehe
sõbra
last
ust
meest
sõpra
las/te
us/te
mees/te
sõpra/de
子ども
ドア
男,夫
友人
lai
soe
õu
laia
sooja
õue
`laia
`sooja
`õue
`laia/de
`sooja/de
`õue/de
広い
暖かい
中庭
ふつう複数形でのみ使われる名詞もあります。
複数主格
juukse/d
püksi/d
vanema/d
複数属格
juus/te
`püks/te (∼`püksi/de)
vanema/te
髪の毛
ズボン
両親
14.3.3. kõik の複数属格形
不定代名詞 kõik「すべて(の)」の複数属格形は,kõikide または kõigi のどちらを用いても構
いません。
Kas siin on kõikide (∼ kõigi) reisijate piletid?
ここにすべての乗客の乗車券がありますか?
Ma ei tule ainult tema pärast, vaid kõikide (∼ kõigi) pärast.
わたしは彼のためだけに来たのではなく,みんなのために来ました。
Üks kõikide (∼ kõigi) eest, kõik ühe eest!
1人はみんなのために,みんなは1人のために。
14.3.4. 指示代名詞の複数属格形
指示代名詞 see「これ」に対応する複数形 need「これら」の属格は nende となります。これは,
3人称複数の人称代名詞 nemad「彼ら,彼女たち」の属格形とまったく同じ形です。
Kas need linnud elavad metsas?
Ei, nende lindude pesa on aias.
Need majad on kõrged.
Nende aknad on väikesed.
これらの鳥は森に住んでいますか?
いいえ,これらの鳥の巣は庭にあります。
これらの家は高いです。
それらの(家の)窓は小さいです。
【比較】
Läksin Aldo ja Rita juurde alles siis, kui nende lapsed olid suveks Hiiumaale ära sõitnud.
アルトとリッタを訪問したのは,彼らの子どもたちが夏を過ごしにヒーウマーに出か
けてしまったあとでした。
14.4. 属格支配の前置詞・後置詞
前置詞
läbi
üle
∼を通って
∼を横切って
後置詞
eest
pärast
tõttu
107
∼に対して
∼のために
∼のために
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Buss sõitis läbi väikeste külade.
Ta läks üle tänava.
Kui palju te maksite nende raamatute eest?
Me muretseme sõprade pärast.
Me kaotasime mängu teie tõttu.
バスは小さな村をいくつも通って行きました。
彼は通りを渡って向こうへ行きました
これらの本にいくら払いましたか?
わたしたちは友人たちのことを気に懸けています。
わたしたちが試合に負けたのはあなたのせいです。
14.5. 名詞の複数形の格変化
名詞の単数形の格変化では,主格,属格,分格以外の格,すなわち,格変化表で入格以下
の格はすべて,単数属格形を語幹(単数語幹)として作られます。
この原則は,複数形の格変化でも変わりません。すなわち,複数主格(単数属格形からつく
る;第4章),複数属格(本章),複数分格(第 15 章)以外の複数の格,すなわち入格以降の複数
の格は,すべて複数属格形を語幹(複数語幹)として作られます。したがって,階程交替する
名詞の場合,これらの格は,複数属格と同じ階程になります。複数属格形は,ほとんどの場
合単数分格形をもとにつくりますから,入格以下の複数の格形の階程も,少数の例外を除き,
単数分格と同じと考えてさしつかえありません。
階程交替しない名詞 aasta「1年」,階程交替する hammas「歯」と jalg「足」を例にとって,ま
だ扱っていない複数分格を以外の格形をすべて書き出してみましょう。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
単数
aasta
aasta
aasta/t
aasta/sse
aasta/s
aasta/st
aasta/le
aasta/l
aasta/lt
aasta/ks
aasta/na
aasta/ni
aasta/ta
aasta/ga
複数
aasta/d
aasta/te
−−−−
aasta/te/sse
aasta/te/s
aasta/te/st
aasta/te/le
aasta/te/l
aasta/te/lt
aasta/te/ks
aasta/te/na
aasta/te/ni
aasta/te/ta
aasta/te/ga
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
hammas
hamba
hammas/t
hamba/sse
hamba/s
hamba/st
hamba/le
hamba/l
hamba/lt
hamba/ks
hamba/na
hamba/ni
hamba/d
hammas/te
−−−−
hammas/te/sse
hammas/te/s
hammas/te/st
hammas/te/le
hammas/te/l
hammas/te/lt
hammas/te/ks
hammas/te/na
hammas/te/ni
108
「1年」
「歯」
© Kazuto Matsumura 1999–2005
欠格
共格
hamba/ta
hamba/ga
hammas/te/ta
hammas/te/ga
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
jalg
jala
jalga
jala/sse ∼ jalga
jala/s
jala/st
jala/le
jala/l
jala/lt
jala/ks
jala/na
jala/ni
jala/ta
jala/ga
jala/d
jalga/de
−−−−
jalga/de/sse
jalga/de/s
jalga/de/st
jalga/de/le
jalga/de/l
jalga/de/lt
jalga/de/ks
jalga/de/na
jalga/de/ni
jalga/de/ta
jalga/de/ga
「足」
14.6. 形容詞修飾語と名詞の数・格における一致
「形容詞+名詞」という構造の名詞句では,形容詞が名詞と同じ数・格になります。これを
形容詞と名詞の数・格の一致といいます。
名詞句 noor inimene「若い人」を例に形容詞と名詞の一致の様子を見てみましょう。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
単数
noor
noore
noor/t
noore/sse
noore/s
noore/st
noore/le
noore/l
noore/lt
noore/ks
inimene
inimese
inimes/t
inimese/sse
inimese/s
inimese/st
inimese/le
inimese/l
inimese/lt
inimese/ks
複数
noore/d
noor/te
−−−−
noor/te/sse
noor/te/s
noor/te/st
noor/te/le
noor/te/l
noor/te/lt
noor/te/ks
inimese/d
inimes/te
−−−−
inimes/te/sse
inimes/te/s
inimes/te/st
inimes/te/le
inimes/te/l
inimes/te/lt
inimes/te/ks
様格
到格
欠格
共格
noore
noore
noore
noore
inimese/na
inimese/ni
inimese/ta
inimese/ga
noor/te
noor/te
noor/te
noor/te
inimes/te/na
inimes/te/ni
inimes/te/ta
inimes/te/ga
形容詞と名詞の数の一致は,どんな場合でも起こりますが,格の一致の方は,上の表の最
後の4つの格(様格,到格,欠格,共格)においては起こりません。
すなわち,これらの4つの格では,格語尾は名詞にだけついて,形容詞の方にはつきませ
ん。この時,形容詞は格語尾のつかない語幹の形,すなわち単数では単数属格形,複数では
複数属格形で現れます。
Esimene brigaad koosneb noortest inimestest.
第1部隊は若者で構成されています。
109
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ärge tulge ilma noorte inimesteta!
若者たち抜きで来ないでください。
14.7. 副詞の比較級
14.7.1. 語尾 -em
派生語でない副詞の比較級は,語尾 -em によって作ります。原級が母音で終わる場合は,
この母音が落ちます。
原級
vähe
kaua
hilja
tasa
vara
harva
比較級
väh/em
kau/em
hilj/em
tas/em
var/em
harv/em
少し
長い間
遅く,遅れて
小さな声で
早く
まれに
次の副詞の比較級は変則的です。
palju
ruttu
rohk/em
rut/em
たくさん
急いで,早く
14.7.2. 語尾 -mini
形容詞から語尾 -sti によって作られた副詞の比較級は,形容詞の比較級の語尾 -m を語尾
-mini に置き換えて作ります。
形容詞
原級
kiire
halb
比較級
kiire/m
halve/m
副詞
原級
kiire/sti
halva/sti
比較級
kiire/mini
halve/mini
速い:速く
悪い:悪く
14.7.3. 語尾 -malt
形容詞から語尾 -lt によって作られた副詞の比較級は,対応する形容詞の比較級に語尾 -lt
をつけて作ります。
形容詞
原級
täpne
soe
比較級
täpse/m
sooje/m
副詞
原級
täpse/lt
sooja/lt
比較級
täpse/malt
sooje/malt
正確な:正確に
暖かい:暖かく
14.7.4. 場所関係を表す副詞の比較級
場所関係を表す副詞で,「∼へ」
「∼で」
「∼から」の3つの形が組になっている場合には,比
較級でもそれぞれに対応する3つの形があります。
原級
kauge/le
kauge/l
kauge/lt
遠くへ
遠くで
遠くから
比較級
kauge/male
kauge/mal
kauge/malt
110
もっと遠くへ
もっと遠くで
もっと遠くから
© Kazuto Matsumura 1999–2005
kõrge/le
kõrge/l
kõrge/lt
高い所へ
高い所で
高い所から
kõrge/male
kõrge/mal
kõrge/malt
もっと高い所へ
もっと高い所で
もっと高い所から
madala/le
madala/l
madala/lt
低い所へ
低い所で
低い所から
madala/male
madala/mal
madala/malt
もっと低い所へ
もっと低い所で
もっと低い所から
14.7.5. 副詞の比較級に関する補足
比較級に並行形のあることがあります。
比較級
kauem
∼
tasem
∼
rutem
∼
hiljem
∼
varem
∼
harvem
∼
kaua
tasa
ruttu
hilja
vara
harva
−
−
−
−
−
−
kauemini
tasemini
rutemini
hiljemini
varemini
harvemini
täpselt
ilusasti (∼ ilusti)
− täpsemini ∼ täpsemalt
− ilusamini ∼ ilusamalt
長い間
小さな声で
急いで
遅い時間に
早い時間に
まれに
正確に
美しく
原級・比較級ともに並行形がある場合があります。
rõõmsasti ∼
kiiresti ∼
hoolsasti ∼
tugevasti ∼
rõõmsalt
kiirelt
hoolsalt
tugevalt
−
−
−
−
rõõmsamini∼
kiiremini ∼
hoolsamini ∼
tugevamini ∼
rõõmsamalt
kiiremalt
hoolsamalt
tugevamalt
喜んで
急いで
入念に
強く
14.7.6. 副詞の比較級の用例
Mine kõrgemale! Kõrgemalt näeb selgemini!
もっと高い所へ行きなさい。より高い所からならよりはっきりと見えます。
Mul ei ole aega kauem oodata, tee rutem.
これ以上待つ時間はありません。もっと急いでください。
Ma ei saa praegu tulla, ma tulen hiljem.
今は行けません。後で行きます。
Miks sa seda varem ei ütelnud?
どうしてそれをもっと早く言ってくれなかったのですか?
Homme on mul veel vähem aega.
明日になるともっと時間が少なくなります。
Klubis käisime nüüd harvem (∼ harvemini).
もう以前ほどは頻繁にクラブに行くことがなくなりました。
Väljas on külm, pane soojemalt riidesse! 外は寒いから,服を着て暖かくしなさい。
Palun räägi kõvemini, ma ei kuule!
もっと大きな声で話してください。聞こえません。
Peab lugema aeglasemalt ja peab täpsemalt hääldama.
もっとゆっくり読み,もっと正確に発音しなければなりません。
111
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Tule lähemale ja vaata hoolsamini!
もっと近くに来て,もっと注意して見なさい。
比較の基準(∼より)は,接続詞 kui を用いて表します。比較の基準が出格で表されることも
あります。
Mikk räägib aeglasemalt kui Jaan.
ミックは,ヤーンよりゆっくりと話します。
Hanna on temperamentne, ta räägib meist kõigist elavamalt.
ハンナは,情熱的で,わたしたちの誰よりも生き生きと話します。
Dotsent Mets räägib kõigist teistest huvitavamalt.
メッツ講師は誰よりも面白い話をしてくれます。
比較級は,程度を表す副詞 veidi, pisut, natuke「少し,やや,多少」,あるいは palju, märksa,
tunduvalt, märgatavalt「大いに,ずっと,かなり」によって修飾することができます。
Ta astus pisut nooremalt ülikooli kui Peeter.
彼女は,ペーテルより少し若くして大学に入学しました。
Lembit sai palju nooremalt arstiks kui Ülo.
レンピットは,ユロよりもずっと若くて医者になりました。
「∼と同じくらい∼だ」は,「niisama+副詞の原級+kui+比較の基準」で表します。
Ene töötab niisama hoolsalt kui Krista.
エネはクリスタと同じくらい熱心に勉強します。
14.8. 副詞の最上級
比較級の前に不定代名詞 kõik「すべて」の単数属格形 kõige を添えて作る方法で,すべての
副詞の比較級から作ることができます。
原級
huvitavalt
hästi
palju
比較級
huvitavamalt
paremini
rohkem
最上級
kõige huvitavamalt
kõige paremini
kõige rohkem
興味深く,面白く
良く,上手に
たくさん
Meist joonistab kõige paremini Eha Lepp.
わたしたちの中では,エハ・レップがいちばん上手に絵を描きます。
Ülo on meie rühma kõige andekam üliõpilane. Kursusetöö kirjutas ta kõige andekamalt ja ka
eksamid sooritas kõige edukamalt.
ユロは,わたしたちの班でいちばん優秀な学生です。彼は,学年末のレポートがいち ばん
優秀でしたし,試験でももっともよい成績を修めました。
Anne on pärit Helsingist, Ingrid aga palju kaugemalt, Oslost. Kõige kaugemalt on pärit Maria: tema
kodu on Hamburgis.
アンネはヘルシンキ出身ですが,イングリッドはずっと遠いオスロの出身です。いち ばん
遠いところの出身はマリアで,彼女の故郷はハンブルクです。
Peeter tõuseb hommikul kõige varem: tema loengud algavad kell kaheksa. Rein tõuseb täna veidi
hiljem, tal on esimene loeng kell üheksa. Ülo magab kõige kauem: tal ei olegi täna loenguid.
ペーテルは朝,いちばん早く起きます。講義が8時から始まるのです。レインは,少 し遅
く起きます。最初の講義が9時からのためです。ユロはいちばん遅くまで寝ています。今日は,
講義がないからです。
112
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 15 章(viieteistkümnes peatükk)
15.1. 名詞の格変化:複数分格
複数分格は,他動詞文の直接目的語,存在文・所有文の主語,分格支配の前置詞の補語な
どとして用いられるほか,数量詞とともにも現れます。
Maren ei teadnud neid sõnu.
マレンはそれらの単語を知りませんでした。
Tallinnas elab nii eestlasi kui ka venelasi.
タリンにはエストニア人もロシア人も住んでいます。
Pärast eksameid läks Tõnu maale.
試験が終わるとトヌは田舎へ帰りました。
Mul on palju raamatuid.
わたしは本をたくさん持っています。
15.2. 複数分格形の作り方
複数分格形は,その語尾によって大きく3つのタイプに分けられます。
語尾 -id
単数主格
(1a) aasta
kõrge
kasutu
(1b) korter
(1c) maa
属格
aasta
kõrge
kasutu
korter/i
maa
分格
aasta/t
kõrge/t
kasutu/t
korteri/t
maa/d
複数分格
aasta/id
kõrge/id
kasutu/id
kortere/id
ma/id
語尾なし(母音で終わる)
(2a) kala
kala
(2b) pesa
pesa
(2c) kivi
kivi
(2d) lukk
luku
(2e) keel
keele
kala
pesa
kivi
lukku
keel/t
kal/u
pes/i
kiv/e
lukk/e
keel/i
魚
語尾 -sid
(3a) kõne
(3b) nimi
(3c) süü
kõne/t
nime
süü/d
kõne/sid
nime/sid
süü/sid
話
名前
罪
kõne
nime
süü
1年
高い
無用の
アパート
国
巣
石
錠
舌,言語
15.2.1. 複数分格形(その1)−語尾-id
このタイプの複数分格形は,-aid, -eid, -uid で終わります。
多音節語幹の名詞の場合は,単数語幹(単数属格形)に語尾 -id がつきます。このタイプの名
詞は,(1c)のタイプを除いて,単数分格の語尾が -t (したがって,複数属格の語尾が -te)で
す。階程交替がある場合は,単数属格が強階程,単数分格が弱階程となるタイプに限られま
す。
単数主格
(1a) aasta
kõrge
kasutu
属格
aasta
kõrge
kasutu
分格
aasta/t
kõrge/t
kasutu/t
113
複数分格
aasta/id
kõrge/id
kasutu/id
1年
高い
役にたたない
© Kazuto Matsumura 1999–2005
lusika/s
pime
kirik
lusika
pime/da
kirik/u
lusika/t
pimeda/t
kiriku/t
lusika/id
pimeda/id
kiriku/id
スプーン
暗い
教会
mõte
hamma/s
tüt/ar
`mõtte
`hamba
`tütre
mõte/t
hammas/t
tütar/t
`mõtte/id
`hamba/id
`tütre/id
考え
歯
娘
ただし,語幹が母音 -i で終わる場合には,この母音は -e に変わります。
(1b) korter
naab/er
kauni/s
korter/i
naab/ri
`kauni
korteri/t
naabri/t
kaunis/t
kortere/id
naabre/id
`kaune/id
アパート
隣人
美しい
1音節語でこのタイプの複数分格形をつくるのは,語幹が長母音(ただし ii, üü を除く)で
終わる場合です。長母音が短くなり,語尾の i と一緒になって二重母音を作ります。
(1c) maa
maa
maa/d
ma/id
国
15.2.2. 複数分格形(その2)−母音 -u, -i, -e でおわる場合
単数語幹末の母音が,-u, -i, -e のいずれかに置き換えられて複数分格形が作られます。階程
交替する語は,単数属格が弱階程,単数分格が強階程のものに限られます。複数分格形は,
強階程になります。
単数分格形が母音で終わる語の多くは,このタイプの複数分格形をもっています。これら
の名詞のなかには,複数分格の第3のタイプである語尾 -sid によって作られる並行形をも
つものが少なからずあります。
単数主格
(2a) kala
jalg
属格
kala
jala
分格
kala
jalga
複数分格
kal/u (∼ kala/sid)
jalg/u (∼ jalga/sid)
魚
(2b) pesa
pikk
pesa
pika
pesa
pikka
pes/i (∼ pesa/sid)
pikk/i (∼ pikka/sid)
巣
長い
(2c) kivi
tükk
kivi
tüki
kivi
tükki
kiv/e (∼ kivi/sid)
tükk/e
石
∼個
(2d) lukk
luku
lukku
lukk/e (∼ lukku/sid)
錠
足
接尾辞 -nik, -lik, -stik などによる派生語はすべて名詞 lukk と同じタイプに活用します。
単数主格
maa/stik
kirja/nik
isik/lik
属格
-stiku
-niku
-liku
分格
-stikku
-nikku
-likku
複数分格
-stikk/e
-nikk/e
-likk/e
114
風景
作家
個人的な
© Kazuto Matsumura 1999–2005
単数分格形が「子音+t」で終わる語は,複数分格形は母音 -i で終わります。
(2e) keel
teine
keele
teise
keel/t
teis/t
keel/i
teis/i
舌,言語
2番目の
15.2.3. 複数分格形(その3)−語尾 -sid
語尾 -sid によって複数分格形を作る名詞には次のタイプがあります。語尾 -sid は,原則と
して単数語幹(=単数属格形)に付きますが,階程交替する名詞の場合は,単数分格形(=強階
程)に付きます。
単数主格
(3a) kõne
auto
(3b) nimi
jõgi
(3c) süü
属格
kõne
auto
nime
jõe
süü
分格
kõne/t
auto/t
nime
jõge
süü/d
複数分格
kõne/sid
auto/sid
nime/sid
jõge/sid
süü/sid
話
自動車
名前
川
罪
15.2.4. 複数分格の作り方(補足)
語尾 -sid によって作る複数分格形しかもたない名詞は比較的少数で,語尾 -sid による複
数分格形をもつ名詞の多くは,語尾 -id による複数分格形または母音で終わる複数分格形を
合わせもっています。
kuu
idee
püha
maja
複数分格
kuu/sid ∼
idee/sid ∼
püha/sid ∼
maja/sid ∼
ku/id
ide/id
pühi
maju
月
考え
祝日
家
実用的な方策として,母音で終わる複数分格をもつ名詞の場合,その母音が -u, -i, -e のど
れになるかがわからずに戸惑うよりは,一律に「単数語幹(強階程)+語尾 -sid」の複数分格形
を用いた方が簡単です。
jalg
pliit
laul
複数分格
慣用的な形 慣用的でない形
jalgu
jalga/sid
pliite
pliiti/sid
laule
laulu/sid
足
レンジ
歌
このようにして作られた語尾 -sid による複数分格形の中には,必ずしも慣用的に用いら
れていない形もありますが,エストニア人は,問題なく複数分格形として理解してくれます。
15.2.5. 注意すべき複数分格形
単数主格
hea
pea
käsi
属格
hea
pea
käe
分格
head
pead
kätt
複数分格
hä/id
pä/id
käsi
115
良い
頭
手
© Kazuto Matsumura 1999–2005
vesi
uus
täis
laps
mees
uks
muna
nuga
tuba
tühi
vee
uue
täie
lapse
mehe
ukse
muna
noa
toa
tühja
vett
uut
täit
last
meest
ust
muna
nuga
tuba
tühja
vesi
uusi
täisi
lapsi
mehi
uksi
mune
nuge
tube
tühje
水
新しい
満ちた
子ども
男,夫
ドア
卵
ナイフ
部屋
からの
15.3. 複数分格の用法(その1):他動詞文の直接目的語
15.3.1. 否定文
否定文では,直接目的語は分格形になります。
Raskeid töid ei saa meie teha käsitsi.
Mari ei leidnud oma sukki ega kingi.
Virve ei ostnud nuge ega klaase.
Eile ei laulnud koor rahvalaule.
Miks ta ei pannud lauale nõusid?
Ma ei tunne kõiki uusi ideesid.
重労働は手で行うことはできません。
マリは自分の靴下も靴も見つけられませんでした。
ヴィルヴェは,ナイフもコップも買いませんでした。
昨日,合唱団は民謡を歌いませんでした。
なぜ彼女はテーブルに食器を置きませんでした。
わたしは新しい考えのすべてに通じてはいません。
15.3.2. 分格支配の動詞
通常は分格目的語のみをとる他動詞には次のようなものがあります。
armastama
harrastama
kohtama
külastama
nautima
ootama
pesema
sööma
teenindama
tundma
vaatama
vihkama
愛する
(趣味として)行う
会う
訪問する
楽しむ
待つ
洗う
食べる
(客に)応対する
(人を)知っている
見る
嫌う
austama
kartma
käsitlema
mõistma
nägema
parandama
ravima
teadma
tervitama
tähele panema
vajama
尊敬する
恐れる
取り扱う
理解する
見る
直す
治療する
知っている
挨拶する
注目する
必要とする
Ema armastab eriti oma nooremat tütart (∼ nooremaid tütreid).
母親はとくに下の娘(たち)をかわいがっています。
Mati kohtas kaubamajas oma sõpra (∼ sõpru).
マッティはデパートで友人の友人たちに出会いました。
Kas te teate tema nime (∼ nende nimesid)?
彼女を名前(彼らの名前)をご存知ですか?
15.3.3. 肯定文
116
© Kazuto Matsumura 1999–2005
15.3.3.1. 複数名詞と非個体名詞
複数名詞(個体名詞の複数形)が他動詞の直接目的語になる場合には,複数分格形または複
数主格形になります。
複数主格形の直接目的語(主格目的語)と複数分格形の直接目的語(分格目的語)の区別は,
非個体名詞(5.1.)における属格目的語と分格目的語の区別に通じるところがあります。個体名
詞は,複数になると指示対象が個体とは見なせなくなり,非個体名詞に似てくるためです。
たとえば,本が何冊も机の上に置かれている時,これらの本を話題にするには,raamat
(個体名詞)を複数形で用います。また,この本の山を2つに分けて,別々の段ボール箱にし
まったあとで,それぞれの段ボール箱に入っている本を話題にするにも,やはり raamat の
複数形を用います。
つまり,ある個体名詞の複数形の指示対象となっている個体の集まりは,それを2つに分
けた場合でも,同じ名詞の複数形で指示できます。これは,非個体名詞の指示対象が,それ
を2つに分けた場合でも,同じ名詞で指示できることと同じです。
非個体名詞の属格目的語に対応するのは,個体名詞の複数の場合,複数主格形で現れる目
的語(主格目的語)です。
15.3.3.2. 進行中の動作・行為
英語の現在進行形や過去進行形に当たる意味を表す場合には,分格目的語が用いられます。
主格目的語を用いると,すでに完了・完結した(または完了・完結するはずの)行為・動作
として表現されます。
Me otsime vajalikke dokumente.
Me otsime vajalikud dokumendid üles.
Sekretär Anu kirjutas kirju.
Sekretär Anu kirjutas kirjad valmis.
わたしたちは,必要な書類を探しています。
わたしたちは,必要な書類を見つけます。
秘書のアヌは,手紙を(何通か)書いていました。
秘書のアヌは,(その何通かの)手紙を書き終えました。
Kunstnik joonistab ajalehele karikatuure.
(その)芸術家は新聞に風刺漫画を描いています[連載中]。
Kunstnik joonistab ajalehele karikatuurid. (その)芸術家は新聞に風刺漫画を書きます。
Need tütarlapsed õmblevad endale seelikuid.
この若い女性たちは自分でスカートを縫っているところです。
Need tütarlapsed õmblevad endale seelikud.
この若い女性たちはスカートを自分で縫って作ります。
Peeter kannab puid tuppa.
Peeter kannab puud tuppa.
ペーテルは,薪を家の中へ運んでいるところです。
ペーテルが薪を家の中に運びます。
Matkajad valivad sobivaid saapaid.
Matkajad valivad välja sobivad saapad.
旅行者たちが自分にあったブーツを選んでいます。
旅行者たちは自分にあったブーツを選びます。
15.3.3.3. 不特定のものの集まり
複数分格形の目的語(分格目的語)は,指示対象の範囲や数量が特定されない(できない)時
用います。
これに対し,複数主格形の目的語(主格目的語)は,指示対象の範囲や数量が特定される(で
117
© Kazuto Matsumura 1999–2005
きる)時用います。
Tüdruk ostis marke ja lahkus postkontorist.
娘さんは切手を買って,郵便局を出て行きました。
Tüdruk ostis margid ära ja lahkus postkontorist.
娘さんは(その)切手を買って,郵便局を出て行きました。
Lauale tuuakse sööke ja jooke.
テーブルに料理や飲物が運ばれてきます。
Lauale tuuakse söögid ja joogid.
テーブルへ(注文してあった)料理と飲物が運ばれてきます。
Palun andke mulle raamatuid!
Palun andke mulle raamatud!
わたしに本をください。
わたしに例の本を[そこの本を全部]ください。
Poiss ostis lõpuks pliiatseid.
少年は最期に鉛筆を何本か買いました。
Poiss ostis lõpuks endale ka pliiatsid.
少年は最期に自分用に(必要な本数の)鉛筆を買いました。
Ajakirjanik tõi häid fotosid.
ジャーナリストが,良い写真を[何枚か]持ってきました。
Ajakirjanik tõi head fotod.
ジャーナリストは良い写真を[選んで全部]持ってきました。
15.4. 目的語の格表示:主格,属格,分格
目的語の格表示は,単数形と複数形の場合で,次のような対応関係があります。
15.4.1. 単数主格∼複数主格(命令文)
Tellige aedviljasupp, seapraad ja maasikad!
[1人前の特定できる分量]
野菜スープ(1つ)とローストポーク(1つ)とイチゴ(1人前)を注文してください。
15.4.2. 単数属格∼複数主格(平叙文)
Jüri tellib aedviljasupi, seaprae ja maasikad.
[1人前の特定できる分量]
ユリは,野菜スープ(1つ)とローストポーク(1つ)とイチゴ(1人前)を注文します。
15.4.3. 単数分格∼複数分格(命令文,平叙文とも)
Tellige aedviljasuppi, seapraadi ja maasikaid.
野菜スープとローストポークとイチゴを注文してください。[特定できない量]
Jüri tellib aedviljasuppi, seapraadi ja maasikaid.
ユリは野菜スープとローストポークとイチゴを注文します。[特定できない量]
15.5. 複数分格の用法(その2):存在文・所有文の主語
非個体名詞は,直接目的語の場合も,存在文・所有文の主語の場合も,(単数)分格形で用
いられるのがふつうです。同様に,複数の個体名詞も,直接目的語の場合,存在文・所有文
の主語の場合を問わず,ふつうは(複数)分格形で用いられます。
118
© Kazuto Matsumura 1999–2005
15.5.1. 否定文
原則として,分格主語のみが現れます。
Neil ei ole häid uudiseid.
Laual ei ole soovisedeleid.
Eestis ei ole kõrgeid mägesid.
彼らにはいい知らせがありません。
机の上に図書の閲覧希望カードがありません。
エストニアには高い山がありません。
15.5.2. 肯定文
複数分格形の名詞句(分格主語)は,指示対象の範囲や数量が特定されない(特定できない)
時用います。
これに対し,複数主格形の名詞句(主格主語)は,指示対象の範囲や数量が特定される(特定
できる)時用います。
Komisjonis töötab nii arste kui ka psühholooge.
委員会では,医師も心理学者も働いています。
Komisjonis töötavad nii arstid kui ka psühholoogid.
委員会で,(その)医師たちも心理学者たちも働いています。
Kas selles kaupluses on müügil valgeid kraesid?
このお店では,白い襟を売っていますか?
Selles kaupluses on müügil valged kraed.
このお店では,(例の)白い襟を(一式揃えて)売っています。
Kontserdil osaleb tuntud lauljannasid.
コンサートの出演者の中には有名な女性歌手たちがいます。
Kontserdil osalesid tuntud lauljannad.
コンサートに出演したのは,(その)有名な女性歌手たちでした。
ふつうは,分格主語が用いられますが,特定のものの集まりをセットと
してまとめて考える場合には,主格主語になります。
Laual (∼ Laua peal) on pudeleid.
テーブルの上にビンが(何本か)あります。
Laual (∼ Laua peal) on pudelid.
テーブルの上に(例の)ビンが(まとまって)置かれています。
15.6. 複数分格の用法(その3):数量詞とともに
個体名詞が palju
「多数の,多量の」,vähe
「少数の,少量の」など,数量詞とともに用いられ
る場合には,複数分格形になります。
Pargis on palju oravaid.
Paberil on vähe numbreid.
Sinu kirjale on vähe vastuseid.
Teie perekonnas on vähe lapsi.
Sinu töös on vähe vigu.
Võistlustel osaleb palju sportlasi.
Eestis on palju väikesi jõgesid.
公園にはリスがたくさんいます。
紙にはあまりたくさん数字が書いてありません。
あなたの手紙にはあまりたくさん返事が来ていません。
あなたの家族には,子どもが少ないです。
あなたの仕事は,間違いが少ないです。
競技には,スポーツ選手が大勢参加します。
エストニアには小さな川がたくさんあります。
119
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Eesti metsades on vähe karusid.
Maailmas juhtub vähe imesid.
エストニアの森には熊があまりいません。
世界では奇跡はめったにおこらない。
数量詞の出てくる表現には,このほか次のようなものがあります。
Kui palju maksab karp pliiatseid?
鉛筆1箱はおいくらですか?
Palun mulle kakssada grammi sibulaid!
タマネギを 200 グラムください。
Rida meie rühma liikmeid töötas laupäeval kolhoosis.
わたしたちのグループのメンバーの何人かが土曜日にコルホーズで働きました。
Ta ostis nelisada grammi kompvekke.
彼女は,キャンディーを 400g 買いました。
Palun andke üks karp makarone!
マカロニを1箱ください。
Mitu tsentnerit peete saadakse teie kolhoosis ühelt hektarilt?
あなたの集団農場では,ヘクタール当たり何百キログラムのビートがとれますか?
Rühm neiusid läks suusatama.
若い娘さんのグループがスキーに出かけました。
Praegu põleb rida tulesid.
今,明かりがいくつかついています。
Osa autosid on garaa#is.
一部の車はガレージに置いてあります。
Tellige kaks portsjonit aedviljasuppi, kaks portsjonit seapraadi ja kaks portsjonit maasikaid.
野菜スープを2つ,ローストポークを2つ,イチゴを2つ注文してください。
Jüri tellib endale ja Mallele kaks portsjonit aedviljasuppi, kaks portsjonit seapraadi ja kaks
portsjonit maasikaid.
ユリは,自分とマレのために,野菜スープを2つ,ローストポークを2つ,イチゴを
2つ注文します。
【注意】
1) 数詞とともに用いられた個体名詞は,単数分格形になります。
例:kaks pliiatsi/t「鉛筆2本」
2) 数量詞とともにもちいられた非個体名詞は,単数分格形になります。
例:kilo suhkru/t「砂糖1キロ」
15.7. 分格とともに用いられる前置詞
enne
mööda
pärast
∼の前に
∼に沿って
∼の後で
Enne lõunat me olime tööl.
Autod sõitsid mööda pikki teid.
Pärast loenguid me läksime teatrisse.
keset
peale
∼の真ん中で
∼の後で
昼食の前にわたしたちは仕事をしました。
自動車は長い道を走って行きました。
講義のあと,わたしたちは劇場に行きました。
120
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 16 章(kuueteistkümnes peatükk)
16.1. 人称代名詞の格変化
16.1.1. 完全形と短縮形
人称代名詞の格形の中には,完全形と短縮形の2つの形をもつものがあります。完全形は,
対比などの目的で代名詞が強調されて文強勢を受ける場合に用いられ,通常は短縮形が用い
られます。短縮形は,強勢を受けずに,次に続く語と一続きに発音されます。
人称代名詞の主格の短縮形は,省略されることがあります。
Kas ka sina tuled?
君も来ますか?
Ei, ma ei tule.
いいえ,行きません。
Kas sinu õde õpib ülikoolis?
あなたの妹は大学生に行っていますか?
Jah, mu õde õpib ülikoolis.
はい,妹は大学に行っています。
Tean, et need ei ole sinu vanemad, vaid su mehe vanemad.
彼らがあなたのご両親ではなく,ご主人の両親であることをわたしは知っています。
Kui teie ei lähe, siis ei lähe ka mina. あなたが行かないなら,わたしも行きません。
Mina olen esimene.
Ma olen esimene
Ma ei ole esimene, vaid teine.
1番目はわたしです。
わたしは1番目です。
わたしは1番目ではなくて,2番目です。
Millal meie sinna läheme?
Millal me läheme sinna?
わたしたちはいつ,そこへ行きましょうか?
そこへ行くのはいつにしましょうか?
16.1.2. 人称代名詞の格変化
1人称単数
主格
mina ∼ ma
属格
minu ∼ mu
分格
mind
入格
minusse
内格
minus
出格
minust
向格
minule ∼ mulle
接格
minul ∼ mul
奪格
minult ∼ mult
変格
minuks
様格
minuna
到格
minuni
欠格
minuta
共格
minuga
2人称単数
sina ∼ sa
sinu ∼ su
sind
sinusse
sinus
sinust
sinule ∼ sulle
sinul
∼ sul
sinult ∼ sult
sinuks
sinuna
sinuni
sinuta
sinuga
3人称単数
tema ∼ ta
tema ∼ ta
teda
temasse
temas
temast
temale ∼ talle
temal ∼ tal
temalt ∼ talt
temaks
temana
temani
temata
temaga
2人称複数
teie ∼ te
teie ∼ te
teid
3人称複数
nemad ∼ nad
nende
neid
主格
属格
分格
1人称複数
meie ∼ me
meie ∼ me
meid
121
© Kazuto Matsumura 1999–2005
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
meisse
meis
meist
meile
meil
meilt
meiks
meiena
meieni
meieta
meiega
teisse
teis
teist
teile
teil
teilt
teiks
teiena
teieni
teieta
teiega
nendesse ∼ neisse
nendes ∼ neis
nendest ∼ neist
nendele ∼ neile
nendel ∼ neil
nendelt ∼ neilt
nendeks ∼ neiks
nendena
nendeni
nendeta
nendega
16.1.3. 人称代名詞の格の用法に関する注意
3人称の人称代名詞については,一般の名詞と同じ原理の格表示が行われます。すなわち,
単数の tema ∼ ta は,分格目的語または属格目的語(主格目的語)で現れ,複数の nemad ∼
nad は分格目的語または主格目的語で現れます。
Ma vihkan teda (∼ neid).
Ma jätsin ta (∼ nad) koju.
わたしは彼を(∼彼らを)嫌っています。
わたしは彼を(∼彼らを)家に残しました。
1人称複数の meie ∼ me と2人称複数の teie ∼ te が直接目的語の場合は,同じ環境で一
般名詞がどの格による表示を受けるかに関係なく,すべて分格で現れます。
Nad vihkavad meid (∼ teid).
Nad jätsid meid (∼ teid) koju.
彼らは私たちを(∼あなたたちを)嫌っています。
彼らは私たちを(∼あなたたちを)家に残しました。
1人称単数の mina ∼ ma と2人称単数の sina ∼ sa が直接目的語の場合も,meie や teie と
同じく一律に分格形にして構いませんが,属格目的語が現れる環境では,属格形にすること
もできます。
Ta ju vihkab mind (∼ sind).
彼女はわたしを(∼あなたを)嫌っていますから。
Nad jätsid mind (∼ sind) koju. ∼ Nad jätsid mu (∼ su) koju.
彼らはわたしを(∼あなたを)家に残しました。
16.2. 再帰代名詞
16.2.1. 再帰代名詞の用法
再帰代名詞は,同じ文の中で主語と同じ人を指す必要がある場合に用います。英語の再帰
代名詞は,人称によって形が異なりますが(myself, yourself, himself, etc.),エストニア語の再
帰代名詞は,すべての人称に共通する形が1つあるだけです。
Ma pean sinna ise minema.
Sa pead sinna ise minema.
Ta peab sinna ise minema.
Me peame sinna ise minema.
Te peate sinna ise minema.
Nad peavad sinna ise minema.
わたしはそこへ自分でいかなければなりません。
あなたはそこへ自分でいかなければなりません。
彼(彼女)はそこへ自分でいかなければなりません。
わたしたちはそこへ自分でいかなければなりません。
あなたたちはそこへ自分でいかなければなりません。
彼ら(彼女たち)はそこへ自分でいかなければなりません。
122
© Kazuto Matsumura 1999–2005
エストニア語は,英語よりは,再帰代名詞を頻繁に用います。エストニア語の再帰代名詞
は,とくに日本語に訳す必要がなかったり,訳すことが不可能な場合があります。
Ta esitas kandidaadiks iseenda.
Ta ei anna seda endale (∼ enesele) andeks.
Ta kutsus mind enda juurde külla.
Ma sain endale parema koha.
Ostsin endale uue särgi.
Ma panen end riidesse.
Me peseme ennast.
Sa tunned ennast hästi.
Ta tappis enda.
Ta külmetas end ära.
彼は自分自身を候補者として提案しました。
彼を自分がそれをすることを許しません。
彼女はわたしを自分の家に招待しました。
わたしはもっとよい席が(自分用に)とれました。
わたしは(自分用に)新しいシャツを買いました。
わたしは服を着ます[自分を服の中に入れる]。
わたしたちは(自分の)身体を洗います。
あなたは気分がいいです[自分を良く感じる]。
彼女は自殺した[自分を殺した]。
彼は寒くて風邪をひいてしまいました。
16.2.2. 再帰代名詞の格変化
再帰代名詞のほとんどの格形には,並行形があります。どちらの形を用いるかは,話者の
好みや文全体のリズムなどによって決まります。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
ise
enese
ennast
enesesse
eneses
enesest
enesele
enesel
eneselt
enesekd
enesega
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
enda
end
endasse
endas
endast
endale
endal
endalt
endaks
endaga
複数
ise
eneste
−−−
enestesse
enestes
enestest
enestele
enestel
enestelt
enesteks
enestega
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
endi
endid *)
endisse
endis
endist
endile
endil
endilt
endiks
endiga
*) 話しことばでは,単数分格形 ennast ∼ end が複数分格形 endid の代わりに用いられます。
Poisid pesid end (∼ endid) puhtaks.
少年たちは身体を洗ってきれいになりました。
Meid ennast (∼ endid) ei olnud kohal. わたしたち自身はそこにいませんでした。
主格以外の格において,再帰代名詞の前に ise を添えると再帰代名詞の強調形ができます。
強調のために添えられた ise は形を変えません。
Iseenesest ei muutu midagi paremaks.
何事もそれ自身ではよくなりません。
Uks avanes iseenesest.
ドアが自然に開きました。
Mägimatkal peab igaüks iseenese eest hoolitsema.
山を旅するときは,めいめいが自分で自分の身の回りことをする必要があります。
単数
複数
123
© Kazuto Matsumura 1999–2005
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
−−−
iseenese
iseennast
iseenesesse
iseeneses
iseenesest
iseenesele
iseenesel
iseeneselt
iseeneseks
iseenesega
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
iseenda
iseend
iseendasse
iseendas
iseendast
iseendale
iseendal
iseendalt
iseendaks
iseendaga
−−−
iseeneste
−−− iseenestesse
iseenestes
iseenestest
iseenestele
iseenestel
iseenestelt
iseenesteks
iseenestega
∼ iseendi
iseendid
∼ iseendisse
∼ iseendis
∼ iseendist
∼ iseendile
∼ iseendil
∼ iseendilt
∼ iseendiks
∼ iseendiga
16.3. 所有再帰代名詞(oma)
16.3.1. 所有再帰代名詞と人称代名詞の属格形の用法の比較
英語の人称代名詞の所有格の形(my, your, his, her, its, etc.)に対応するエストニア語は,一般
に人称代名詞の属格形です。
Minu asjad on korras.
わたしは万事うまくいっています。
Mu palitu on kapis.
わたしのオーバーは衣装戸棚にあります。
Otsitakse meie dokumente.
わたしたちの書類をさがしてくれています。
Me seljakotid on juba vagunis.
わたしたちのリュックサックは,もう列車に運んであります。
Pojad ei teadnud, mida olid nende isad sõja ajal teinud.
息子たちは,自分たちの父親が戦争中にしたことを知りませんでした。
しかし,英語の人称代名詞の所有格とエストニア語の人称代名詞の属格形の間の対応関係
は,英語の次のような文に関してはなりたちません。
(1) I am driving my car.
(2) You are driving your car.
これらの文では,所有格の人称代名詞は主語と同じ人を指しています。このような場合,
エストニア語では人称代名詞の属格の代わりに,次の文(3a), (4a)のように所有再帰代名詞
oma「自分の(もの)」を用います。
(3) a. Ma sõidan oma autoga.
b. Ma sõidan mu autoga.
(4) a. Sa sõidad oma autoga.
b. Sa sõidad su autoga.
わたしは(自分の)車を運転していきます。
(誤)
あなたは(自分の)車を運転していきます。
(誤)
エストニア語では,1人称と2人称では(3b)や(4b)のような言い方はしません。ただし,3人
称の人称代名詞に限って,(a)(b)両方の言い方が可能です。2つの文の意味の違いに注意して
下さい。
(5) a. Mati armastab oma naist.
b. Mati armastab tema naist.
マッティは(自分の)妻を愛しています。
マッティは彼[他人]の奥さんを愛しています。
124
© Kazuto Matsumura 1999–2005
すなわち,(5b)の場合,属格形になっている人称代名詞 tema は主語の Mati を指すことはで
きません。いいかえると,(5b) は理想的な夫婦関係を表していないことになります。
名詞を修飾する所有再帰代名詞 oma は,ふつう,名詞と格・数の一致をおこさず,不変
化になります。
Ma loen oma raamatut.
Sa räägid oma sõbraga.
Lapsed külastasid oma vanemaid.
Nad elavad oma majas.
Kirjanik jutustas oma raamatust.
Mees tõi siia oma tööriistad.
Lapsed külastasid oma vanemaid.
わたしは自分の本を読んでいます。
あなたは(自分の)友人と話しています。
子どもたちは(自分の)両親を訪問しました。
彼らは自分の家に住んでいます[彼らの持ち家]。
作家は自分の著書について語りました。
男は(自分の)道具を持参しました[個人所有の道具]。
子どもたちは(自分の)両親を訪問しました。
ときに oma は,形容詞のように名詞と格・数の一致をおこすことがあります。一致が起こ
ると,発話の時点において,主語の表す人間(たち)が,問題となっている対象物を,他人と
共有せず,自分(たち)だけで専有している状態が成立しているという事実が強調されます。
また,主語の表す人間(たち)が問題となっている対象物の本来の所有者であるかどうかは二
の次となって,しばしば,本来の所有ではない可能性が示唆されます。
Nad elavad omas majas.
彼らは自分たちだけである家に住んでいます[共同住宅ではない,たとえば一戸建て
の家。借家であってもよい]。
Kirjanik jutustas omast raamatust.
作家は自分の本について話しました[たとえば,書評のために担当した本,書店で見
つけた本など。作家自身の著書である可能性は低い]。
Mees tõi siia oma (∼ omad) tööriistad.
男は自分の道具を持参しました[他人に道具を借りなくても困らないように,自分が
使う道具を自分で持参したというような場合]。
16.3.2. 所有再帰代名詞の名詞的用法
英語には,mine, yours, hers, ours のように「∼もの」を意味する所有代名詞と呼ばれる形が
あります。また,「トムのもの」という場合には,所有格をそのまま用います。
This book is mine (∼ Tom’s).
エストニア語のこれに対応する表現は,「属格形+所有再帰代名詞」です。
Kelle oma see on?
これは誰のものですか?
See auto on minu oma (∼ venna oma).
この車はわたしのもの(∼弟のもの)です。
Need raamatud on sinu omad (∼ isa omad).
これらの本はあなたのもの(∼父親のもの)です。
Sinu lapsed on juba suured, aga minu omad on veel väikesed.
あなたの子どもたちはもう大きいですが,わたしの(子どもたち)はまだ小さいです。
16.3.3. 所有再帰代名詞の格変化
所有再帰代名詞 oma は,名詞 osa と同じタイプの格変化をします。
125
© Kazuto Matsumura 1999–2005
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数形
oma
oma
oma
omasse
omas
omast
omale
omal
omalt
omaks
omaga
複数形
omad
omade
omasid ∼ omi
omadesse
omades
omadest
omadele
omadel
omadelt
omadeks
omadega
16.4. 疑問詞の格変化
疑問代名詞の kes「誰」と mis「何」の複数形は,指示対象が複数であることを特に明示しな
ければならない場合にのみ用いられ,通常は,指示対象の単複に関係なく単数形を用います。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
単数
kes
kelle
keda
kellesse
kelles
kellest
kellele
kellel ∼ kel
kellelt
kelleks
kellena
kelleni
kelleta
kellega
複数
kes
kelle
keda
kellesse
kelles
kellest
kellele
kellel
kellelt
kelleks
kellena
kelleni
kelleta
kellega
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
mis
mille
mida
millesse
milles
millest
millele
millel ∼ mil
millelt
milleks
millena
milleni
milleta
mis
mille
mida
millesse
milles
millest
millele
millel
millelt
milleks
millena
milleni
milleta
∼ kellede
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
kelledesse
kelledes
kelledest
kelledele
kel ∼ kelledel
kelledelt
kelledeks
kelledena
kelledeni
kelledeta
kelledega
∼ millede
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
milledesse
milledes
milledest
milledele
mil ∼ milledel
milledelt
milledeks
milledena
milledeni
milledeta
126
© Kazuto Matsumura 1999–2005
共格
millega
millega
∼ milledega
疑問詞 kumb は「2つのうちのどれ(どちら)」の意味なので,複数形はありません。
「どれ」が
複数の対象を指す場合には,kes, mis が用いられます。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
kumb
kumma
kumba
kummasse ∼ kumba
kummas
kummast
kummale
kummal
kummalt
kummaks
kummana
kummani
kummata
kummaga
疑問形容詞 missugune, milline は,指示形容詞の niisugune, selline などに対応する疑問詞で,
「どんな」に意味になります。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
missugune
missuguse
missugust
missugusesse
missususes
missugusest
missugusele
missugusel
missuguselt
missuguseks
missugusega
複数
missugused
missuguste
missuguseid
missugustesse
missugustes
missugustest
missugustele
missugustel
missugustelt
missugusteks
missugustega
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
milline
millise
millist
millisesse
millises
millisest
millisele
millisel
milliselt
milliseks
millisega
millised
milliste
milliseid
millistesse
millistes
millistest
millistele
millistel
millistelt
millisteks
millistega
127
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
missuguseisse
missuguseis
missuguseist
missuguseile
missuguseil
missuguseilt
missuguseiks
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
milliseisse
milliseis
milliseist
milliseile
milliseil
milliseilt
milliseiks
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 17 章(seitsmeteistkümnes peatükk)
17.1. 指示詞
17.1.1. 「これ,あれ,それ」
エストニア語の指示代名詞は,see (複数 need)です。see は文脈によって,「これ」
「あれ」
「そ
れ」のいずれにもなります。
指示代名詞は,名詞の前に修飾語として添えることができ,その場合は,形容詞と同じよ
うに振るまいます。
「これ」と「あれ」を区別する必要がある場合には,siin「ここ」または seal「あそこ」を添えて,
see siin「ここのそれ(=これ)」または see seal「あそこのそれ(=あれ)」と言います。名詞を修飾す
る場合は,see raamat siin「この本」または see raamat seal「あの本」などとなります。
See on ilus pilt.
See pilt on ilus.
Ma tahan sellest koosolekust osa võtta.
See siin on sulepea ja see seal on pliiats.
Anndke mulle see raamat seal!
これはきれいな絵です。
この絵はきれいです。
わたしはこの会議に参加したいと思います。
これはペンで,あれは鉛筆です。
わたしにあの本をください。
see に対応する複数形は need,too に対応する複数形は nood です。
Need on ilusad pildid.
Need pildid on ilusad.
Andke mulle need raamatud seal!
これらはきれいな絵です。
これらの絵はきれいです。
わたしにあれらの本をください。
see は,物やことがらを指す一般的な代名詞として用いられます。
Ta oli selle vastu.
Ma tean seda.
Ma ei saa sellest aru.
Sellest ei tule midagi.
かれはそれに反対でした。
わたしはそのことを知っています。
わたしはそのことが理解できません。
それは箸にも棒にもかかりません。
see は,また,後に来る従属節を受ける代名詞として用いられます。
Isa oli selle vastu, et mina saan õpetajaks. 父はわたしが教師になることに反対でした。
Jaan puudus loengust selle tõttu, et tal valutas hammas.
ヤーンは,歯が痛かったので講義を休みました。
Teie sööte selleks, et elada, aga mina elan selleks, et süüa.
君たちは生きるために食べるが,僕は食べるために生きています。
指示代名詞 see の格変化は次のようになります。
主格
属格
分格
単数
see
selle
seda
複数
need
nende
neid
128
© Kazuto Matsumura 1999–2005
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
sellesse
selles
sellest
sellele
sellel
sellelt
selleks
sellega
∼ sesse
∼ ses
∼ sest
∼ sel
∼ selt
∼ seks
nendesse
nendes
nendest
nendele
nendel
nendelt
nendeks
nendega
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
neisse
neis
neist
neile
neil
neilt
neiks
【参考】
文法書は,ふつう,話者から離れたところにあるものを指す場合に用いられる指示代名詞
として too (複数 nood)を挙げていますが,see ∼ need と too ∼ nood の違いは,実際には,
意味上のものというより方言的なものです。すなわち,共通語,およびタリンを中心とする
北エストニア地方ではもっぱら see ∼ need を用い,タルトを中心とする南エストニア地方
ではふつう too ∼ nood を用います。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
too
tolle
toda
tollesse
tolles
tollest
tollele
tollel
tollelt
tolleks
tollega
∼ tol
∼ tolt
複数
nood
nonde
noid
nondesse ∼ noisse
nondes ∼ nois
nondest ∼ noist
nondele ∼ noile
nondel ∼ noil
nondelt ∼ noilt
nondeks ∼ noiks
nondega
17.1.2. 「同じ」
日本語の「同じ」に相当するのは,sama です。名詞的に用いられる場合(「同じこと」
「同じも
の」)は,指示代名詞の see のついた seesama という形になります。
Meie oleme samal arvamusel.
わたしたちは意見が同じです。
Olen samal arvamusel kui teie.
わたしはあなたと同じ意見です。
Mina olen teinud sedasama.
わたしはまったく同じことをしました。
Kas see on seesama, mida te mulle eile näitasite?
これは昨日見せてもらったものと同じものですか?
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
単数
sama
sama
sama
samasse
samas
samast
samale
複数
samad
samade
samu
samadesse
samades
samadest
samadele
129
© Kazuto Matsumura 1999–2005
接格
奪格
変格
共格
samal
samalt
samaks
samaga
samadel
samadelt
samadeks
samadega
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
see/sama
selle/sama
seda/sama
sellesse/samasse
selles/samas
sellest/samast
sellele/samale
sellel/samal
sellelt/samalt
selleks/samaks
selle/samaga
need/samad
nende/samade
neid/samu
nendesse/samadesse
nendes/samades
nendest/samadest
nendele/samale
nendel/samadel
nendelt/samadelt
nendeks/samaks
nende/samadega
17.1.3. 「こんな,そんな」
エストニア語には「こんな,そんな」の意味の形容詞(指示形容詞)が,たくさんありますが,
どれも意味は同じと考えて差し支えありません。また格変化も基本的にすべて同じタイプに
なります。
Selline vastus mulle ei meeldinud.
そのような答は,わたしの好みではありませんでした。
Selline mees nagu tema oskab hästi elada.
彼のような男は,上手に生きることができます。
Palun andke mulle midagi taolist!
何か同様のものをください。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
selline
sellise
sellist
sellisesse
sellises
sellisest
sellisele
sellisel
selliselt
selliseks
sellisega
複数
sellised
selliste
selliseid
sellistesse ∼
sellistes ∼
sellistest ∼
sellistele ∼
sellistel ∼
sellistelt ∼
sellisteks ∼
sellistega
主格
属格
分格
入格
共格
niisugune
niisuguse
niisugust
niisugusesse
niisugusega
niisugused
niisuguste
niisuguseid
niisugustesse ∼ niisuguseisse
niisugustega
130
selliseisse
selliseis
selliseist
selliseile
selliseil
selliseilt
selliseiks
© Kazuto Matsumura 1999–2005
主格
属格
分格
入格
共格
säärane
säärase
säärast
säärasesse
säärasega
säärased
sääraste
sääraseid
säärastesse ∼ sääraseisse
säärastega
主格
属格
分格
入格
共格
taoline
taolise
taolist
taolisesse
taolisega
taolised
taoliste
taolisi
taolistesse ∼ taolisisse
taolistega
17.2. 疑問詞(関係詞)
疑問詞は疑問文の文頭におかれます。
Kelle raamatud need on?
これらは誰の本ですか?
Mida te ütlesite?
何とおっしゃいましたか?
Kummalt ma pean raha küsima?
どちらにお金をくれと言ったらいいでしょうか?
Missuguseid (∼ Milliseid) raamatuid pean ma lugema?
どんな本を読んだらいいでしょうか?
疑問詞は,間接疑問文の従属接続詞として用いられます。
Ma ei tea, kelle raamatud need on.
これらが誰の本か,わたしは知りません。
Mees ütleb mulle homme, kumma lapse me kaasa võtame.
とちらの子どもを連れていくか,主人が明日わたしに言います。
Palun öelge, missuguseid raamatuid ma pean lugema.
どんな本を読んだらいいか,教えてください。
疑問詞 kes, mis は,関係代名詞として用いられます。
Ma tean niisugust inimest, kes oskab seal hästi orienteeruda.
わたしは,そこでよく適用できる人を知っています。
Ma olen lugenud ainult niisuguseid raamatuid, mida õpetaja soovitas.
わたしは,先生が推薦した本だけを読みました。
17.3. 不定代名詞
17.3.1. 「誰か(ある人)」「何か(あるもの)」
Keegi peab selle töö ära tegema.
Ta hüüdis midagi.
主格
属格
誰か(ある人)
keegi
kellegi
誰かがこの仕事を仕上げなければなりません。
彼女は何か叫びました。
何か(あるもの)
miski
millegi
131
© Kazuto Matsumura 1999–2005
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
kedagi
kellessegi
kelleski
kellestki
kellelegi
kellelgi
kelleltki
kellekski
kellegagi
midagi
millessegi
milleski
millestki
millelegi
millelgi
milleltki
millekski
millegagi
17.3.2. 「すべて,どれも」
kõik「すべて」は,複数主格が単数主格と同じ形です。kõik の単数形は非個体名詞とともに,
複数形は個体名詞とともに用いられます。
Ma tean kõik.
わたしは何でも(すべて)知っています。
Kõik olid väsinud.
みんなくたくたでした。
Kõik lapsed on siin.
子どもたちは皆ここにいます。
Tahan tutvuda kõigega (∼ kõigiga).
すべてについて知りたい(∼みんなと知り合いたい)と思います。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
単数
kõik
kõige
kõike
kõigesse ∼ kõike
kõiges
kõigest
kõigele
kõigel
kõigelt
kõigeks
kõigena
kõigeni
kõigeta
kõigega
複数
kõik
kõikide
kõiki
kõikidesse
kõikides
kõikidest
kõikidele
kõikidel
kõikidelt
kõikideks
kõikidena
kõikideni
kõikideta
kõikidega
∼ kõigi
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
kõigisse
kõigis
kõigist
kõigile
kõigil
kõigilt
kõigiks
iga「すべての,いかなる」は形容詞として,igaüks「めいめい,おのおの」は名詞的に,どち
らも単数形でのみ用いられます。
Seda teab iga inimene.
Sa vaatad televiisorit igal õhtul.
Igaüks teab seda.
Ta annab igaühele õuna.
主格
属格
分格
iga
iga
iga ∼ igat
それはみんなが知っています。
あなたは毎晩テレビを見ます。
誰でもそれは知っています。
彼女はめいめいにリンゴを(1つ)あげます。
igaüks
igaühe
igaüht
∼ igaühte
132
© Kazuto Matsumura 1999–2005
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
igasse
igas
igast
igale
igal
igalt
igaks
−
igaühesse ∼ igaühte
igaühes
igaühest
igaühele
igaühel
igaühelt
igaüheks
igaühega
17.3.3. 「いくつか」「多数(の)」
mõni「いくつか(の)」と mitu「多数(の)」は,単数形と複数形の意味の差があいまいで,単数
形でも意味的には複数の指示対象を表すのがふつうです。
mõni は形容詞相当として用いられ,単数主格では名詞が単数主格形になります。mitu は数
詞相当として用いられ,単数主格では名詞が単数分格形になり,単数の直接目的語として主
格形が現れます。mitu はまた,kui palju? の意味の疑問詞として用いられます。
Andke mulle mõni õun (∼ mõned õunad)!
リンゴをいくつかください。
Püüdsime leida mõnd tuttavat inimest.
わたしたちはだれか知人がいないかとさがしました。
Ta lahkub mõne päeva pärast.
彼は数日後に出発します。
Mõnele on see raske otsus.
一部の人々にとって,それはむずかしい決定事項です。
Lugesin läbi mitu raamatut.
本を何冊も読みました。
Ta läks välismaale mitmeks kuuks.
彼は何か月もの予定で外国に出かけました。
Mitmed meist on juba Tallinnas käinud.
わたしたちの多くがすでにタリンに行ったことがあります。
Mitu tundi sa oled oodanud?
(もう)何時間まっているのですか?
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
mõni
mõne
mõnd
∼ mõnda
mõnesse ∼ mõnda
mõnes
mõnest
mõnele
mõnel
mõnelt
mõneks
mõnega
複数
mõned
mõnede
mõnesid
mõnedesse
mõnedes
mõnedest
mõnedele
mõnedel
mõnedelt
mõnedeks
mõnedega
主格
属格
分格
入格
内格
mitu
mitme
mitut
mitmesse
mitmes
mitmed
mitmete
mitmeid
mitmetesse
mitmetes
133
© Kazuto Matsumura 1999–2005
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
mitmest
mitmele
mitmel
mitmelt
mitmeks
mitmega
mitmetest
mitmetele
mitmetel
mitmetelt
mitmeteks
mitmetega
17.3.4. 「両方」「どちらも」
mõlema ∼ mõlemad「両方(の)」は,単数主格形がないので,主格形の場合は常に複数です。
それ以外の格の場合は単数形が一般的ですが,複数形が用いられることもあります。
Mõlemad vennad on mul surnud.
Ma soovin mõlemat raamatut.
Ta tegi seda mõlema käega.
Ma tutvusin seal mõlemaga (∼ mõlematega).
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
単数
−−
mõlema
mõlemat
mõlemasse
mõlemas
mõlemast
mõlemale
mõlemal
mõlemalt
mõlemaks
mõlemaga
わたしの兄は2人とも死にました。
本は両方ともください。
彼はそれを両手でしました。
両方の人とそこで知り合いました。
複数
mõlemad
mõlemate
mõlemaid
mõlematesse
mõlemates
mõlematest
mõlematele
mõlematel
mõlematelt
mõlemateks
mõlematega
∼
∼
∼
∼
∼
∼
∼
mõlemaisse
mõlemais
mõlemaist
mõlemaile
mõlemail
mõlemailt
mõlemaiks
kumbki「どちらも」は肯定文でも否定文でも用いられます。名詞は単数形になります。
Kumbki vend ei tulnud.
どちらの兄も来ませんでした。
Kumbki vend tuli eri ajal.
兄はふたりとも別々の時間にやってきました。
Ma andsin kummalegi (∼ mõlemale) lapsele kaks õuna.
人のこどものそれぞれに(∼両方に)リンゴを2つあげました。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
kumbki
kummagi
kumbagi
kummassegi ∼ kumbagi
kummaski
kummastki
kummalegi
kummalgi
kummaltki
kummakski
kummagagi
134
© Kazuto Matsumura 1999–2005
17.4. 相互代名詞
「互いに,互いを」の意味を表す代名詞です。teineteise は2人の場合に用いられます。
üksteise は2人の場合も,3人以上の場合にも用いられます。
Jüri ja Olev aitavad teineteist (∼ üksteist).
ユリとオレヴは互いに助け合います。
Jüri, Olev ja Mart aitavad üksteist.
ユリとオレヴとマルトは互いに助け合います。
Nad mõlemad tunnevad juba teineteist (∼ üksteist).
ふたりはもう知り合いです。
Kõik siin tunnevad juba üksteist.
ここではすでに全員がお互いに知り合いです。
Neil kahel polnud teineteisele (∼ üksteisele) enam palju ütelda.
ふたりはもう互いに相手に話すことがたいしてありませんでした。
Pärast head mängu langesid jalgpallurid üksteisele kaela.
すばらしい試合のあと,サッカー選手たちは互いに抱き合いました。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
共格
−−−−
teineteise
teineteist
teineteisesse
teineteises
teineteisest
teineteisele
teineteisel
teineteiselt
teineteiseks
teineteisega
−−−−
üksteise
üksteist
üksteisesse
üksteises
üksteisest
üksteisele
üksteisel
üksteiselt
üksteiseks
üksteisega
135
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 18 章(kaheksateistkümnes peatükk)
18.1. 動詞の活用:不定詞
エストニア語には不定詞と呼ばれる形が2つあり,語尾に応じて,それぞれ ma-不定詞,
da-不定詞と呼ばれます。
ma-不定詞を見ると,動詞のもっとも基本的な語幹の形がわかります。階程交替する動詞で
は,ma-不定詞は常に強階程です。ma-不定詞の語尾 -ma は,すべての動詞に共通です。
da-不定詞の形からは,動詞を活用させる場合,ma-不定詞についで重要な情報が得られま
す。da-不定詞の語尾は,動詞によって -da, -ta, -a などの形をとります。階程交替する動詞の場
合,da-不定詞が強階程になるものと弱階程になるものの2つのタイプがあります。
ma-不定詞
ela/ma
luge/ma
tõmba/ma
käi/ma
pane/ma
sure/ma
da-不定詞
ela/da
luge/da
tõmma/ta
käi/a
pan/na
sur/ra
住む
読む
引き寄せる
行ってくる
置く
死ぬ
18.2. da-不定詞の語尾
18.2.1. 語尾 -da
da-不定詞が,ma-不定詞とまったく同じ語幹から作られる動詞[(1a)(1b)],ma-不定詞の語
幹とは異なる語幹から作られる動詞[(1c)],両方のタイプの da-不定詞を合わせ持つ動詞[(1d)]
とがあります。(1c)は,da-不定詞が弱階程になる動詞です。
(1a)
(1b)
(1c)
(1d)
ma-不定詞
armasta/ma
õppi/ma
saa/ma
kuul/ma
õmble/ma
kõnele/ma
da-不定詞
armasta/da
õppi/da
saa/da
kuul/da
õmmel/da
kõnel/da
∼ kõnele/da
愛する
学ぶ
受ける
聞く,聞こえる」
縫う[da-不定詞が弱階程]
話す
18.2.2. 語尾 -ta
da-不定詞が,ma-不定詞と同じ語幹から作られる動詞[(2a)]と異なる語幹から作られる動詞
[(2b)]とがあります。(2a)では,子音で終わる語幹,(2b)では母音で終わる語幹が用いられます。
(2b)は da-不定詞が弱階程になるタイプです。
ma-不定詞
(2a) seis/ma
(2b) hakka/ma
da-不定詞
seis/ta
haka/ta
立っている
始める[da-不定詞が弱階程]
18.2.3. 語尾 -a
ma-不定詞の語尾 -ma を -a で置き換えると da-不定詞が得られます。
136
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ma-不定詞
(3) and/ma
da-不定詞
and/a
与える
18.2.4. 変則的な da-不定詞形をもつ動詞
ma-不定詞
mõtle/ma
da-不定詞
mõtel/da
∼ `mõel/da
ütel/da
∼ `öel/da
ütle/ma
考える
話す
jooks/ma
lask/ma
pese/ma
joos/ta
las/ta
pes/ta
走る
∼させる
洗う
jät/ma
kat/ma
küt/ma
nut/ma
pet/ma
võt/ma
jätt/a
katt/a
kütt/a
nutt/a
pett/a
võtt/a
残す
覆う
暖房する
泣く
欺く
取る
käi/ma
vii/ma
joo/ma
loo/ma
too/ma
löö/ma
müü/ma
söö/ma
käi/a
vii/a
juu/a
luu/a
tuu/a
lüü/a
müü/a
süü/a
行ってくる
連れて行く
飲む
創造する
持ってくる
打つ
売る
食べる
ole/ma
tule/ma
mine/ma
pane/ma
sure/ma
näge/ma
tege/ma
olla
tulla
minna
panna
surra
näha
teha
ある,いる
来る
行く
置く
死ぬ
見る
する,作る
18.3. da-不定詞をとる動詞
18.3.1. 可能性や意志を表す動詞
saama
tohtima
∼できる(能力)
∼してよい
võima
julgema
137
∼できる(条件)
思い切って∼する
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Haige ei saa käia, sest tal valutab jalg.
病人は(歩きたくても)歩けません。足が痛むのです。
Jüri ei saa õppida, kuna tal ei ole õpikut. ユリは勉強できません。教科書がないのです。
Ants ei saa praegu tulla, sest tal pole aega.
アンツは今来ることができません。時間がないのです。
Kas saan teid aidata?
お手伝いしていいですか?
Jüri ei või tööle tulla, sest ta oli haige (ja võib veel teisi nakatada).
ユリは出勤できません。病み上がりですので(まだ人に病気をうつす可能性があります)。
[本人はまったく普通に動くことができる]
See kurjategija võib veel elus olla.
この犯罪人はまだ生きている可能性があります。
Kas võin teid aidata?
お手伝いしましょうか?
Kas tohin teid koju saata?
家までお送りしましょうか?
Haige ei tohi veel tõusta, arst ei luba.
病人はまだ起きあがってはなりません。医者の許可がないのです。
Ma ei julge üksi minna.
わたしはひとりで行く勇気がありません。
püüdma
jõudma
suutma
∼するよう努力する
∼することができる
∼する能力がある
Haige püüab tõusta, kuid ta ei suuda (∼ ei jõua) veel tõusta, sest ta on väga nõrk.
病人は起きあがろうとするが,まだ起きあがることができません。体力がないのです。
Olen nii väsinud, et ei jõua (∼ ei suuda) enam käia.
わたしはとても疲れていて,もう歩けません。
Kas jõudsid töö lõpetada? −Ei jõudnud.
仕事を終えることができましたか? −できませんでした。
Püüdsin küll kiiresti kirjutada, aga ma ei suuda terve päev laua taga istuda.
急いで書こうとしたのですが,一日中机の前に座っているのは無理です。
See on võimatu, ma ei suuda seda uskuda.
それはありえません。わたしには信じられません。
Toomas ei suutnud otsustada, missugust võõrkeelt õppida.
トーマスはどの外国語を学ぶか決められませんでした。
tahtma
soovima
∼しようと欲する
∼しようと望む
Kes tahab (∼ soovib) sõna võtta?
どなたか発言したい方はいらっしゃいますか?
Mida te soovite juua, teed või kohvi?
紅茶とコーヒー,どちらをお飲みになりたいですか?
Rein tahtis õhtul välja minna, kuid ei saanud, sest tuli Jaan, kes soovis (∼ tahtis) malet mängida.
レインは夕方,外出しかったのですが,行けませんでした。ヤーンがやってきて,
チェスをしたいと言ったからです。
18.3.2. 使役や許可を表す動詞
不定詞の意味上の主語(実際にことを行う人)は,接格(語尾-l)で表されます。
aitama
lubama
laskma
käskima
∼するのを手伝う
∼するのを許す
138
∼させる
∼するよう命じる
© Kazuto Matsumura 1999–2005
soovitama
∼するよう勧める
Ma aitan sul sõnaraamatust sõnu otsida.
あなたが辞書で単語を引くお手伝いをしましょう。
Naabrid ei lasknud mul magada.
隣が騒がしくて,寝つかれませんでした。
Kas väike õde laseb sul õppida?
あなたは小さな妹に勉強の邪魔をされませんか?
Arst ei luba tal suitsetada.
医者は彼がタバコを吸うことを許可しません。
Kas lubate mul ära minna?
退出してよろしいですか?
Prodekaan käskis tal avalduse kirjutada.
副学部長は,彼女に申請書を書くよう命じました。
Dotsent Palm soovitas meil seda artiklit lugeda.
講師のパルム先生は,わたしたちにこの論文を読むよう勧めました。
【注意】動詞 lubama には「(∼に)∼することを約束する」という意味もあります。
Riina lubas mul raamatu ära viia.
リーナは,本を持っていっていいと,わたしに言いました。[持ち去るのは「わたし」]
Riina lubas mulle raamatu ära viia.
リーナは,本を持っていくと,わたしに約束しました。[持ち去るのはリーナ]
18.3.3. ある動作・行為に対する心理的状態を表す動詞
armastama
lootma
mõtlema
meeldima
kartma
kavatsema
oskama
∼することを愛する
∼できると楽観する
∼しようと思う
∼するのが好きだ
∼するのが怖い
∼するつもりだ
∼する能力がある
Mari armastab laulda.
マリは歌うことが好きです。
Kas sa ei karda hilineda?
遅れる心配はありませんか?
Ei, ma loodan täpselt kohal olla.
いいえ,時間通りにつけるだろうと思います。
Mõtlesin täna temaga eesti keeles vestelda, kuid ei oska veel hästi rääkida.
今日,彼とエストニア語で話そうと思ったのですが,まだうまく話せません。
Mida kavatsete õhtul teha?
今晩,何をするつもりですか?
Lähen kontserdile, mulle meeldib muusikat kuulata.
コンサートに行きます。音楽を聞くのが好きなものですから。
18.3.4. 非人称構文
次のような動詞は,da-不定詞を伴って非人称構文を作ります。不定詞の意味上の主語は,
接格(語尾-l)で表されます。
õnnestub
tuleb
on tarvis
maksab
on vaja
ei tarvitse
∼するのに成功する
∼する必要がある
∼する必要がある
Raamatuid tuleb hoida.
Mul ei õnnestunud professoriga rääkida.
Kas maksab ärrituda?
Tuleb oodata, ei maksa rutata.
Võistlustöö on vaja esitada varsti.
∼する価値がある
∼する必要がある
∼する必要がない
本は大切に取り扱う必要があります。
わたしは教授と話す機会がありませんでした。
いらいらしたところで,どうにかなりますか?
待たなければなりません。急ぐのは無意味です。
応募作品はすぐに提出する必要があります。
139
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Meil on tarvis tõsiselt töötada, kuid ei tarvitse närvitseda.
わたしたちは,まじめに働かなければなりませんが,神経質になる必要はありません。
18.3.5. 名詞の修飾句
次のような名詞は,da-不定詞をとることができます。
võimalus
soov
lootus
luba
tarvidus
hirm
aeg
機会,可能性
希望
期待
許可
必要
恐れ
∼する時間
kavatsus
tahtmine
käsk
vajadus
õnn
rõõm
意図
意思
命令
必要
好運
喜び
Poistel oli soov (∼ kavatsus) matkama minna.
少年たちは旅行に出かけたいと希望していました(旅行に出かけるつもりでした)。
Oli võimalus raha teenida.
お金を作る機会がありました。
Mul on käsk päevik dekanaati viia. 日誌を学部長室に持って行くよう指示されています。
Kas on lootust stipendiumi saada?
奨学金がもらえると期待できますか?
Virvel on hirm ilma stipendiumita jääda.
ヴィルヴェは奨学金がもらえないのではないかと恐れています。
Kui on vajadus sõna võtta, siis tuleb seda teha.
発言する必要があるときは,そうしなければなりません。
Kas on tarvidust seda küsimust veel arutada?
この質問について討議する必要がまだありますか?
Mul oli õnn temaga tutvuda.
彼女と知り合いになれて好運です。
On rõõm sind näha.
あなたの顔を見ることができて嬉しいです。
On aeg magama minna.
寝る時間です。
18.3.6. 「on +da-不定詞」
On näha, et ta on purjus.
彼が酔っていることは見ればわかります。
On teada, et ta ei saa koosolekust osa võtta.
彼が会議に出られないことがわかっています。
Täna on oodata sooja ilma.
今日は,暖かい天気になるでしょう。
Siin on märgata valgust.
ここでは光が感じられます。
See maja on müüa.
この家は売りに出されています。
Seda pole kuskilt osta.
それはどこにも売っていません.
18.3.7. 「on +形容詞+da-不定詞」
Kas sul on vaja raha teenida?
Temaga on huvitav vestelda.
Suitsetada on kahjulik.
On vara magama minna.
On meeldiv teiega tutvuda.
Seda on raske uskuda.
あなたはお金を作る必要がありますか?
彼と話すのは面白いです。
喫煙は有害です。
寝るにはまだ早いです。
お知り合いになれて嬉しいです。
それは信じがたいです。
140
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kas oli igav oodata?
Ei, siin oli mugav istuda.
Nüüd on hilja teda kutsuda.
待つのは退屈でしたか?
いいえ,ここは座り心地がよかったですから。
彼女を呼ぶにはちょっと遅いです。
18.3.8. 接続詞 et とともに(目的を表す副詞句)
Sa oled liiga noor, et sellest aru saada.
それを理解するには,あなたはまだ若すぎます。
Ootasime taksot, et raudteejaama sõita.
駅まで行こうと,タクシーを待ちました。
Jüri läks postkontorisse, et kaugekõne talongi osta.
長距離電話のクーポンを買おうと,彼は郵便局へ出かけました。
Võtsin sõnaraamatu, et uue sõna tähendust vaadata.
新しい単語の意味を調べようと,辞書を手に取りました。
Sööme selleks, et elada, kuid ei ela selleks, et süüa.
生きるために食べます。食べるために生きているのではありません。
18.3.9. 非人称の疑問文
Mis teha?
何をすべきでしょうか?(何をしたらいいのでしょう?)
Mõtlen, kuidas vastata.
どう答えようか,考えています。
Millega seda seletada?
それは何によって説明すればいいのでしょう?
Küsisin, millega seda seletada.
それを何によって説明すればいいのか,と質問しました。
Kuhu õhtul minna?
夜どこへ出かけましょうか?
Ma ei tea, kuhu õhtul minna.
夜どこへ出かけたらいいか,わたしには分かりません。
Milleks nii kaua oodata?
なぜこんなに長く待たなければならないのですか?
Ei saa aru, milleks nii kaua oodata.
なぜこんなに長く待たなければならないのか,分かりません。
Kas arst kutsuda?
医者を呼びましょうか?
Ta küsis, kas kutsuda arst.
医者を呼びますか,と彼女は聞きました。
Kas ära minna või siia jääda?
立ち去るべきでしょうか,ここに残るべきでしょうか?
Kas bussiga sõita või jalutada? バスでいきましょうか,それとも歩きましょうか?
Kas kohe ütelda või enne mõtelda?
すぐに言いましょうか,それともまず考えましょうか?
Kas töötada või puhata?
働きましょうか,それとも休みましょうか?
Kas tantsida või istuda?
踊りましょうか,それとも座りましょうか?
Kas naerda või nutta?
笑うべきでしょうか,泣くべきでしょうか?
18.3.10. da-不定詞の否定形
da-不定詞の前に否定を表す不変化詞 mitte を添えると,da-不定詞の否定形ができます。
Olla või mitte olla?
生きるべきか,死ぬべきか?
Kas osta raamat või mitte?
本を買いましょうか,それともよしましょうか?
Kas saata telegramm või mitte? 電報を送ろうか,それともやめようか?
Kas teda ka kutsuda? Miks siis mitte kutsuda?
彼女も呼びましょうか?ぜひ呼びなさいよ。
Ruttasime, et mitte hilineda.
遅れないように,急ぎました。
141
© Kazuto Matsumura 1999–2005
18.3.11. da-不定詞節内の語順
定形動詞の場合,ふつう「動詞+修飾語」の語順ですが,不定詞の場合は,「修飾語+動詞」
の語順が一般的です。
Kirjanik kirjutab romaani.
Ma kutsun sind külla.
Me kuulame muusikat.
作家は小説を書いています。
わたしはあなたを家に招待します。
わたしたちは音楽を聴いています。
Kirjanik hakkab romaani kirjutama.
Ma kavatsen sind külla kutsuda.
Meile meeldib muusikat kuulata.
作家は小説を書き始めます。
わたしはあなたを家に招待するつもりです。
わたしたちは音楽を聴くのが好きです。
18.4. 動詞の活用:副動詞形(des-形)
エストニア語の動詞には,「∼しつつ」
「∼しながら」という意味をもつ形(副動詞形,des-形)
があります。この形は,意味・用法の点で,日本語の動詞の連用形(手紙を書き)やテ形(手紙
を書いて)に通じるところがあります。
副動詞形は,da-不定詞の末尾の母音-a を-es に変えてつくります。
ma-不定詞
luge/ma
kuul/ma
mõtle/ma
hakka/ma
tõus/ma
pese/ma
mine/ma
tule/ma
sure/ma
kart/ma
püüd/ma
söö/ma
võt/ma
näge/ma
da-不定詞
luge/da
kuul/da
mõtel/da
∼ möel/da
haka/ta
tõus/ta
pes/ta
min/na
tul/la
sur/ra
kart/a
püüd/a
süü/a
võtt/a
näh/a
副動詞形
luge/des
kuul/des
mõtel/des
∼ mõel/des
haka/tes
tõus/tes
pes/tes
min/nes
tul/les
sur/res
kart/es
püüd/es
süü/es
võtt/es
näh/es
読む :読みつつ
聞く :聞きつつ
考える:考えつつ
始める:始めつつ
起きる:起きつつ
洗う :洗いつつ
行く :行きつつ
来る :来つつ
死ぬ :死につつ
恐れる:恐れつつ
努める:努めつつ
食べる:食べつつ
取る :取りつつ
見る :見つつ
Nähes dotsent Laant peahoones, otsustas Jaan temaga rääkida.
講師のラーン先生の顔を見たとき,ヤーンは先生と話をしようと思いました。
Omavahel elavalt vesteldes jalutasid sõbratarid koridoris.
元気良くおしゃべりしながら,ふたりは廊下を歩いていました。
Laboratooriumist koju minnes kaotas Virve kinda.
実験室から帰宅する途中,手袋を片方なくしてしまいました。
Mare istus ajalehti lugedes diivanil.
マレはソファーに座って新聞を読んでいました。
Üliõpilased tervitavad õppejõudu püsti tõustes.
学生たちは,起立して先生に挨拶します。
Eile kaubamajast tulles leidsin rahakoti.
昨日デパートから帰る時,財布を見つけました。
Naerdes jooksid lapsed toast välja.
142
© Kazuto Matsumura 1999–2005
子どもたちは,笑いながら部屋から外へ走って出て行きました。
副動詞形が目的語を伴う場合,目的語は副動詞形の前に置かれるのが一般的です。
Jaan kandis lippu. Ta sammus kõige ees.
ヤーンは手に旗を持っていました。彼は先頭を歩きました。
Lippu kandes sammus Jaan kõige ees.
ヤーンは旗を手に持って先頭を歩きました。
143
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 19 章(üheksateistkümnes peatükk)
19.1. ma-不定詞の用法
ma-不定詞には,格語尾がつくことができます。ma-不定詞につく格語尾は,内格語尾 -s,
出格語尾 -st,欠格語尾 -ta,変格語尾 -ks です。
基本形
õppima
内格形
õppima/s
出格形
õppima/st
欠格形
õppima/ta
変格形
õppima/ks
学ぶ
ma-不定詞に格語尾のついた形は,ふつう,動詞の mas-形,mast-形,mata-形,maks-形と
呼ばれます。
19.1.1. ma-不定詞の場所格的意味
ma-不定詞の基本形,mas-形(内格形),mast-形(出格形)は,運動の動詞や動詞 olema と一緒
に用いられて,「∼しに行く」
「∼しているところだ」
「∼してきた」のような意味を表します。
Ma lähen sööma. (kuhu?) [食べに行く]
Ma olen söömas. (kus?)
[食べているところだ]
Ma tulen söömast. (kust?) [食べることから]
わたしは食事に行きます。
わたしは食事中です。
わたしは食事から戻ります。
Virve läks kohvikusse kohvi jooma.
ヴィルヴェは喫茶室へコーヒーを飲みに行ってしまいました。
Kas Virve on praegu kohvi joomas? ヴィルヴェは今,コーヒーをのんでいるところですか?
Ei, Virve tuli juba kohvi joomast ja läks õppima.
いいえ,ヴィルヴェはもうコーヒー飲んで戻り,勉強に行きました。
19.1.2. ma-不定詞の基本形の用法
ma-不定詞の基本形は次のような動詞とともに用いられます。
19.1.2.1. 運動の動詞
「∼しに(行く)」という意味になります。
Rein läheb treenima.
レインはトレーニングに出かけます。
Moskvast saabus kuulus professor loenguid pidama.
著名な教授がモスクワから講義にやってきました。
Poiss jooksis välja palli mängima.
少年はボール遊びをしようと外へ走って出て行きました。
Kas tuled võimlema?
あなたは体操に来ますか?
Ei, ma ei tule võimlema, lähen suusatama.
いいえ,体操には来ません。スキーに出かけます。
Me ruttame pileteid ostma.
わたしたちは,急いでチケットを買いに行くところです。
Kuhu te puhkama sõidate?
あなたは休暇にどこへ旅行しますか?
19.1.2.2. 動作・行為の開始を表す動詞
144
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Rein hakkab treenima.
レインはトレーニングを始めます。
Me hakkame vene keelt õppima: Jaan hakkab tõlkima, Maret hakkab harjutust kirjutama, mina
hakkan lugemispala jutustama. Mati ei hakka veel õppima, ta hakkab Peetriga malet mängima.
わたしたちはロシア語の勉強を始めます。ヤーンは翻訳を始めます。マレットは練
習問題を書き始めます。わたしは読み物テキストの内容を話し始めます。マッティ
はまだ勉強にとりかかりません。彼は,ペーテルとチェスを始めます。
Tammede perekond asus elama Tartusse.
タンム家の人々は,タルトにやってきて生活を始めました。
Kas sa jääd mind ootama?
(行かないで)わたしを待っていてくれますか?
Laps jäi magama.
子どもが寝てしまいました。
Kell jäi seisma.
時計が止まってしまいました。
Kas see paneb sind mõtlema?
Ei, see ajab mind naerma.
あなたはそれを聞くと考えてしまいますか?
いいえ,笑いたくなります。
19.1.2.3. 動詞 hakkama と algama
「∼し始める」の意味の hakkama は ma-不定詞をとりますが,「(∼が)始まる」という意味の
alagma は,ma-不定詞をとることができません。
「動詞 hakkama+ma-不定詞」は,しばしば「∼し始める」という意味が希薄になって,単に
これから起こる出来事を表すだけの場合があります。
Täna hakkab sadama.
今日は雨が降り出します。
Me hakkame ehitama.
わたしたちは(建物を)建てはじめます。
Homme hakkame harjutama uues võimlas.
明日,わたしたちは新しい体育館で練習を始めます。
Täna algab kevad.
今日から春です。
Töö algab 1. (= esimesel) augustil.
仕事は8月1日に始まります。
Harjutus algab uues võimlas kell kümme. 練習は新しい体育館で 10 時に開始されます。
19.1.2.4. 動詞 pidama「∼しなければならない」
Mari peab kirja kirjutama.
マリは手紙を書かなければなりません。
Me peame homseks sõnu kordama.
わたしたちは,明日までに単語の復習をしなければなりません。
Virve peab koosolekule minema.
ヴィルヴェは会議に行かなければなりません。
Peeter peab vabandama, kuna ta hilines.
ペーテルは遅刻したので,謝らなければなりません。
Kas peab akna avama?
窓を開けなければなりませんか?
19.1.2.5. valmis olema「∼する用意がある」,nõus olema「∼することに同意している」
Ta on valmis (∼ nõus) sellest rääkima.
彼は,そのことに関して話す用意があります(話すことに同意しています)。
Rein on valmis vastama, kuna ta õppis eile kaua.
レインは,昨日長時間勉強したので,答える準備ができています。
145
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Me oleme valmis võistlema.
わたしたちは試合の準備が出来ています。
Kas oled nõus minu eest valvesse minema?
わたしの代わりに電話番に行ってくれませんか?
Ei, ma ei saa, aga Sirje on nõus sind aitama.
いいえ,それはできません。シリエなら喜んで力になってくれます。
Tõnis on valmis kõike organiseerima, aga meie pole alati nõus osa võtma.
トニスは何でも企画するのが好きだが,私たちはいつも喜んで参加するわけではない。
19.1.2.6. その他の動詞で ma-不定詞をとるもの
Mari kutsub teed jooma.
マリがお茶に招待してくれます。
Piret õpib klaverit mängima.
ピレットは,ピアノを習っています。
Kes õpetab teda klaverit mängima?
誰が彼女にピアノを教えていますか?
Dotsent Raud saadab Andrese kriiti tooma.
講師のラウト先生は,アンドレスをチョークを取りに行かせます。
19.2. 動詞の mas-形の用法
動詞 olema「いる,ある」,käima「行ってくる」などとともに用いられます。
Külalised on tulemas. (= Külalised tulevad varsti.)
客人たちが到着しようとしているところです[まもなく到着]。
Mari on kirja lõpetamas. (= Mari lõpetab kirja varsti.)
マリは手紙を書き終えようとしています[まもなく書き終える]。
Kas selliseid raamatuid üldse on olemas?
この種の本は実際に存在するのですか?
Me käisime kaks korda nädalas võimlemas.
わたしたちは,週2回運動しにでかけます。
Jüri käis külalistega jalutamas.
ユリは客たちと散歩に行って帰ってきました。
Nad käisid Toomemäge vaatamas.
彼らはトーメマキ丘を見に行ってきました。
19.3. 動詞の mast-形の用法
動詞 tulema「来る」,saabuma「到着する」,tõusma「起きる」,hoiduma「避ける」,keelduma
「拒否する」,tänama「感謝する」などとともに用いられます。
Ene tuleb võimlemast, Andres tuleb ujumast.
エネが運動から帰ってきます。アンドレスが泳ぎから帰ってきます。
Mari saabus mere äärest puhkamast.
マリは海のほとりで休暇を過ごして帰ってきました。
Peeter saabus võimlast treenimast.
ペーテルは体育館でのトレーニングから帰ってきました。
Tõusin magamast kell kaheksa.
わたしは8時に目が覚めて起きました。
Mari hoidus Jüriga kohtumast.
マリはユリと会うのを避けていました。
Peab hoiduma haigestumast.
病気にならないよう気をつける必要があります。
Peeter keeldus sellele küsimusele vastamast.
ペーテルは質問に答えるのを拒みました。
Võõras keeldus tõendit esitamast.
見知らぬ人は,証明書を見せるのを拒みました。
Kuidas elad? − Tänan küsimast, hästi.
いかがお過ごしですか?−(聞いてくださって)ありがとうございます。元気です。
Palun tule pühapäeval minu juurde. − Tänan kutsumast!
146
© Kazuto Matsumura 1999–2005
日曜日にわたしのところへ遊びにきてください。−ご招待ありがとう。
19.4. 動詞の mata-形の用法
19.4.1. 副詞的用法
mata-形は,特定の動詞とは結びつかない,副詞句をつくることができます。
Õppimata ei saa homme kontrolltööd kirjutada.
勉強してなければ,明日の小テストは書くことができません。
動詞 olema「ある,いる」と一緒に用いいると,「∼してない」という状態を表します。
Mul on ajaleht lugemata. (= Ma ei ole ajalehte lugenud.)
わたしは新聞を読んでありません。
Mul on töö lõpetamata.
わたしは仕事が終えてありません。
Töö on lõpetamata.
しごとは終えてありません。
Kas Moskva rong on veel tulemata?
モスクワからの列車は到着がまだですか?
Jah, aga ta on iga minut tulemas.
はい,でもいつ着いてもおかしくない時刻です。
Kas need õunad on pestud või pesemata?
あのリンゴは洗ってありますか,それとも洗ってありませんか?
動詞 jääma「とどまる」,jätma「残す」,unustama「(∼し)忘れる」などとともに用いられます。
Külalised jäid tulemata. (= Külalised ei tulnud.)
客人たちはとうとう来ませんでした。
See film jäi mul vaatamata. (= Seda filmi ma ei vaadanud.)
その映画をわたしは見ませんでした。
Anne jättis sõnad õppimata. (= Anne ei õppinud sõnu.)
アンネは単語を覚えませんでした。
Rein jättis kohtumisele minemata. (=Rein ei läinud kohtumisele.)
レインは約束の会合に出かけませんでした。
Sirje unustas ajalehe tellimata.
シリエは新聞を予約するのを忘れてしまいました。
Jaan unustas piletid ostmata.
ヤーンはチケットを買うのを忘れてしまいました。
19.4.2. 修飾語としての用法
mata-形は,形容詞のように名詞を修飾できます。意味は tud-分詞の反対で「∼してない」
「∼
されてない」の意味です。
Ei või juua keetmata vett ega süüa pesemata õunu.
生水(沸かしてない水)を飲んだり,洗ってないリンゴを食べてはなりません。
Andsin ära lõpetamata töö.
仕上がっていない作品を提出しました。
Kutsumata külalised.
招かれざる客。
Parandamata vead.
直されていない間違い。
Kontrollimata harjutus.
答合わせのすんでいない練習問題。
19.5. 動詞の maks-形の用法
「et +da-不定詞」の代わりに maks-形を用いることができます。
147
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ta pani käe kõrva juurde, kuulmaks paremini.
もっとよく聞こえるようにと,彼は手を耳にあてました。
Väitmaks seda, tuleb esitada tõendeid.
それを主張するためには,証拠を示さなければなりません。
19.6. 動詞の活用:命令法2人称
19.6.1. 「∼してください」「∼しなさい」
命令法の2人称は,人称代名詞 sina または teie で指される相手に対して,「∼してくださ
い」「∼しなさい」と言う場合に用いる形です。
人称代名詞 sina で指される相手に対しては,現在形の語幹が命令形として用いられます。
Kas sa tuled sisse?
Palun tule sisse!
あなたは中へ入ってきますか?
どうぞ中へ入ってください。
Sa võtad mantli ära.
Võta mantel ära!
あなたはコートを脱ぎます。
コートを脱ぎなさい。
Sa istud siia.
Istu siia!
あなたはここに座ります。
ここに座りなさい。
Sa vaatad seda ajakirja.
Vaata seda ajakirja!
あなたはこの雑誌を見ます。
この雑誌を見なさい。
Sa saadad vanaemale telegrammi.
Saada vanaemale telegramm!
あなたは,おばあさんに電報を送ります。
おばあさんに電報を送ってください。
Sa ostad viis margiga ümbrikku.
Osta viis margiga ümbrikku!
あなたは切手つきの封筒を5枚買います。
切手つきの封筒を5枚買ってください。
Ma annan sulle aega.
Palun anna mulle raha!
わたしはあなたに時間をあげます。
お金をください。
Ma mõtlen. Ütlen sulle hiljem.
Enne mõtle, siis ütle!
考えています。あなたにはあとで話します。
まず考えて,それから話しなさい。
2人称単数の命令形の作り方の唯一の例外は,動詞 minema です。
Kas sa lähed panka?
Ants, mine palun postkontorisse!
あなたは銀行へ行きますか?
アンツ,郵便局へ行ってちょうだい。
人称代名詞 teie で指される相手に対しては,語尾-ke ∼ -ge をもつ形が用いられます。
Lugege seda kirja!
Tõlkige esimene lause!
Hakake jutustama!
この本を読みなさい。
最初の文を訳してください。
話を始めてください。
148
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ütelge veel kord!
Võtke vihikud!
Vastake küsimustele!
Püüdke õigesti hääldada!
Minge tahvli juurde!
Tehke aknad lahti!
Õppige uued sõnad selgeks!
もう一度言ってください。
ノートを手に取りなさい。
質問に答えなさい。
正しく発音するよう努めなさい。
黒板のところへ行きなさい。
窓を開けなさい。
新しい単語を学習しなさい。
19.6.2. 2人称複数の命令形の作り方
2人称複数の命令形の語尾は,-ke ∼ -ge です。少数の例外を除いて,2人称複数の語尾は,
da-不定詞の語幹(da-不定詞形から語尾の -da, -ta などを取り除いた形)に付きます。
19.6.2.1. da-不定詞の語幹
動詞の da-不定詞の語幹と語尾の分離の仕方は次のようになります。以下で「ma-不定詞の語
幹」とは,ma-不定詞形から語尾 -ma を取り除いた形のことです。
(1) ma-不定詞の語幹が母音で終わる場合
(1a) da-不定詞が -da/-ta で終わるなら,da-不定詞の語尾は -da/-ta です。
ma-不定詞形
ava/ma
aita/ma
ütle/ma
saa/ma
da-不定詞形
ava/da
aida/ta
ütel/da ∼ öel/da
saa/da
開く
手伝う
言う
受け取る
(1b) 例外:次の動詞は,da-不定詞の語尾が -a です。
müü/ma
vii/ma
käi/ma
müü/a
vii/a
käi/a
売る
持ち去る
歩く
(1c) 例外:次の動詞は,da-不定詞の語尾が -na, -la, -ra です。
mine/ma
pane/ma
ole/ma
tule/ma
sure/ma
min/na
pan/na
ol/la
tul/la
sur/ra
行く
置く
ある,いる
来る
死ぬ
(2) ma-不定詞の語幹が子音で終わる場合
(2a) ma-不定詞の語幹が -t/-d で終わるなら,da-不定詞の語尾は -a です。
ma-不定詞形
sõit/ma
kart/ma
da-不定詞形
sõit/a
kart/a
乗る
恐れる
149
© Kazuto Matsumura 1999–2005
and/ma
and/a
与える
(2b) ma-不定詞の語幹が -l で終わるなら,da-不定詞の語尾は -da です。
kuul/ma
kuul/da
聞こえる
(2c) ma-不定詞の語幹が -s で終わるなら,da-不定詞の語尾は -ta です。
tõus/ma
tõus/ta
起きる
(3) 次の動詞は,da-不定詞の語幹の形が変則的です。
ma-不定詞形
(3a) pese/ma
näge/ma
tege/ma
(3b) jooks/ma
lask/ma
da-不定詞形
pes/ta
näh/a
teh/a
joos/ta
las/ta
洗う
見る
する,作る
走る
∼させる
19.6.2.2. 語尾 -ge ∼ -ke の使い分け
語尾 -ke が用いられるのは,<1> da-不定詞の語尾が -ta である,<2>2人称命令形の語尾
が無声子音(-t, -d, -s, -h)で終わる語幹につく,の少なくとも一方が成り立つ場合です。<1><2>
のどちらもなりたたない場合は,語尾 -ge が用いられます。
語尾 -ke は次のタイプの動詞で用います。
(1a) aita/ma
(2a) sõit/ma
kart/ma
and/ma
(2c) tõus/ma
(3a) pese/ma
näge/ma
tege/ma
(3b) jooks/ma
lask/ma
aida/ta
sõit/a
kart/a
and/a
tõus/ta
pes/ta
näh/a
teh/a
joos/ta
las/ta
aida/ke!
sõit/ke!
kart/ke!
and/ke!
tõus/ke!
pes/ke!
näh/ke!
teh/ke!
joos/ke!
las/ke!
手伝う
乗る
恐れる
与える
のぼる
洗う
見る
作る
走る
∼させる
その他のタイプの動詞では,語尾は -ge になります。
(1a) ava/ma
ütle/ma
(1b) müü/ma
vii/ma
käi/ma
(1c) mine/ma
pane/ma
ole/ma
tule/ma
ava/da
ütel/da
∼ öel/da
müü/a
vii/a
käi/a
min/na
pan/na
ol/la
tul/la
ava/ge!
ütel/ge!
∼ öel/ge!
müü/ge!
vii/ge!
käi/ge!
min/ge!
pan/ge!
ol/ge!
tul/ge!
150
開く
言う
売る
持ち去る
歩く
行く
置く
ある,いる
来る
<1>
<2>
<2>
<2>
<1><2>
<1><2>
<2>
<2>
<1><2>
<1><2>
© Kazuto Matsumura 1999–2005
sure/ma
(2b) kuul/ma
sur/ra
kuul/da
sur/ge!
kuul/ge!
死ぬ
聞こえる
19.6.2.3. 命令形が ma-不定詞の語幹から作られる動詞
(1b)の動詞のうち,ma-不定詞の語幹が -oo- または -öö- をもつ動詞と,(2a)の動詞のうち,
da-不定詞の語幹が -tt で終わる動詞がこの例外的タイプです。それぞれ数個の動詞を含むだ
けです。
ma-不定詞
(1b) joo/ma
loo/ma
too/ma
löö/ma
söö/ma
(2a) jät/ma
kat/ma
küt/ma
nut/ma
pet/ma
võt/ma
da-不定詞
juu/a
luu/a
tuu/a
lüü/a
süü/a
jätt/a
katt/a
kütt/a
nutt/a
pett/a
võtt/a
2人称複数命令形
joo/ge!
loo/ge!
too/ge!
löö/ge!
söö/ge!
jät/ke!
kat/ke!
küt/ke!
nut/ke!
pet/ke!
võt/ke!
飲む
造る
持ってくる
叩く
食べる
捨て置く
覆う
暖房する
泣く
欺く
取る
19.7. 動詞の活用:命令法3人称
2人称複数の命令形の語尾 -ge ∼ -ke を -gu ∼ -ku に置き換えると,命令法3人称と呼
ばれる動詞の形ができます。命令法3人称は,「∼してほしいものだ」
「∼するのがいいだろう」
のように,命令というよりは話者の願望を表す場合に用いられます。
命令法3人称には,2人称のときと異なり,単数形・複数形の区別がありません。また,
ふつう動作主が主語の形で明示されます。
Mida te soovitate Leida Kuusikul teha?
レイタ・クーシックにどうするように勧めますか?
Kirjutagu avaldus ja mingu prodekaani juurde.
申請書を書いて,副学部長のところへ行くのがいいでしょう。
Järgmisel semestril õppigu hoolsamini.
来学期はもっとしっかり勉強してほしいと思います。
Tõusku hommikul varem, istugu vähem kohvikus ja töötagu rohkem raamatukogus.
朝もっと早く起き,喫茶店に座っている時間を減らし,図書館で勉強する時間を増や
してほしいです。
Mõtelgu ometi oma haige ema peale! 病気の母親のことをもっと考えてほしいですね。
Miks su sõbrad väljas ootavad?
あなたの友人たちはなぜ外で待っているのですか?
Tulgu ometi sisse!
中に入ってもらいなさい。
Miks nad esikus seisavad?
なぜ玄関のところで立ち止まっているのですか?
Mingu tuppa ja istugu diivanile, vaadaku uusi ajakirju!
部屋に入って,ソファーにすわり,新着の雑誌を読んでもらいましょう。
19.8. 動詞の活用:命令法(否定形)
命令法の否定形は,それぞれの命令形の前に否定を表す小詞を添えて作ります。命令法で
用いられる否定小詞は,2人称単数 ära,2人称複数 ärge,3人称 ärgu です。
151
© Kazuto Matsumura 1999–2005
命令法の否定形は,2人称では,「∼しないでください」
「∼してはいけません」,3人称で
は,「∼してほしくないものだ」「∼しないのがいいだろう」という意味になります。
命令法の否定形は,動詞 lugema「読む」と aitama「手伝う」を例にとると,つぎのようになり
ます。
動詞 lugema「読む」
2人称単数
2人称複数
3人称
肯定形
loe!
lugege!
lugegu!
否定形
ära loe!
ärge lugege!
ärgu lugegu!
動詞 aitama「手伝う」
2人称単数
2人称複数
3人称
肯定形
aita!
aidake!
aidaku!
否定形
ära aita!
ärge aidake!
ärgu aidaku!
Jüri, sa oled kahvatu, ära suitseta nii palju!
ユリ,顔色が悪いですよ。あまりタバコを吸ってはいけません。
Aga sina, Ene, oled närviline, ära joo nii palju kohvi!
エネ,あなた落ち着きがありませんよ。あまりコーヒーを飲んではいけません。
Sõbrad, ärge tülitsege!
おいみんな,喧嘩はよせよ。
Ärge sellest rääkige!
このことについては口外しないでください。
Ärge mind oodake, me jääme siia.
わたしを待たないでください。わたしたちはここに残りますから。
Ärgu nad tahtku liiga palju!
彼らがあまり多くを欲しないようにさせなさい。
Ärgu soovigu võimatut!
(あの人が)無理なことを望むことのないように。
Ärge kartke, kõik läheb hästi!
恐れることはありません。すべてうまく行きますから。
152
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 20 章(kahekümnes peatükk)
20.1. 動詞の活用:条件法
エストニア語の条件法は,用法の点で,英語の仮定法にほぼ相当する動詞の形です。動詞
の条件形には,条件法語幹に人称語尾をつけてつくる単純形と,動詞 olema の条件形(単純
形)と本動詞の nud-分詞とでつくる複合形とがあり,前者は条件法現在,後者を条件法完了
と呼ばれます。エストニア語の条件法現在と条件法完了は,用法の点で,それぞれ英語の仮
定法過去と仮定法過去完了にほぼ相当します。
20.1.1. 条件法現在
動詞の条件法の語幹は,現在語幹に -ksi- (3人称単数では -ks)をつけてつくります。人称
語尾は,直説法過去の場合と同じ(-n, -d, -Ø, -me, -te, -d)です。2人称単数と3人称複数の形が
まったく同じになることにとくに注意しましょう。
動詞 kirjutama「書く」の条件法現在形は次のとおりです。
直説法現在
ma kirjuta/n
sa kirjuta/d
ta kirjuta/b
me kirjuta/me
te kirjuta/te
nad kirjuta/vad
条件法現在
ma kirjuta/ksi/n
sa kirjuta/ksi/d
ta kirjuta/ks
me kirjuta/ksi/me
te kirjuta/ksi/te
nad kirjuta/ksi/d
わたしは書くであろうに
条件法では,動詞の人称語尾を省略することができます。人称語尾を省略すると,すべて
の人称において3人称単数形を使うのと同じことになります。
ma
sa
ta
me
te
nad
kirjuta/ks
kirjuta/ks
kirjuta/ks
kirjuta/ks
kirjuta/ks
kirjuta/ks
わたしは書くであろうに
20.1.2. 条件法完了
条件法完了の形は,動詞 olema の条件法現在形と本動詞の nud-分詞によってつくられます。
動詞 kirjutama の条件法完了形は次のとおりです。
ma
sa
ta
me
te
nad
条件法完了
ole/ksi/n
ole/ksi/d
ole/ks
ole/ksi/me
ole/ksi/te
ole/ksi/d
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
わたしは書いたであろうに
条件法現在形と同じく,人称語尾は省略することができます。
153
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ma
sa
ta
me
te
nad
ole/ks
ole/ks
ole/ks
ole/ks
ole/ks
ole/ks
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
わたしは書いたであろうに
20.1.3. 条件法の否定形
条件法現在の否定形は,否定の小詞 ei と動詞の条件法の語幹とでつくられ,すべての人
称に共通です。動詞 kirjutama を例にとると,条件法現在の否定形は次のとおりです。
条件法現在(否定形)
ma ei kirjuta/ks
sa ei kirjuta/ks
ta
ei kirjuta/ks
me ei kirjuta/ks
te
ei kirjuta/ks
nad ei kirjuta/ks
わたしは書かないであろうに
条件法完了の否定形は,動詞 olema の条件法現在の否定形と本動詞の nud-分詞形とでつく
ります。動詞 kirjutama の条件法完了の否定形は次のとおりです。
ma
sa
ta
me
te
nad
ei
ei
ei
ei
ei
ei
条件法完了(否定形)
ole/ks kirjutanud
ole/ks kirjutanud
ole/ks kirjutanud
ole/ks kirjutanud
ole/ks kirjutanud
ole/ks kirjutanud
わたしは書かなかったであろうに
条件法完了の否定形では,ei oleks の代わりに poleks を使うことができます。
ma
sa
ta
me
te
nad
pole/ks
pole/ks
pole/ks
pole/ks
pole/ks
pole/ks
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
kirjutanud
わたしは書かなかったであろうに
20.1.4. 条件法の用法(その1)
エストニア語の動詞の条件法は,英語の仮定法にあたるものです。
Ma loeksin (∼ loeks) seda raamatut, aga ei ole aega.
この本を読みたいのですが,時間がありません。
Ma arvan, et ta räägiks, kui ta midagi teaks.
彼が何か知っているとしたら,話すはずだと思います。
154
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ma tuleksin (∼ tuleks) teatrisse ainult siis, kui sina ka tuleksid (∼ tuleks).
あなたも来るのなら,わたしは劇場へ行くのですが。
Kui ma ei loeks ajalehti, siis ei teaks ma midagi poliitikast.
わたしは,もし新聞を読まないとすれば,政治に関して何も知らないでしょう。
Kas te ei sööks meiega koos lõunat?
わたしたちと一緒にお昼を食べませんか?
Nad ei tahaks peole tulla.
彼らは,パーティーに来たくないでしょうに。
Kes kirjutaks konverentsist artikli? Kas sina kirjutaksid?
誰か会議について記事を書きませんか。あなた書きませんか?
Kirjutaksin küll, aga mul ei ole aega.
書きたいのはやまやまですが,時間がありません。
Katrin oleks juba eile kirjutanud, aga talle tulid külalised.
カトリンはもう昨日のうちに書いてしまうはずでしたが,昨日,来客があったのです。
Täna õhtul me Reinuga kirjutaksime, kui me Katrinilt materjalid saaksime.
今晩,わたしがレインと書きましょうか。カトリンから資料がもらえたらの話ですが。
Peaksite ise temalt küsima.
ご自分で彼女にお聞きになったほうがいいです。
Kui meie Reinuga ei kirjutaks, kas siis jääks artikkel kirjutamata?
もしレインとわたしが書かなかったら,記事は書かれないままになるのでしょうか?
Ka Tiina ja Mari kirjutaksid, kuid nad ei kirjutaks nii põhjalikult kui teie.
ティーナとマリも書くでしょうが,あなたたちほど完璧なものは書かないでしょう。
20.1.5. 条件法の用法(その2):婉曲な依頼
英語の仮定法と同じく,エストニア語の条件法は,婉曲な依頼を表すことができます。
Palun, kas te ütleksite, mis kell on!
今何時か言っていただけますか。
Palun, kas sa laenaksid mulle oma õpikut!
教科書を拝借できますか?
Palun, kas te ulataksite mulle leiba!
パンをこちらにいただけますか?
Vabandage, kas te näitaksite meile aulat!
申し訳ありませんが,わたしたちに式場を見せていただけませんか?
20.1.6. 条件法の語幹と階程交替
条件法の語幹は,動詞の現在語幹からつくられます。したがって,階程交替する動詞の場
合,条件法現在が弱階程になるタイプと強階程になるタイプとがあります。
弱階程になるタイプ
õppima/andma
強階程になるタイプ
hakkama/ütlema
Te õpiksite paremini.
あなたはもっとよく勉強するでしょうに。
Kes saadaks mind?
誰かわたしを送ってくれますか?
Nad tõlgiksid selle jutu.
彼らならその話を翻訳するでしょうに。
Sa ei tunneks teda.
あなたは彼を知らないでしょう。
Ta hüppaks kaugemale.
彼はもっと遠くまで跳べるでしょうに。
Kes aitaks vanaisa?
誰かおじいさんを手伝いますか。
Ma ei ootaks nii kaua.
わたしはこんなに長く待たないでしょう。
Ma tõmbaksin akna kinni.
わたしは窓を閉めるでしょう。
155
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Jaan peaks vabandama.
ヤーンは謝るべきでしょうね。
Asjad ei kaoks.
物がなくなることはないでしょう。
Teeksite seda kiiremini.
もっと手早くそれをするでしょう。
Nad näeksid rohkem.
彼らにはもっと多くが見えるでしょう。
Puhkaksite mere ääres.
あなたは海岸で休養すれば。
Õmbleksite uued riided.
あなたは新しい服を縫うでしょう。
Ei vaidleks temaga.
彼と言い争うことはないでしょう。
Ma ei kahtleks selles.
わたしはそれを疑わないでしょう。
20.2. 「∼しましょう」
20.2.1. 動詞の勧誘形
エストニア語で「∼しましょう」と誘いかける場合は,動詞の1人称複数形を,人称代名詞
meie ∼ me を添えずに用います。対応する否定「∼しないようにしましょう」
「∼するのはよし
ましょう」は,動詞の1人称複数形に小詞 ärme を添えて表します。
Oleme sõbrad!
Õpime võõrkeeli!
Maksame oma võlad!
Aitame sõpru!
友だちでいましょう。
外国語を学びましょう。
借金を返しましょう。
友人たちを援助しましょう。
Ärme kutsume neid!
Ärme anname neile raha!
Ärme loeme enam “Pravdat”!
Ärme ootame Jaanilt midagi!
彼らを招待するのはよしましょう。
彼らにお金をあげないようにしましょう。
もう「プラウダ」は読まないようにしましょう。
ヤーンには何も期待しないようにしましょう。
動詞 minema「行く」だけは,勧誘のための特別な形 lähme があります。
Lähme nüüd koju!
Ärme lähme homme linna!
もう家に帰りましょう。
明日,町へ行くのはよしましょう。
【補足】
儀式や演説などで改まった言葉遣いをする場合や書きことばでは,話しことばでは用いら
れない誘いかけの形,すなわち命令法1人称複数形と呼ばれる形が用いられることがありま
す。
命令法1人称複数の肯定形は,2人称複数の語尾 -ge ∼ -ke を語尾 -gem ∼ -kem に置き
換えてつくります。否定形は,肯定形に小詞 ärgem を添えて作られます。
lugema
読む
aitama
手伝う
Olgem sõbrad!
Õppigem võõrkeeli!
Makskem oma võlad!
命令法2人称複数
luge/ge!
ärge luge/ge!
aida/ke!
ärge aida/ke!
命令法1人称複数
luge/gem!
ärgem
luge/gem!
aida/kem!
ärgem
aida/kem!
友人でいよう(ではないか)。
外国語を学ぼう(ではないか)。
借金を返済しよう(ではないか)。
156
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Aidakem sõpru!
友人たちを援助しよう(ではないか)。
Ärgem lugegem enam “Pravdat”!
Ärgem oodakem Jaanilt midagi!
もう「プラウダ」は読まないようにしよう。
ヤーンからは何も期待しないようにしよう。
20.3. 動詞の活用:伝聞法(kaudne kõneviis)
伝聞法は,話者自身が直接見たり,経験したことがらではないことを示す場合に用いる動
詞の形で,日本語で,「∼であるそうだ」「∼であるという」と添える場合に相当します。
また,いわゆる中間話法(直接話法と間接話法の中間の形態で,「∼と言った」などの表現
を添えない話法)の文の動詞も,ふつう伝聞法の形になります。
動詞の伝聞形には,ma-不定詞の語尾 -ma を語尾 -vat に置き換えてつくる単純形と,動詞
olema の伝聞形(単純形)と本動詞の nud-分詞とでつくる複合形とがあり,前者は伝聞法現在
形,後者は伝聞法完了形と呼ばれます。伝聞形には,人称語尾はつきません。いいかえると,
伝聞法では,動詞はすべての人称に共通な1つの形しかもっていません。
動詞 kirjutama「書く」を例にとると,伝聞形(「書くという」
「書いたという」)は次のとおりで
す。
ma
sa
ta
me
te
nad
伝聞法現在
kirjuta/vat
kirjuta/vat
kirjuta/vat
kirjuta/vat
kirjuta/vat
kirjuta/vat
ma
sa
ta
me
te
nad
伝聞法完了
ole/vat kirjuta/nud
ole/vat kirjuta/nud
ole/vat kirjuta/nud
ole/vat kirjuta/nud
ole/vat kirjuta/nud
ole/vat kirjuta/nud
動詞の伝聞形の前に否定の小詞 ei を添えると,伝聞法の否定形(「書かないという」
「書かな
かったという」)になります。
ma
sa
ta
me
te
nad
伝聞法現在(否定)
ei kirjuta/vat
ei kirjuta/vat
ei kirjuta/vat
ei kirjuta/vat
ei kirjuta/vat
ei kirjuta/vat
ma
sa
ta
me
te
nad
伝聞法完了(否定)
ei ole/vat kirjuta/nud
ei ole/vat kirjuta/nud
ei ole/vat kirjuta/nud
ei ole/vat kirjuta/nud
ei ole/vat kirjuta/nud
ei ole/vat kirjuta/nud
伝聞法完了の否定形では,ei olevat の代わりに polevat を用いることもできます。
ma
sa
ta
me
te
nad
pole/vat
pole/vat
pole/vat
pole/vat
pole/vat
pole/vat
kirjuta/nud
kirjuta/nud
kirjuta/nud
kirjuta/nud
kirjuta/nud
kirjuta/nud
なお,nud-分詞が,動詞 olema の伝聞形(olevat)に伴われずに単独で述語動詞として用いら
れることがあります。この場合を,伝聞法過去と呼びます。
157
© Kazuto Matsumura 1999–2005
伝聞法過去
ma kirjuta/nud
sa kirjuta/nud
ta kirjuta/nud
me kirjuta/nud
te kirjuta/nud
nad kirjuta/nud
【用例】
Sa olevat mind eile otsinud?
昨日私を探していたそうですね?
Jah, sest kuulsin, et sa olevat juba esmaspäeval Tallinnast saabunud.
はい,あなたがすでに月曜日にタリンから到着していたと聞いたものですから。
Ene ja Rein kavatsevat varsti abielluda. Neil olevat võimalus omaette tuba saada. Ene emale see
abielu ei meeldivat. Ta tahtvat, et tütar lõpetaks enne ülikooli.
エネとレインはまもなく結婚するそうです。かれらは自分たちのアパートが手にはい
るそうです。エネの母親はこの結婚を快く思っておらず,自分の娘がまず大学を卒業
することを望んでいるそうです。
See professor oskavat väga paljusid keeli. Ta olevat noorena palju reisinud. Nüüd kirjutavat ta
memuaare.
この教授は,たくさんの言葉を知っているそうです。若い頃,ずいぶんと旅行したと
かで,今,回想録を執筆中とのことです。
Vanaonu olnud meremees. Ta purjetanud Lõuna-Ameerikasse.
大叔父は船乗りで,南アメリカに船で渡ったそうです。
20.4. 形容詞をつくる接尾辞 -ne
20.4.1. 副詞についたもの
täna
eile
homme
praegu
hilja
siin
otse
−
−
−
−
−
−
−
täna/ne
eil/ne
hom/ne
praegu/ne
hili/ne
siin/ne
otse/ne
今日 −今日の
昨日 −昨日の
明日 −明日の
今 −現在の
遅くに −時間が遅い,時期が遅い
ここで −ここの,当地の
まっすぐに−まっすぐな,直接の
20.4.2. 名詞の属格についたもの
liiv
: liiva
− liiva/ne
sool
: soola
− soola/ne
vihm
: vihma
− vihma/ne
muld
: mulla
− mulla/ne
hommik : hommiku
− hommiku/ne
päev
: päeva
− päeva/ne
kivi
õhtu
: kivi
: õhtu
− kivi/ne
− õhtu/ne
砂 −砂質の
塩 −塩辛い,塩分を含む
雨 −雨降りの
土 −土に覆われた
朝 −朝の
日中−日中の
石 −石製の
夕方−夕べの
158
© Kazuto Matsumura 1999–2005
20.4.3. 名詞の主格についたもの
vesi
lumi
veri
kuld
raud
mood
−
−
−
−
−
−
vesi/ne
lumi/ne
veri/ne
kuld/ne
raud/ne
mood/ne
水 −水を含む
雪 −雪の
血 −血の
金 −金の
鉄 −鉄の
流行−当世流行の
接尾辞の直前に -i- が挿入される場合があります。
tuul
pilv
talv
kevad
−
−
−
−
tuul/i/ne
pilv/i/ne
talv/i/ne
kevad/i/ne
風 −風の吹く
曇 −曇りの
冬 −冬の
春 −春の
20.4.4. 名詞句についたもの
接尾辞 -ne が名詞句につく場合は,ふつう属格形につきます。
kaks kopikat
viis rubla
kümme tundi
kolm aastat
neli päeva
: kahe kopika
: viie rubla
: kümne tunni
: kolme aasta
: nelja päeva
−
−
−
−
−
kahekopika/ne
viierubla/ne
kümnetunni/ne
kolmeaasta/ne
neljapäeva/ne
2コペーカ
5ルーブル
10 時間
3年
4日
−
−
−
−
−
2コペーカの
5ルーブルの
10 時間の
3年間の
4日間の
Postmark maksab kaks kopikat. −See on kahekopikane postmark.
切手は2コペーカします。 これは2コペーカの切手です。
Siin on viis rubla raha.
−See on viierublane raha.
ここにお金が5ルーブルあります。
これは5ルーブルの紙幣です。
Loeng kestab kaks tundi.
−See on kahetunniline loeng.
講義は2時間続きます。
これは2時間の講義です。
接尾辞 -ne が例外的に主格形につくこともあります。
eesti keel
kaks keelt
エストニア語
2つの言語
【参考】 kakskeel/ne
二言語併用の
See siin on eestikeelne raamat.
See seal on venekeelne ajaleht.
See on ingliskeelne raadiosaade.
− eestikeel/ne
− kakskeel/ne
エストニア語の
二言語併用の
− kahekeel/ne
二枚舌の
これはエストニア語の本です。
あれはロシア語の新聞です。
これは英語のラジオ放送です。
159
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 21 章(kahekümne esimene peatükk)
21.1. 不定人称文(umbisik, indefinite person)
21.1.1. 動詞文の3つのタイプ:不定人称文・定人称文・非人称文
6つの人称代名詞に対応する動詞の形を,特定の人称を表す形という意味で動詞の「人称
形」と呼びますが,エストニア語の動詞には,特定の人称代名詞に対応する6種類の人称形
のほかに,もうひとつ,どの人称代名詞とも結びつかない「不定人称形」と呼ばれる形があり
ます。次の文のように,不定人称形の動詞を述語とする文を「不定人称文」と呼びます。
(1) Mindi linna.
町へ行きました。
人称形の動詞を述語とする文には,原則として,動詞の人称に対応する「主語」を文成分と
して持っています。主語は,多くの場合,人称代名詞の主格形,または主格名詞句の形で明
示されますが,明示されていない場合には,必要に応じて人称代名詞の主格形を使って明示
することができます。
(2) a. Poisid läksid linna.
b. Läksin (∼ Ma läksin) linna.
少年たちは町へ行きました。
わたしは町へ行きました。
このように,人称を特定できる主語を持つ文を,不定人称文に対して「定人称文」(definite
person) と呼ぶことにします。定人称文は,一般に,行為者・動作主を主語としてとりあげ,
その行為者・動作者をについて,何かを述べる文と性格づけることができます。
人称形の動詞を述語とする文には,「原則として」主語があると述べましたが,エストニア
語の3人称単数の動詞を述語とする文の中には,その文が表す現象・事態の性格上,主語に
あたる動作主・行為者が本来存在しないものがあります。主語となるものがないわけですか
ら,当然,主語のない文となります。
(3) a. Väljas läks pimedaks.
b. Mul oli külm.
外が暗くなりました。
わたしは寒かったです。
上の(3b)の文は,日本語に訳してしまうと,1人称単数の「わたし」を主語とする定人称文の
ように見えますが,「わたし」を表す代名詞が主格の ma でなく接格の mul になっているほか,
動詞が1人称単数形の olin でなく3人称単数形の oli になっていることから,この文にも文
法的に主語と呼べる要素がないことがわかります。
エストニア語では,(3a)(3b)のようなタイプの主語のない文が頻繁に使われます。このよう
な文を,主語がないために特定の人称に関係づけることができない文と言う意味で「非人称
文」(impersonal)と呼びましょう。非人称文の動詞は,すでに述べたようにいつも3人称単数
形です。
エストニア語の不定人称文は,行為者・動作主がいるにもかかわらず,それを主語にとり
あげて話題としないで,行われる行為や動作の方に注意を向ける文です。別の言い方をすれ
ば,不定人称文とは,行為者・動作主の存在を示すだけで,明示せずに不特定のままにおく
文ということになります。ただし,不定人称文が明示せずにおく行為者・動作主は,かなら
ず人間でなければなりません。
不定人称文は,主語(主格名詞句)が現れることができない文という点で,動作主・行為者
がない現象・事態を表すために主語がない非人称文と似ているところがあります。しかし,
160
© Kazuto Matsumura 1999–2005
不定人称文は,行為者・動作主を明示しないだけで,現実には行為者・動作主がいるわけで
すから,もともと行為者・動作主がいない現象・事態を表す非人称文とは,別の概念です。
また,非人称文の動詞が3人称単数形であるのに対し,不定人称文の動詞が不定人称形とい
う特別の形になる点も,非人称文と不定人称文がまるで別の概念であることを示しています。
(4) a. Meie olime suvel Saaremaal.
b. Teie lähete rongiga linna.
(5) a. Suvel oldi Saaremaal.
b. Linna minnakse rongiga.
(6) a. Jaanuaris oli külm.
b. Talvel läheb vara pimedaks.
わたしたちは,夏,サーレマーにいました。[定人称文]
あなたたちは,列車で町へ行きます。[定人称文]
夏,サーレマーに行って来ました。[不定人称文]
町へは列車で行きます。 [不定人称文]
1月には寒かったです。 [非人称文]
冬には早く暗くなります。[非人称文]
【参考】
エストニア語の不定人称文の中には,ドイツ語の man が主語の構文や,フランス語の on
が主語の構文に対応するものが多く見られます。ドイツ語の man もフランス語の on も,不定
代名詞と呼ばれ,必ず人をさす点が,エストニア語の不定人称文に通じています。
(7) a. Eestis kõneldakse eesti keelt.
エストニアではエストニア語が話されます。
b. Seda rohtu tarvitatakse kolm korda päevas. この薬は1日3回服用します。
ドイツ語:
フランス語:
a) In Estland spricht man Estnisch.
b) Diese Medizin braucht man dreimal täglich.
a) En Estonie, on parle estonien.
b) On prend cette médicament trois fois par jour.
21.1.2. 動詞の不定人称形
不定人称形には,人称形と同じく,時制や法の形が揃っています。
ただし,不定人称の複合形では,本動詞は nud-分詞形ではなく,tud-分詞形になりますが,
動詞 olema の肯定形・否定形は,不定人称形ではなく,3人称単数形になりますので,注意
しましょう。
õppima「学ぶ」の不定人称形
単純形:
肯定形
現在形
õpi/ta/kse
過去形
õpi/ti
条件法現在形
õpi/ta/ks
伝聞法現在形
õpi/ta/vat
命令法現在形
õpi/ta/gu
複合形:
現在完了形
on
õpi/tud
過去完了形
oli
õpi/tud
条件法完了形
ole/ks
õpi/tud
伝聞法完了形
ole/vat õpi/tud
命令法完了形
ol/gu
õpi/tud
否定形
ei
õpi/ta
ei
õpi/tud
ei
õpi/ta/ks
ei
õpi/ta/vat
är/gu õpi/ta/gu
ei
ole
ei
ol/nud
ei
ole/ks
ei
ole/vat
är/gu ol/gu
õpi/tud
õpi/tud
õpi/tud
õpi/tud
õpi/tud
21.1.3. 不定人称文の作り方
不定人称文には,定人称文と比べて,<1> 主語がない,<2> 動詞が不定人称形である,と
161
© Kazuto Matsumura 1999–2005
いう2つの大きな特徴があることはすでに指摘しました。
(8) Söödi ja joodi.
飲んだり,食べたりしました[飲み食いが行われた]。
不定人称文には,定人称文に対して,もう1つ大きな違いがあります。
<3>定人称文の属格目的語にあたるものが,すべて主格で現れる。
いいかえると,不定人称文の(直接)目的語の格表示の仕方は,命令文の場合と同じになりま
す。分格目的語や主格目的語(複数主格)の現れかたは,定人称文の場合と変わりません。
(9) a. Ostan selle sõnaraamatu kindlasti.
[属格目的語]
わたしは,この辞書をきっと買います。
b. See sõnaraamat ostetakse kindlasti.
[主格目的語]
この辞書は,きっと買われます。
(10) a. Ostan suhkrut (∼ kartuleid) kindlasti.
[分格目的語]
わたしは砂糖(∼ジャガイモ)をきっと買います。
b. Suhkrut (∼ Kartuleid) ostetakse kindlasti.
[分格目的語]
砂糖(∼ジャガイモ)はきっと買われます。
(11) a. Ostan kõik õunad kindlasti.
[主格目的語]
わたしはリンゴを全部,明日買います。
b. Kõik õunad ostetakse kindlasti.
[主格目的語]
リンゴは全部,きっと買われます。
この<3>の現象があるために,目的語が文頭に置かれた不定人称文は,あたかも主語をも
つ受動文のような姿になります。実際,(9b)(10b)(11b)のような文は受動文に訳すとぴったり
する場合がかなりあります。
不定人称文は,エストニア語に特徴的な文であり,ほかの言語にはない構文です。その意
味・用法の多様さを,次の実例で垣間みてください。
Mida siin ehitatakse?
Mis laulu seal lauldakse?
Kus müüakse lilli?
ここでは何を建築していますか?
そこではどんな歌を歌いますか?
花はどこで売っていますか?
Preagu siin ei ehitata.
Seal ei laulda.
Siin lilli ei müüda.
今ここでは建築が行われていません。
そこでは歌を歌いません。
ここでは花を売っていません。
Ajalehes teatatakse, et kontsert toimub homme õhtul.
新聞で,明日の晩コンサートがあると告知されています。
Sellest siin ei teata.
このことに関して,ここでは何も知られていません。
Teist korda sind ei paluta.
あなたには2度とお願いしません。
Miks teie perekonnas ei loeta ilukirjandust?
あなたのご家庭で文学が読まれないのはなぜですか。
Pühapäeval ei minda tööle.
日曜日には,出勤しません。
162
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Tutvutakse uue linnaosaga, mida ei tunta.
町のまだ知らない新しい地区の見学をします。
Kuidas seda väljakut nimetatakse?
この広場は何と呼ばれていますか?
Väljaku nime ei teata.
広場の名前は不明です。
Sõidetakse teatri juurde.
劇場に車で乗り付けます。
Mis teatris täna mängitakse?
今日劇場で何が上演されますか?
Draamat ei taheta vaadata, tahetakse näha balletti.
ドラマが見たいのではありません。バレエが見たいのです。
Kioskist ostetakse ajalehti, brošüüre ei osteta.
キヨスキでは新聞を買います。パンフレットは買いません。
21.1.4. 補足:不定人称文といわゆる「受動文」
不定人称文は,行為者・動作主が主語となっていない文であるという点で,いわゆる受動
文と似ているところがあります。エストニア語には,英語や日本語の(直接)受動文に相当す
る構文が事実上存在しませんし,実際,次の例のように,エストニア語の不定人称文が,日
本語や英語の受動文にぴったり訳せる場合も決して少なくありません。
(12) Võid tehakse piimast.
バターは牛乳から作られます。(Butter is made from milk.)
しかし,エストニア語の不定人称文は,次のような点で,受動文とははっきり異なった概
念です。
<1> 受動文では,動作・行為を受ける対象(能動文の直接目的語に相当する要素)が主語と
して現れますが,エストニア語の不定人称文では,動作・行為を受ける対象(能動文の直接
目的語に相当する要素)は,直接目的語のままにおかれます。
不定人称文
定人称文
(13) a. Võid tehakse piimast.
←→ Me teeme võid piimast.
バターは牛乳から作られます。
b. Sind kutsutakse.
←→ Me kutsume sind.
あなたは招待されます。
受動文は主語をもっていますから,動詞が人称変化する言語では,受動文の述語も人称変
化します。たとえばドイツ語の受動文の述語は,助動詞 werden の人称形と本動詞(例:loben
「ほめる」)の過去分詞によって表されます。
(14) Ich
Du
Er
Wir
Ihr
Sie
werde
wirst
wird
werden
werdet
werden
gelobt.
gelobt.
gelobt.
gelobt.
gelobt.
gelobt.
わたしはほめられる
あなたはほめられる
彼はほめられる
わたしたちはほめられる
あなたたちはほめられる
彼らはほめられる
エストニア語は動詞が人称変化する言語ですが,不定人称文は主語をもちませんから,不
定人称文には動詞の人称変化はなく,動詞は常に一定の形,すなわち不定人称形で現れます。
(15) Mind
kiidetakse.
わたしはほめられた
163
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Sind
Teda
Meid
Teid
Neid
kiidetakse.
kiidetakse.
kiidetakse.
kiidetakse.
kiidetakse.
あなたはほめられた
彼はほめられた
わたしたちはほめられた
あなたたちはほめられた
彼らはほめられた
(15)の各文においては,(14)のドイツ語の文で主格の人称代名詞(ich, du, er, wir, ihr, sie)が現れ
ているところに,人称代名詞の分格目的語(mind, sind. teda, meid, teid, neid)が現れています。
<2> 受動文を構文としてもつ言語では,動詞が受動文をつくることができるかどうかは,
一般に,その動詞が他動詞である(主語と直接目的語をとる動詞である)かどうかと関係があ
りますが,エストニア語の動詞が不定人称文をつくることができるかどうかは,その動詞が
他動詞であるかどうかとは無関係です。たとえば,次の3つの不定人称文の述語である動詞
minema「行く」,sõitma「(車で)行く,乗る」,lendama「(飛行機で)行く,飛ぶ」は,いずれも目
的語を取らない動詞です。
(16) a. Pühapäeval ei minda tööle.
b. Sõidetakse teatri juurde.
c. Tokiosse lennatakse 10 tunniga.
日曜日には,出勤しません。
劇場に車で乗り付けます。
東京まで飛行機で 10 時間です。
エストニア語で動詞が不定人称文を作るかどうかは,それが人間の動作・行為を表す動詞
であるかどうかによって決まります。したがって,明かな他動詞であっても,人間の動作・
行為以外のものを表す動詞は,不定人称文をつくることができません。
たとえば,「教会が火事で焼失する」事件が起こったとします。この事件を,英語の他動詞
destroy「破壊する」を用いると,能動文でも受動文でも表すことができます。
(17) The fire destroyed the church.
(18) a. The church was destroyed by the fire.
b. The church was destroyed.
能動文(17)と受動文(18a)は,ともに,崩壊したのが教会で,その原因が火事であったことを
述べている点が共通していますが,(17)が「火事(が起こったこと)」に注目した言い方である
のに対し,(18a)は「教会(がどうなったか)」に注目した言い方になっている点で異なっていま
す。また,(18a)と(18b)の2つの受動文の違いは,教会の建物が崩壊した原因を明示している
かどうかにあります。
とくにこの(18b)のような受動文は,「教会の建物が崩壊した」という事件を述べているだ
けとなり,その原因が,たとえば異教徒の砲撃とか放火のように,人間の意図的な行為であ
ったのか,あるいは,不注意による失火のように,人間の意図の関与しない出来事であった
のかを,あいまいにしてしまいますから,特定の人間が行為者・動作主として関与している
ことに触れるのを避ける文体的手段として,しばしば利用されます。
同じ出来事を,英語の動詞 destroy にほぼ相当するエストニア語の動詞 hävitama を用いて
表して見ましょう。(19a)(19b)が定人称文,(20a)(20b)が不定人称文です。
(19) a. Tulekahju hävitas kiriku.
b. Kiriku hävitas tulekahju.
(20) a. Hävitati kirik.
b. Kirik hävitati.
(その)火事で教会が焼け落ちました。
教会は火事で焼け落ちました。
教会の破壊が行われました。
教会は破壊されました。
164
© Kazuto Matsumura 1999–2005
定人称文(19a)と(19b)は,ともに,崩壊したのが教会で,その原因が火事であったことを述
べている点が共通していますが,(19a)が「火事(が起こったこと)」に注目した言い方であるの
に対し,(19b)は「教会(がどうなったか)」に注目した言い方になっている点で異なっています。
すなわち,文の機能に注目すると,おおむね,定人称文(19a)は英語の能動文(17)に対応し,
定人称文(19b)は英語の受動文(18a)にほぼ対応している文ということになります。
これに対し,必ず人間の行為者・動作主を前提とする不定人称文(20a)(20b)は,どちらも,
「教会が(誰かによって)破壊された」という意味であり,英語の受動文(18b)が「教会の崩壊」の
ことだけを話題にし,その原因には一切触れていないのとは対照的です。(20a)と(20b)の違い
は,(20a)がどんな事件が起こったかという観点から事態を述べているのに対し,(20b)は教
会がどうなったかに注目して事件を述べた表現である点にあります。いずれの場合も,教会
の破壊を行ったのは,たとえば異教徒とかテロリストなどの人間であって,火事が直接の原
因とするなら,失火ではなく放火でなければ用いることが出来ない文です。
定人称文の(19a)(19b)は,英語の能動文(17)同様,火事が失火と放火のいずれであるかに関
係なく用いることができます。一方,不定人称文の(20a)(20b)は,失火が直接の原因ではあり
えません。したがって,不定人称文(20a)(20b)は,定人称文(19a)(19b)に対応した文ではないこ
とがわかります。
これに対して,英語では,能動文の(17)が成り立つ状況ならば,受動文の(18a)(18b)はどち
らも言えます。受動文(18a)(18b)は,能動文の(17)にきちんと対応しているわけです。
21.2. 不定人称の過去分詞(tud-分詞)
動詞の不定人称の変化形は,不定人称の過去分詞(tud-分詞,受動過去分詞)をもとにして
つくることができます。不定人称の過去分詞の語尾は,-tud ∼ -dud です。階程交替する動詞
の場合,不定人称の過去分詞は,弱階程になります。
21.2.1. tud-分詞の作り方
ma-不定詞の語幹が母音で終わり,かつ da-不定詞の語幹が ma-不定詞の語幹と同じ動詞は,
現在語幹に -tud をつけます。
(1a)
(1b)
ela/ma
luge/ma
ela/da
luge/da
ela/n
loe/n
ela/tud
loe/tud
住む
読む
da-不定詞の語尾が -ta であり,かつ da-不定詞の語幹が母音で終わる場合は,da-不定詞の
語尾 -ta を -tu で置き換えると,tud-分詞になります。
(2)
hakka/ma
haka/ta
haka/tud
始める
ma-不定詞の語幹が1音節で母音で終わる動詞は,ma-不定詞の語幹に語尾 -tud をつける
と tud-分詞形が得られます。
(3)
saa/ma
saa/da
saa/dud
受ける
da-不定詞の語幹が -r, -l, -n で終わる動詞は,da-不定詞の語幹に語尾 -dud をつけると tud分詞形が得られます。
(4)
kuul/ma
kuul/da
kuul/dud
165
聞く
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ma-不定詞の語幹と da-不定詞の語幹が等しく,ともに -s で終わる動詞の場合は,da-不定
詞の語幹に語尾 -tud をつけると tud-分詞形が得られます。
(5)
tõus/ma
tõus/ta
tõus/tud
起きあがる
ma-不定詞の語幹と da-不定詞の語幹が等しく,ともに -d で終わる動詞の場合は,語幹末
の -d を取り,語尾 -tud をつけると tud-分詞形が得られます。
(6)
and/ma
and/a
an/tud
与える
ma-不定詞の語幹と da-不定詞の語幹が等しく,ともに -t で終わる動詞の場合は,語幹末
の -t を -de に替え,語尾 -tud をつけると tud-分詞形が得られます。
(7)
sõit/ma
sõit/a
sõid/e/tud
乗る
21.2.2. 例外
次の各動詞の tud-分詞の形を特に覚えましょう。
ma-不定詞
aja/ma
pida/ma
da-不定詞
aja/da
pida/da
tud-分詞
ae/tud
pee/tud
追いたてる
保つ
tege/ma
näge/ma
teh/a
näh/a
teh/tud
näh/tud
作る
見る
pese/ma
lask/ma
jooks/ma
pes/ta
las/ta
joos/ta
pes/tud
las/tud
joos/tud
洗う
∼させる
走る
taht/ma
nut/ma
pet/ma
ost/ma
tõst/ma
taht/a
nutt/a
pett/a
ost/a
tõst/a
tah/e/tud
nut/e/tud
pet/e/tud
ost/e/tud
tõst/e/tud
欲する
泣く
欺く
買う
上げる
võt/ma
kat/ma
jät/ma
mat/ma
küt/ma
võtt/a
katt/a
jätt/a
matt/a
kütt/a
võe/tud
kae/tud
jäe/tud
mae/tud
köe/tud
取る
覆う
捨ておく
埋める
暖める
mõtle/ma
mõtel/da
∼ mõel/da
ütel/da
∼ öel/da
mõtel/dud
∼ mõel/dud
ütel/dud
∼ öel/dud
考える
ütle/ma
166
言う
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 22 章(kahekümne teine peatükk)
22.1. 不定人称の現在形
不定人称の現在形は,一部の例外を除いて,すべて tud-分詞から導くことができます。
tud-分詞の語尾が -tud の場合には,不定人称現在の肯定形の語尾は -takse,否定形の語尾
は -ta になります。
tud-分詞の語尾が -dud の場合には,不定人称現在の肯定形の語尾は -dakse,否定形の語
尾は -da になります。
(1a)
(1b)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
ma-不定詞
ela/ma
luge/ma
hakka/ma
saa/ma
kuul/ma
tõus/ma
and/ma
sõit/ma
tud-分詞
ela/tud
loe/tud
haka/tud
saa/dud
kuul/dud
tõus/tud
an/tud
sõide/tud
不定人称現在
肯定形
否定形
ela/takse
ei ela/ta
loe/takse
ei loe/ta
haka/takse
ei haka/ta
saa/dakse
ei saa/da
kuul/dakse
ei kuul/da
tõus/takse
ei tõus/ta
an/takse
ei an/ta
sõide/takse
ei sõide/ta
住む
読む
始める
受ける
聞く
起きあがる
与える
乗る
この規則は,tud-分詞の作り方が変則的な動詞のほとんどについてもなりたちます。
aja/ma
pida/ma
pese/ma
lask/ma
jooks/ma
taht/ma
nut/ma
pet/ma
ost/ma
tõst/ma
võt/ma
kat/ma
jät/ma
mat/ma
küt/ma
mõtle/ma
ütle/ma
ae/tud
pee/tud
pes/tud
las/tud
joos/tud
tahe/tud
nute/tud
pete/tud
oste/tud
tõste/tud
võe/tud
kae/tud
jäe/tud
mae/tud
köe/tud
mõtel/dud
∼ mõel/dud
ütel/dud
∼ öel/dud
ae/takse
pee/takse
pes/takse
las/takse
joos/takse
tahe/takse
nute/takse
pete/takse
oste/takse
tõste/takse
võe/takse
kae/takse
jäe/takse
mae/takse
köe/takse
mõtel/dakse
∼ mõel/dakse
ütel/dakse
∼ öel/dakse
ei ae/ta
ei pee/ta
ei pes/ta
ei las/ta
ei joos/ta
ei tahe/ta
ei nute/ta
ei pete/ta
ei oste/ta
ei tõste/ta
ei võe/ta
ei kae/ta
ei jäe/ta
ei mae/ta
ei köe/ta
ei mõtel/da
∼ mõel/da
ei ütel/da
∼ öel/da
追いたてる
保つ
洗う
∼させる
走る
欲する
泣く
欺く
買う
上げる
取る
覆う
置き去る
埋める
暖める
考える
言う
この規則の例外となるのは,次の動詞です。これらの動詞は,不定人称の現在形の肯定形
のみが変則的で,da-不定詞の形に -kse をつけて作られます。否定形は,一般規則に従って,
tud-分詞から導かれます。
167
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ma-不定詞
ole/ma
tule/ma
mine/ma
pane/ma
sure/ma
käi/ma
müü/ma
vii/ma
joo/ma
loo/ma
löö/ma
söö/ma
too/ma
tege/ma
näge/ma
da-不定詞
tud-分詞
ol/la
ol/dud
tul/la
tul/dud
min/na
min/dud
pan/na
pan/dud
sur/ra
sur/dud
不定人称現在(肯定形)
不定人称現在(否定形)
ol/la/kse
ei ol/da
tul/la/kse
ei tul/da
min/na/kse
ei min/da
pan/na/kse
ei pan/da
sur/ra/kse
ei sur/da
käi/a
käi/dud
müü/a
müü/dud
vii/a
vii/dud
käi/a/kse
ei käi/da
müü/a/kse
ei müü/da
vii/a/kse
ei vii/da
juu/a
joo/dud
luu/a
loo/dud
lüü/a
löö/dud
süü/a
söö/dud
tuu/a
too/dud
juu/a/kse
ei joo/da
luu/a/kse
ei loo/da
lüü/a/kse
ei löö/da
süü/a/kse
ei söö/da
tuu/a/kse
ei too/da
teh/a
teh/tud
näh/a
näh/tud
teh/a/kse
ei teh/ta
näh/a/kse
ei näh/ta
いる,ある
来る
行く
置く
死ぬ
行ってくる
売る
持ち去る
飲む
造る
打つ
食べる
持ってくる
作る
見る
22.2. 不定人称現在形の用例
Maitse üle ei vaielda.
好みについて議論しても意味がありません[蓼食う虫も好き好き]。
Mille üle vaieldakse?
何について議論しているのですか?
Koosolekule ei jääda hiljaks (= ei hilineta).
会議には遅れないように。
Mis küsimustega teie ringis tegeldakse?
あなたのサークルはどんな問題を扱っているのですか?
Kuidas saadakse uut kirjandust?
どうしたら新しい文献が手に入りますか?
Kas mõteldakse juba kevadisele konverentsile?
もう春の会議のことを考えているのですか[誰か考えていますか]?
168
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Ei, veel ei mõtelda.
Kõike, mis mõeldakse, ei öelda.
いいえ,まだ考えていません。
考えていることをすべて口にはできません。
Kuhu meid viiakse? Kas minnakse kaubamajja?
わたしたちはどこに連れて行かれますか?デパートに行くのですか?
Ei, kaubamajja praegu ei minda, enne käiakse linnamuuseumis.
いいえ,今はデパートには行きません。まず市の博物館へ行きます。
Kui kaua seal ollakse?
そこにはどのくらいの時間いるのですか?
Kaua seal ei olda, sest varsti pannakse muuseum kinni.
そこに長くはいません。じきに博物館が閉館になりますから。
Millal õhtusööki süüakse?
夕食はいつ食べるのですか?
Nii hilja enam üldse ei sööda.
こんな遅くには食事はふつうありません。
22.3. 不定人称過去
不定人称の過去形の肯定形は,tud-分詞の語尾 -tud ∼ -dud を語尾 -ti ∼ -di に置き換えて
作ります。例外はありません。
不定人称の過去形の否定形は,否定の小詞 ei と tud-分詞とで作ります。
(1a)
(1b)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
ma-不定詞
ela/ma
luge/ma
hakka/ma
saa/ma
kuul/ma
tõus/ma
and/ma
sõit/ma
tud-分詞
ela/tud
loe/tud
haka/tud
saa/dud
kuul/dud
tõus/tud
an/tud
sõide/tud
不定人称過去
肯定形
否定形
ela/ti
ei ela/tud
loe/ti
ei loe/tud
haka/ti
ei haka/tud
saa/di
ei saa/dud
kuul/di
ei kuul/dud
tõus/ti
ei tõus/tud
an/ti
ei an/tud
sõide/ti
ei sõide/tud
住む
読む
始める
受ける
聞く
起きあがる
与える
乗る
Põlevkivi avastati möödunud sajandil.
油頁岩は前世紀に発見されました。
Sellest teatrietendusest räägiti palju.
この演劇の上演についてはたくさんのことが語られました。
Linna mindi rongiga, tagasi tuldi bussiga.
町へは列車で出かけ,バスで帰ってきました。
Kas siin suvel ehitati?
Mis laule siis lauldi?
Mis hinnaga roose müüdi?
夏,ここで建設工事が行われましたか?
そのときどんな歌が歌われましたか?
どんな値段でバラが売られていましたか?
Suvel siin ei ehitatud.
Eile seda laulu ei lauldud.
Hommikul roose veel ei müüdud.
夏,ここでは建設工事が行われませんでした。
昨日は,その歌をうたいませんでした。
朝には,まだバラを売っていませんでした。
Kas teile teatati eile koosolekust?
昨日,あなたに会議の通知が行きましたか?
Ei, eile küll ei teatatud.
いいえ,通知はありませんでした。
Sinu puudumist märgati, Peetri puudumist ei märgatud.
あなたが欠席したことに(みんな)気がつきましたが,ペーテルが欠席したことには気が
つきませんでした。
169
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Mind küsiti, aga Maretit ei küsitud.
わたしはいるかと聞かれましたが,マレットは聞かれませんでした。
Eile EPA meeskonnale kaotati, täna enam ei kaotatud.
昨日は,エストニア農業大学のチームに負けましたが,今日はもう負けませんでした。
22.4. 不定人称現在完了
不定人称の現在完了は,動詞 olema の直説法3人称現在形 on と tud-分詞でつくります。
不定人称の現在完了の否定形は,動詞 olema の直説法3人称現在の否定形 ei ole と tud-分
詞でつくります。
不定人称現在完了
ma-不定詞
肯定形
否定形
(1a) ela/ma
on ela/tud
ei ole ela/tud
住む
(1b) luge/ma
on loe/tud
ei ole loe/tud
読む
(2) hakka/ma
on haka/tud
ei ole haka/tud
始める
(3) saa/ma
on saa/dud
ei ole saa/dud
受ける
(4) kuul/ma
on kuul/dud
ei ole kuul/dud
聞く
(5) tõus/ma
on tõus/tud
ei ole tõus/tud
起きあがる
(6) and/ma
on an/tud
ei ole an/tud
与える
(7) sõit/ma
on sõide/tud
ei ole sõide/tud
乗る
Kas see sild on enne sõda ehitatud? この橋は戦争前にかけられたものですか?
Ei, see sild ei ole ehitatud enne sõda. いいえ,この橋は戦前にかけられたものではないです。
Kas seda laulu on sageli lauldud?
この歌はよく歌われたものですか?
Ei, seda laulu ei ole sageli lauldud.
いいえ,この歌はよくは歌われませんでした。
Kas siin on alati roose müüdud?
ここではいつもバラを売っていましたか?
Ei, siin ei ole alati roose müüdud.
いいえ,ここでいつもバラを売っていたわけではありません。
22.5. 不定人称過去完了
不定人称の過去完了は,動詞 olema の直説法3人称過去形 oli と tud-分詞でつくります。
不定人称の過去完了の否定形は,動詞 olema の直説法3人称過去の否定形 ei olnud と tud分詞でつくります。
過去完了は,過去のある時点まで継続して行われていた(または,過去のある時点までに
完了していた)動作・行為を表します。
(1a)
(1b)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
ma-不定詞
ela/ma
luge/ma
hakka/ma
saa/ma
kuul/ma
tõus/ma
and/ma
sõit/ma
不定人称過去完了
肯定形
否定形
oli ela/tud
ei olnud ela/tud
oli loe/tud
ei olnud loe/tud
oli haka/tud
ei olnud haka/tud
oli saa/dud
ei olnud saa/dud
oli kuul/dud
ei olnud kuul/dud
oli tõus/tud
ei olnud tõus/tud
oli an/tud
ei olnud an/tud
oli sõide/tud
ei olnud sõide/tud
Kas seda silda oli kaua plaanitud?
170
住む
読む
始める
受ける
聞く
起きあがる
与える
乗る
© Kazuto Matsumura 1999–2005
この橋の計画が始まってから長くたっていましたか?
Ei, seda silda ei olnud plaanitud kaua.
いいえ,その橋の計画が始まってから長くたっていませんでした。
Sinna oli ehitatud sild.
当時,そこに橋がかけてありました。
Seda laulu oli lauldud, kui vanaisa noor oli. Aga seda teist laulu ei olnud siis lauldud.
この歌は祖父が若い頃歌われていたものです。もう1つの歌のほうは当時歌われて
いませんでした。
Kuulsin, et siin oli ainult kollaseid roose müüdud, aga punaseid ei olnud müüdud.
当時ここでは,黄色いバラだけで,赤いバラは売っていなかったと聞きました。
22.6. 不定人称の用例(追加)
Kohvi juuakse kuumalt.
コーヒーは熱くして飲みます。
Klubis mängitakse malet.
集会所ではチェスをします。
Instituudis õpitakse mitmeid võõrkeeli.
大学では,いろいろな外国語を学びます。
Viimane mäng kaotati.
最後の試合に負けました。
Õnnitleti juubilari.
その日の主役にお祝いの言葉が送られました。
Vaheajal avati aknad.
休み時間に窓をあけました。
Kell kümme lukustati väravad.
10 時に門が閉められました。
Selle vabriku toodangut eksporditakse välismaale.
この工場の製品は外国に輸出されます。
Jõe äärde ehitatakse uut elamut.
川のほとりに新しい住居が建てられます。
Taldrikuid pestakse kuuma veega.
お皿はお湯で洗います。
Haridusele on kulutatud palju raha.
教育に巨額のお金がつぎ込まれました。
Sel aastal on korraldatud huvitavaid ekskursioone.
今年は興味深い旅行が催されました。
Millal see artikkel on kirjutatud?
この論文はいつ書かれましたか?
See kool on asutatud möödunud sajandil. この学校は前世紀に設立されました。
Need roosid on müüdud.
このバラは売却済みです。
22.7. 従属接続詞 et と間接疑問文
22.7.1.「言う」「思う」などの意味の動詞とともに
接続詞 et を用いるか,間接疑問文にするかは,動詞の意味によって決まってきます。
Poiss ütles, et ta oskab ujuda.
Poiss arvas, et ta oskab ujuda.
Poiss küsis, kas ta oskab ujuda.
少年は,彼は泳げると言いました。
少年は,彼が泳げると思っています。
少年は,彼は泳げるかと聞きました。
動詞 teadma「知っている」は,接続詞 et と間接疑問文の両方をとることができます。次の2
つの文の意味の違いに注意しましょう。
Poiss ei teadnud, et ta sõber oskab ujuda. 少年は友人が泳げるとは知りませんでした。
Poiss ei teadnud, kas ta sõber oskab ujuda. 少年は友人が泳げるかどうか知りませんでした。
接続詞 et も間接疑問文も,指示詞 se に先行されることが出来ます。
171
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Poiss ei teadnud seda, et ta sõber oskab ujuda. 少年は友人が泳げるとは知りませんでした。
Poiss ei teadnud seda, kas ta sõber oskab ujuda.
少年は友人が泳げるかどうか知りませんでした。
上の文では,指示詞 see の分格 seda は,従属節が動詞 teadma の目的語であることを明示す
る働きをしているだけで,seda のあるなしは文の意味に影響を与えません。
22.7.2. 指示詞 see が先行するもの
接続詞 et の導く従属節や,間接疑問文に先行する指示詞 see は,動詞の格支配に応じて,
様々な格で現れます。指示詞 see はまた,後置詞とともに現れます。
主格:
Teda hämmastas see, et Margus oli vait.
マルクスが黙っていたことに彼にはおどろきました。
Talles meenus see, et tuleb poodi minna.
お店に行かなければならないことを彼女は思い出しました。
分格:
Poiss ei teadnud seda, et ta sõber oskab ujuda.
少年は友人が泳げることを知りませんでした。
Poiss ei teadnud seda, kas ta sõber oskab ujuda.
少年は友人が泳げるかどうか知りませんでした。
その他の格:
Ta oli kindel selles, et saab ülesandega hakkama.
彼は,その課題を何とかできるにちがいないと思いました。
Ta kahtles selles, kas ta saab ülesandega hakkama.
彼は,その課題を何とかできるかどうか自信がありませんでした。
Ta rääkis sellest, et on väsinud, juba mitu päeva.
もう何日も疲労状態にあることを彼は話してくれました。
Ta viitas sellele, et teised tema vigu tavaliselt ei märka.
彼は,自分の間違いがふつう他人には気づかれないことを指摘しました。
Ta leppis sellega, et ülikooli sisse ei saanud.
彼女は,大学に入学できなかったことに甘んじました。
後置詞とともに:
Ta jäi ka pärast vaidlust selle juurde, et tänapäeva noorus on laisk.
議論を終えたあとでも,彼は,今の若者は怠惰であるという意見のままでした。
Ta lootis selle peale, et keegi teda parandab.
彼女は,誰かが直してくれることに期待していました。
Ma jäin hiljaks selle tõttu, et tramm täna hommikul ei käinud.
わたしが遅刻したのは,今朝市電が来なかったからです。
22.7.3. 程度
Ma olin nii tark, et oskasin enne hinnatõusu endale mööblit osta.
わたしには,価格上昇の前に家具を買うだけの知恵がありました。
172
© Kazuto Matsumura 1999–2005
See auto on nii suur, et sinna mahtub kuus inimest.
この車は大きいので,6人乗ることができます。
22.8. 接尾辞-line
22.8.1. 名詞の属格についたもの
hind
keha
närv
meditsiin
kultuur
ajalugu
: hinna
: keha
: närvi
: meditsiini
: kultuuri
: ajaloo
値段
身体
神経
医学
文化
歴史
−
−
−
−
−
−
hinna/line
keha/line
närvi/line
meditsiini/line
kultuuri/line
ajaloo/line
値段のはる
身体の
神経質な
医学の
文化の
歴史の
22.8.2. 名詞句の属格についたもの
kaks tuba : kahe toa
neli korrust : nelja korruse
viis liiget : viie liikme
pikk kasv : pika kasvu
soe veri
: sooja vere
mitu värvi : mitme värvi
−
−
−
−
−
−
kahetoa/line
neljakorruse/line
viieliikme/line
pikakasvu/line
soojavere/line
mitmevärvi/line
−
−
−
−
−
−
−
teadus/lik
riik/lik
ühiskond/lik
amet/lik
majandus/lik
kirjandus/lik
arst/lik
2部屋
−2部屋からなる
4階
−4階建ての
5人の会員 −5人からなる
長身
−長身の
暖かい血
−定温の,温血の
たくさんの色−多色の
22.9. 接尾辞-lik
22.9.1. 名詞の主格についたもの
teadus
riik
ühiskond
amet
majandus
kirjandus
arst
科学
国家
社会
職務
経済
文学
医者
科学的な
国の,国立の
社会の
職務上の,公式の
経済の
文学の
医学の
22.9.2. 名詞の属格についたもの(比較的まれ)
õnn : õnne
kord : korra
kiri : kirja
koht : koha
幸福
秩序
手紙
場所
−
−
−
−
õnne/lik
korra/lik
kirja/lik
koha/lik
幸福な
きちんとした
書面による
地元の
173
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 23 章(kahekümne kolmas peatükk)
23.1. 名詞の複数形:「i-複数」
名詞の複数語幹は,一般に,複数属格形と同じ形をしていることはすでに学びました。複
数属格形は,語尾が -de ∼ -te ですから,名詞の複数の標識は -de ∼ -te ということができ
ます。
名詞の中には,-de ∼ -te を複数標識とする複数形(「de-複数」と呼ばれる)に加えて,もう
ひとつ「i-複数」と呼ばれる複数語幹をもつものがあります。de-複数語幹は複数属格形から導
かれますが,i-複数語幹は,複数分格形から導かれます。複数分格形が<1> 語尾 -id をもつか
<2> 母音で終わる名詞だけが i-複数語幹をもち,複数分格が語尾 -sid の名詞には,i-複数語
幹はありません。
i-複数形をもつ名詞の例として,tüdruk「少女」と kirjanik「作家」を取り上げてみましょう。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
de-複数形
−−−
tüdruku/te
−−−
tüdruku/te/sse
tüdruku/te/s
tüdruku/te/st
tüdruku/te/le
tüdruku/te/l
tüdruku/te/lt
tüdruku/te/ks
tüdruku/te/na
tüdruku/te/ni
tüdruku/te/ta
tüdruku/te/ga
i-複数形
−−−
−−−
tüdruku/id
tüdruku/i/sse
tüdruku/i/s
tüdruku/i/st
tüdruku/i/le
tüdruku/i/l
tüdruku/i/lt
tüdruku/i/ks
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
−−−
kirjanikku/de
−−−
kirjanikku/de/sse
kirjanikku/de/s
kirjanikku/de/st
kirjanikku/de/le
kirjanikku/de/l
kirjanikku/de/lt
kirjanikku/de/ks
kirjanikku/de/na
kirjanikku/de/ni
kirjanikku/de/ta
kirjanikku/de/ga
−−−
kirjanike
kirjanikke
kirjanike/sse
kirjanike/s
kirjanike/st
kirjanike/le
kirjanike/l
kirjanike/lt
kirjanike/ks
i-複数形が用いられるのは,入格,内格,出格,向格,接格,奪格,変格で,様格,到格,
欠格,共格ではふつう用いられません。
174
© Kazuto Matsumura 1999–2005
i-複数語幹は,次のようにして導かれます。
<1> 複数分格形が -id で終わる場合は,語末の -d を取り除けば i-複数語幹になります。
単数主格
tüdruk
少女
lugeja
読者
複数分格
tüdrukuid
i-複数語幹
tüdrukui-
lugejaid
lugejai-
i-複数形の例
tüdrukui/le
少女たちへ
lugejail
読者たちへ
<2> 複数分格形が母音で終わる場合は,複数分格形そのものが i-複数語幹になります。た
だし,階程交替する名詞の場合,複数分格形は強階程,i-複数語幹は弱階程になります。
単数主格
kirjanik
作家
jalg
足
kõik
すべて
複数分格(強)
kirjanikke
i-複数語幹(弱)
kirjanike-
jalgu
jalu-
kõiki
kõigi-
i-複数形の例
kirjanike/le
作家たちへ
jalust
足(複)から
kõigile
すべての人へ
なお,<2> のタイプの名詞の中には,kirjanik や kõi のように,i-複数語幹が複数属格形と
して用いられる語と,用いることができない語とがあります。
【用例】
Tänavail on palju rahvast. (比較:tänavatel)
Lapsel on pisarad silmis. (比較:silmades)
通りには人々が大勢出ています。
子どもは目に涙をためています。
23.2. 句と句を結びつける接続詞
23.2.1. AとB
AとBがともに成り立つ場合のもっとも基本的な接続詞は ja です。
Naine oli rikas ja (∼ ning) ilus.
その女性は金持ちで,美人でした。
Naine oli nii (∼ niihästi) rikas kui ka ilus.
その女性は金持ちであり,また美人でした。
Naine ei olnud mitte ainult (∼ mitte üksnes) rikas, vaid ka ilus.
その女性は金持ちであったばかりか,美人でもありました。
AもBも成り立たない場合は,ja のかわりに ega が用いられます。
Naine ei olnud rikas ega ilus.
Naine ei olnud ei rikas ega ilus.
その女性は金持ちでも美人でもありませんでした。
その女性は金持ちでも美人でもありませんでした。
23.2.2. AかB
AとBのどちらかを選ぶ場合の接続詞は või です。
Anna mulle sinine või punane pliiats!
青か赤の鉛筆をわたしにください。
175
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Anna mulle kas sinine või punane pliiats! 青または赤の鉛筆をわたしにください。
「すなわち」「言い替えると」は接続詞 ehk で表します。
Lauk ehk vana nimega vesikana on Eestis tavaline lind.
オオバン(lauk),すなわち旧名で言うと vesikana はエストニアではごくふつうに見ら
れる
鳥です。
23.2.3. 対比
2つの相対立する性質が問題になっている場合は,接続詞 aga を用い,「AでなくてB」と
いう場合は,接続詞 vaid を用います。
Naine oli rikas, aga (∼ kuid ∼ ent) inetu.
Naine ei olnud rikas, vaid vaene.
その女性は金持ちだが,美人ではありません。
その女性は金持ちではなくて,貧乏です。
23.3. 文と文の等位接続
2つの文がほぼ対等な資格で接続されることを「等位接続」と呼びます。
23.3.1. 並列的
第2文が肯定文なら,第1文の肯定・否定に関係なく,接続詞 ja が用いられます。
Meie läksime ujuma ja Rein jäi tuppa lugema.
わたしたちは泳ぎに出かけ,レインは部屋に残って読書しました。
Meie ei läinud ujuma ja Rein jäi tuppa lugema.
わたしたちは泳ぎに行かず,レインは部屋に残って読書しました。
第1文が肯定文,第2文が否定文の場合には,接続詞は ja または ega です。接続詞 ega は
否定の意味を含むので,第2文には否定小詞 ei は用いられません。
Meie läksime ujuma ja Rein ei jäänud tuppa lugema.
∼ Meie läksime ujuma ega Rein jäänud tuppa lugema.
わたしたちは泳ぎに出かけましたが,レインは部屋に残って読書しませんでした。
第1文,第2文がともに否定文の場合の接続詞は ega です。
Meie ei läinud ujuma ega Rein jäänud tuppa lugema.
わたしたちは泳ぎに行きませんでしたし,レインは部屋に残って読書しませんでした。
mitte ainult A vaid B は,文の接続にも用いられます。
Poiss mitte ainult ei kirjutanud luuletuse, vaid tegi sellele ka viisi.
少年は詩を書いたばかりか,それに節までつけました。
23.3.2. 対比的
逆接(しかしながら)の場合には,aga, kuid, ent が用いられます。
Meie läksime ujuma, aga Rein jäi tuppa lugema.
176
© Kazuto Matsumura 1999–2005
わたしたちは泳ぎに出かけましたが,レインは部屋に残って読書をしました。
Nad hakkasid kiirustama, aga tööga valmis siiski ei jõudnud.
彼らはあわて始めましたが,結局仕事は間に合いませんでした。
Hommikul paistis päike, kuid õhtul hakkas sadama.
午前中は日が出ていましたが,夕方から雨になりました。
Sõdurid püüdsid end kaitsta, ent vaenlane oli tugevam.
兵士は身を守ろうとしたが,敵の方が力が上でした。
「AでなくてB」の場合の接続詞は vaid です。
Rein ei läinud ujuma, vaid jäi tuppa lugema.
レインは泳ぎに行かないで,部屋に残って読書しました。
23.4. 原因または結果を表す接続詞
原因と結果は,2つの文を接続詞 ja で結びつけただけでも表すことができます。
Hommikul hakkas sadama ja me lükkasime väljasõidu edasi.
朝,雨が降り出して,わたしたちは外出を延期しました。
一般には,原因または理由を表す接続詞を用いると,因果関係が明確に表現できます。
次の場合,原因を表す節は必ず主文の後ろに置かれます。
Me lükkasime väljasõidu edasi, sest (∼ sest et) hommikul hakkas sadama.
外出を延期しました。朝,雨が降り出したのです。
Me lükkasime väljasõidu edasi, sellepärast et hommikul hakkas sadama.
外出を延期しました。朝,雨が降り出したからです。
Me lükkasime väljasõidu edasi sellepärast, et hommikul hakkas sadama.
外出を延期したのは,朝,雨が降り出したからです。
接続詞 kuna の導く原因節は,主文の前にも後にも置くことができます。
Me lükkasime väljasõidu edasi, kuna hommikul hakkas sadama.
外出は延期しました。朝,雨が降りだしたからです。
Kuna hommikul hakkas sadama, lükkasime me väljasõidu edasi.
朝,雨が降りだしたので,外出を延期しました。
同じ状況を,結果を明示する接続詞によって表現することもできます。
Hommikul hakkas sadama, nii et (∼ nõnda et) me lükkasime väljasõidu edasi.
朝,雨が降り出して,そのため,外出を延期することになりました。
23.5. 譲歩を表す接続詞
譲歩(にもかかわらず)を表す接続詞は kuigi, ehkki です。
Me ei lükanud väljasõidu edasi, kuigi hommikul hakkas sadama.
朝,雨が降り出したけれども,外出は延期しませんでした。
177
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Kuigi kõik osavõtjad polnud veel kohal, hakkasime me prooviga peale.
関係者がすべてその場にいたわけではありませんでしたが,わたしたちは練習に取
りかかりました。
Ehkki alguses oli ka vastuväiteid, võeti ettepanek lõpuks vastu ühel häälel.
最初のうちは反対意見もなかったわけではありませんが,最終的には全会一致で提
案が採択されました。
23.6. 時・条件の接続詞
23.6.1. 接続詞 kui
接続詞 kui は,日本語の接続助詞の「と」と同じように,時間的意味(ボールを蹴ると,まっ
すぐ飛んだ)を持つ場合と,条件的意味(ボールを蹴ると,危ない)を持つ場合があります。
時間的:
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
アルノが父親に連れられて学校に着くと,授業はもう始まっていました。
Kui me hommikul välja sõitma hakkasime, (siis) sadas väljas nagu oavarrest.
朝,外出しようとすると,土砂降りでした。
条件的:
Kui te auto eest hästi hoolt kannate, (siis) sõidab ta teil veel mitu aastat.
車を大事に手入れすれば,まだあと何年でも走らせることができますよ。
Kui te oma lapse eest rohkem hoolitseksite, oleks teil temast palju rohkem rõõmu kui praegu.
お子さんの面倒をもっとご覧になりさえすれば,子どもがいることが今よりずっと
大き
な喜びになると思いますけど。
23.6.2. 接続詞 kuni
接続詞 kui が「∼した時」という瞬間的な意味を表すのに対し,接続詞 kuni は「∼した(する)
時までずっと」という継続的な意味を表します。
Õpilased seisid püsti, kui õpetaja neid tervitas.
生徒たちは,先生が挨拶したとき,起立していました。
Õpilased seisid püsti, kuni õpetaja oli istunud.
生徒たちは,先生が座るまで起立したままでいました。
Ta käis nii kaua peale, kuni sai oma tahtmise.
彼女は,ずっと譲らず,とうとう自分の希望を通してしまいました。
23.6.3. 接続詞 kui を含む複合接続詞
接続詞 kui はさまざまな複合接続詞を作ります。
23.6.3.1. 時間的関係:「∼する前に」「∼する間」「∼したあとで」
Nad asusid teele, enne kui päike tõusis.
彼らは日が昇る前に出発しました。
Poiss lõhkus parajasti puid, siis kui sõber talle külla tuli.
少年が薪を割っているちょうどそのところへ,友だちが遊びにやって来ました。
Meie siin viskame toitu ära, samal ajal kui Aafrika lapsed nälgivad.
178
© Kazuto Matsumura 1999–2005
われわれが食べ物を捨てている一方で,アフリカの子どもたちが飢えに苦しんでい
ます。
Me läheme siit ära kohe, nii kui oleme teda oma silmaga näinud.
彼女を実際に見たら,すぐにここを離れます。
Ta kirjutas diplomitöö valmis, sel ajal kui (∼ sellal kui) meie pidu pidasime ja logelesime.
われわれがパーティーをしたり,何もせずにぶらぶらしている間に,彼女は卒業論
文を
仕上げてしまいました。
Ma pole temast enam midagi kuulnud, sestsaadik kui teda viimati nägin.
彼に最後に会って以来,彼の消息については何も聞いていません。
Teen oma tööd, niikaua kui vähegi jõudu on.
少しでも力が残っているうちは,自分の仕事をします。
Nad jõudsid kohale, pärast seda kui olid mitu korda teed küsinud.
彼らは,何度も道を聞いたあとで,ようやく目的地に着きました。
23.6.3.2. 比喩
Pärast eksamit jooksis ta uksest välja justkui (∼ just nagu ∼ otsekui) oleks talle tiivad kasvanud.
試験が終わると,彼はちょうど羽根が生えてきたみたいに,ドアから外へ走り出て
行きました。
23.7. 接尾辞-lane, -lanna
接尾辞 -lane は,地名・国名などから,その地の住人やその地の出身者を表す名詞をつく
ります。接尾辞 -lane によって作られる名詞は,男女の区別なく用いることができますが,
とくに女性を区別したい場合には,接尾辞 -lane の代わりに -lanna を使います。
Eesti
エストニア
→
eest/lane
eest/lanna
エストニア人
エストニア人女性
Tallinn
タリン
→
tallin/lane
tallin/lanna
タリン出身(在住)者
同女性
Tartu
タルト
→
tart/lane
tart/lanna
タルト出身(在住)者
同女性
soom/lane
soom/lanna
フィン(ランド)人
フィン(ランド)人女性
Soome
→
フィンランド
Läti
ラトビア
→
lät/lane
lät/lanna
ラトビア人
ラトビア人女性
Leedu
リトアニア
→
leedu/lane
leedu/lanna
リトアニア人
リトアニア人女性
Moskva
モスクワ
→
moskva/lane モスクワっ子
moskva/lanna 同女性
Ukraina
→
ukrain/lane
ウクライナ人
179
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ウクライナ
ukrain/lanna
ウクライナ人女性
Jaapan
日本
→
jaapan/lane
jaapan/lanna
日本人
日本人女性
Tokio
東京
→
tokio/lane
tokio/lanna
東京人,東京っ子
同女性
-maa のついた地名は,-lane ∼ -lanna の前で -maa が省略されます。
Saare/maa
サーレマー
→
saarlane
saarlanna
サーレマー出身(在住)者
同女性
Vene/maa
ロシア
→
venelane
venelanna
ロシア人
ロシア人女性
ing/lane
ing/lanna
イギリス人(イングランド人)
イギリス人女性
Inglis/maa
→
イングランド
23.8. 主な形容詞とその反意語
õige
hea
tugev
tark
terve
lõbus
naljakas
tuttav
virk
kasulik
ohutu
huvitav
kiire
kõrge
lähedane
sirge
pehme
kuiv
terav
õhuke
hele
kallis
täis
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
−
vale
paha
nõrk
rumal
haige
kurb
tõsine
võõras
laisk
kahjulik
ohtlik
igav
aeglane
madal
kauge
kõver
kõva
märg
nüri
paks
tume
odav
tühi
正しい
−間違った
良い
−悪い
強い
−弱い
賢い
−馬鹿な
健康な
−病気の
陽気な
−悲しい
おかしい
−真面目な
既知の
−未知の,外国の
機敏な
−怠惰な
有用な
−有害な
安全な
−危険な
興味深い
−つまらない
急ぎの,速い−ゆっくりとした
高い
−低い
近い
−遠い
まっすぐな −曲がった
柔らかい
−固い
乾いた
−湿った,濡れた
鋭い
−鈍い
薄い
−厚い,太った
明るい色の −暗い色の
高価な
−安い
満ちた
−空の
180
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 24 章(kahekümne neljas peatükk)
24.1. エストニア語の動詞の4つの分詞
分詞は,形動詞(形容詞的な動詞形)とも呼ばれ,形容詞と同じく,名詞の修飾語や,動詞
olema の補語として用いられる動詞の活用形で,日本語の動詞の連体形に相当します。
エストニア語には分詞が4つあり,次のような体系をつくっています。
動詞 alga/ma「使う」(自動詞)
現在(未完了)
能動
alga/v
受動(不定人称)
ala/tav
過去(完了)
ala/nud
ala/tud
動詞 kasuta/ma「使う」(他動詞)
現在(未完了)
能動
kasuta/v
受動(不定人称)
kasuta/tav
過去(完了)
kasuta/nud
kasuta/tud
4つの分詞の基本的な意味を次のような例で覚えましょう。
Aasta lõpeb.
1年が終わります。
Aasta lõppes.
1年が終わりました。
→ lõppe/v aasta
終わろうとしている1年
→ lõppe/nud aasta
終わった1年
Raamat müüakse.
その本は売られます。
Raamat müüdi.
その本は売られました。
→ müü/dav raamat
売られる(べくある)本
→ müü/dud raamat
売られた本
分詞は,語尾に注目して,v-分詞,nud-分詞,tav-分詞,tud-分詞と呼ばれます。4つの分
詞のうち,v-分詞と tav-分詞は活用しますが,nud-分詞と tud-分詞は不変化です。
24.2. v-分詞(能動現在分詞,能動未完了分詞)
24.2.1. v-分詞の作り方と格変化
ma-不定詞の語幹が母音で終わる場合,接尾辞-v はそのまま ma-不定詞の語幹につきます。
(1)
alga/ma
v-分詞
alga/v
始まる
ma-不定詞の語幹が子音で終わる場合,接尾辞 -v と ma-不定詞の語幹の間に母音 e が挿入
されます。
(2)
tõus/ma
tõus/e/v
起きる
v-分詞の単数語幹には母音 a が現れます。
181
© Kazuto Matsumura 1999–2005
主格
属格
分格
入格
lõppe/ma「終わる」
単数
複数
lõppe/v
lõppe/va/d
lõppe/va
lõppe/va/te
lõppe/va/t
lõppe/va/id
lõppe/va/sse
lõppe/va/te/sse ∼ lõppe/va/i/sse
接尾辞 -v の前に挿入された母音 e は,単数主格以外では消失します。
主格
属格
分格
入格
laul/ma「歌う」
laul/e/v
laul/va
laul/va/t
laul/va/sse
laul/va/d
laul/va/te
laul/va/id
laul/va/te/sse ∼ laul/va/i/sse
v-分詞が名詞の前に修飾語として置かれる場合は,一般の形容詞と同じく名詞と数・格の
一致がおこります。様格・到格・欠格・共格では数の一致のみで,格の一致はおこなわれま
せん。
主格
属格
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
lõppev aasta「終わろうとしている年」
単 数
複 数
lõppev
aasta
lõppeva/d
aasta/d
lõppeva
aasta
lõppeva/te
aasta/te
lõppeva/t
aasta/t
lõppeva/id
aasta/id
lõppeva/sse
aasta/sse
lõppeva/te/sse aasta/te/sse
lõppeva/s
aasta/s
lõppeva/te/s aasta/te/s
lõppeva/st
aasta/st
lõppeva/te/st aasta/te/st
lõppeva/le
aasta/le
lõppeva/te/le aasta/te/le
lõppeva/l
aasta/l
lõppeva/te/l aasta/te/l
lõppeva/lt
aasta/lt
lõppeva/te/lt aasta/te/lt
lõppeva/ks
aasta/ks
lõppeva/te/ks aasta/te/ks
lõppeva
aasta/na
lõppeva/te
aasta/te/na
lõppeva
aasta/ni
lõppeva/te
aasta/te/ni
lõppeva
aasta/ta
lõppeva/te
aasta/te/ta
lõppeva
aasta/ga
lõppeva/te
aasta/te/ga
24.2.2. 分詞の用例
Me elame kiiresti muutuvas maailmas.
わたしたちは急激に変化しつつある世界に住んでいます。
Mida me ootame algavalt aastalt?
始まろうとしている年に何を期待しましょうか?
Iga mõtlev inimene on sõja vastu.
自分の頭でものを考える人間なら誰でも戦争に反対します。
1. mai on töötava rahva solidaarsuse päev.
5月1日は労働大衆の連帯の日です。
182
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Tutvusin armeenia kirjanduse kohta leiduvate materjalidega.
アルメニア文学に関して見つかった資料に目を通しました。
動詞との意味関係が薄れた v-分詞は,形容詞に転化したものと見なすことができます。
See pilet ei ole enam maksev.
Kontrolltöö tulemused olid üllatavad.
Mõned inimesed on kergesti ärrituvad.
Inimeste maitse on väga erinev.
Uudised olid rõõmustavad.
このチケットはすでに有効期限を過ぎています。
小テストの結果は意外なものでした。
すぐに興奮する人がいます。
人の好みはまちまちなものです。
ニュースは喜ばしいものでした。
24.3. nud-分詞(能動過去分詞,能動完了分詞)
nud-分詞の作り方は第 11 章(11.2.)を参照。
24.3.1. 動詞の活用形としての用法
nud-分詞は,否定小詞 ei とともに動詞の過去の否定形をつくります(11.3.参照)。
rääkima
leidma
ootama
過去形(否定形)
ei rääki/nud
ei leid/nud
ei ooda/nud
話す
見つける
待つ
nud-分詞はまた,動詞 olema とともに完了時制の形をつくります(11.4., 20.1.参照)。
直説法現在完了
ma olen
rääki/nud
sa oled
ooda/nud
ta on
leid/nud
me oleme
ava/nud
te olete
haka/nud
nad on
and/nud
直説法過去完了
olin
rääki/nud
olid
ooda/nud
oli
leid/nud
olime
ava/nud
olite
haka/nud
olid
and/nud
条件法完了
oleksin rääki/nud
oleksid ooda/nud
oleks
leid/nud
oleksime ava/nud
oleksite haka/nud
oleksid and/nud
24.3.2. 名詞の修飾句
v-分詞と同じく,nud-分詞にも形容詞的用法があります。v-分詞と異なり,nud-分詞は不変
化です。
Konverentsile saabunud külalistega vestles Emakeele Seltsi esindaja.
会議のために到着した来賓と母語協会の代表が話をしました。
Selle luuletuse tõlkinud üliõpilane on väga andekas.
この詩を翻訳した学生は,とても才能があります。
Möödunud nädalal olime Leningradis ekskursioonil.
先週,わたしたちはレニングラードに旅行に行きました。
Väsinud matkajad leidsid hea laagrikoha.
疲れたハイカーたちは,適当なキャンプ地を見つけました。
Pilte vaadanud poiss hakkas naerma.
絵を見た少年は笑いだしました。
24.3.3. 時を表す副詞節(分詞構文)
183
© Kazuto Matsumura 1999–2005
nud-分詞は単独で,時の副詞節(分詞構文)の動詞の役割をはたします。
Lõpetanud keskkooli, astus ta Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse.
高校を卒業すると,彼女はエストニア農業アカデミーに入学しました。
Kõik eksamid edukalt sooritanud, sõitis ta koju.
すべての試験に合格すると,彼女は帰省しました。
Mantli selga pannud, märkas ta, et puudub üks nööp.
コートを着たとき,彼はボタンが1つないことに気づきました。
Ajalehe läbi lugenud, panin selle riiulile tagasi.
新聞を読み終えて,わたしはそれを棚に戻しました。
Pikast matkast väsinud, heitsime vara magama.
長い旅に疲れ,わたしたちは早めに床につきました。
Pilte vaadanud, hakkas Jüri naerma.
絵を見て,ユリは笑いだしました。
24.4. tav-分詞(受動現在分詞,受動未完了分詞,不定人称の現在分詞)
24.4.1. tav-分詞の作り方と格変化
tud-分詞の語尾 -tud ∼ -dud を,-tav ∼ -dav に置き換えて作ります。
(1a)
(1b)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
ma-不定詞
ehita/ma
luge/ma
hakka/ma
saa/ma
kuul/ma
maks/ma
and/ma
muut/ma
tud-分詞
ehita/tud
loe/tud
haka/tud
saa/dud
kuul/dud
maks/tud
an/tud
muude/tud
tav-分詞
ehita/tav
loe/tav
haka/tav
saa/dav
kuul/dav
maks/tav
an/tav
muude/tav
建てる
読む
始める
受ける
聞く
支払う
与える
変える
tav-分詞は,v-分詞と同じタイプの格変化を行います。
主格
属格
分格
入格
kasuta/tav「使われる」
単数
複数
kasuta/tav
kasuta/tava/d
kasuta/tava
kasuta/tava/te
kasuta/tava/t
kasuta/tava/id
kasuta/tava/sse
kasuta/tava/te/sse ∼ kasuta/tava/i/sse
24.4.2. tav-分詞の用法
24.4.2.1. 名詞の修飾語
修飾語として用いられた tav-分詞は,名詞と数・格の一致をおこします。
主格
属格
kasutatav õpik「使用される教科書」
単 数
複 数
kasutatav
õpik
kasutatava/d
kasutatava
õpiku
kasutatava/te
184
õpiku/d
õpiku/te
© Kazuto Matsumura 1999–2005
分格
入格
内格
出格
向格
接格
奪格
変格
様格
到格
欠格
共格
kasutatava/t õpiku/t
kasutatava/sse õpiku/sse
kasutatava/s õpiku/s
kasutatava/st õpiku/st
kasutatava/le õpiku/le
kasutatava/l õpiku/l
kasutatava/lt õpiku/lt
kasutatava/ks õpiku/ks
kasutatava
õpiku/na
kasutatava
õpiku/ni
kasutatava
õpiku/ta
kasutatava
õpiku/ga
kasutatava/id
kasutatava/te/sse
kasutatava/te/s
kasutatava/te/st
kasutatava/te/le
kasutatava/te/l
kasutatava/te/lt
kasutatava/te/ks
kasutatava/te
kasutatava/te
kasutatava/te
kasutatava/te
õpiku/id
õpiku/te/sse
õpiku/te/s
õpiku/te/st
õpiku/te/le
õpiku/te/l
õpiku/te/lt
õpiku/te/ks
õpiku/te/na
õpiku/te/ni
õpiku/te/ta
õpiku/te/ga
Raamatuid tuleb hoida köetavates ruumides.
本は暖房することのできる部屋で保存するべきです。
Oodatavat kirja ei tulnud.
待ち望んでいた手紙は来ませんでした。
Õpitavad luuletused meeldisid Mallele.
マレは,教材の詩が気に入りました。
Kasutatavasse õpikusse tegi ta märkusi.
使用中の教科書に彼女は書き込みをしました。
Seminariks korratavaid materjale polnud ta veel jõudnud vaadata.
セミナーのために復習しておかなければならない資料を彼女はまだ時間がなくて見てい
ませんでした。
Talvel söödavas toidus on vähe vitamiine.
冬に食べる食物にはビタミンがあまり含まれていません。
Treeningul kantava spordiriietusega ei saa minna aulasse aktusele.
トレーニングのとき着る運動着で講堂の式典には出られません。
24.4.2.2. 動詞 olema の補語として
tav-分詞の中には,動詞との意味関係が薄れて形容詞に転化していると見なせるものがあ
ります。
Need seened ei ole söödavad.
これらの茸は食用ではありません。
Kõik mängud ei ole võidetavad.
すべてのゲームが勝つことのできるものではありません。
Uksekella helisemine oli halvasti kuuldav.
ドアの呼び鈴の鳴る音がよく聞こえませんでした。
See mõistatus on jaapani keelde tõlgitav, see vanasõna aga ei ole täpselt tõlgitav.
このなぞなぞは日本語に翻訳できますが,このことわざは厳密には翻訳できません。
24.5. tud-分詞(受動過去分詞,受動完了分詞,不定人称の過去分詞)
tud-分詞の作り方は,第 21 章(21.2.)を参照。tud-分詞は,次の場合に使われます。
24.5.1. 動詞の活用形として
否定の小詞 ei とともに,不定人称の過去の否定形を作ります。
ava/ma
oota/ma
tud-分詞
ava/tud
ooda/tud
不定人称の過去(否定形)
ei ava/tud
ei ooda/tud
185
開く
待つ
© Kazuto Matsumura 1999–2005
laul/ma
mõtle/ma
laul/dud
mõel/dud
ei
ei
laul/dud
mõel/dud
歌う
考える
動詞 olema とともに,不定人称の完了形を作ります。
ava/ma
oota/ma
laul/ma
mõtle/ma
現在完了
on ava/tud
on ooda/tud
on laul/dud
on mõel/dud
過去完了
oli ava/tud
oli ooda/tud
oli laul/dud
oli mõel/dud
条件法完了
oleks ava/tud
oleks ooda/tud
oleks laul/dud
oleks mõel/dud
開く
待つ
歌う
考える
24.5.2. 名詞の修飾句
tud-分詞は,nud-分詞同様,不変化です。
Keedetud kartulid on taldrikul.
料理したジャガイモがお皿にのっています。
【参考】
Kartulid on juba keedetud.
ジャガイモはもう料理してあります。
Kasutatud kirjandus tuleb märkida artikli lõppu.
使用した文献は,論文の最後に書かなければなりません。
Ma ei ole tellitud ajakirju kätte saanud.
わたしは,まだ注文した雑誌を受け取っていません。
Tunnis lahendatud ülesanded olid rasked.
授業中に解いた課題はむずかしかったです。
Alatud töösse tuleb tõsiselt suhtuda.
始めた仕事には,真剣に取り組まなければなりません。
Linaga kaetud laual olid tassid ja taldrikud.
テーブルクロスの掛かったテーブルのうえに茶碗と受け皿が置かれてありました。
Pestud õunad pane sellesse kaussi.
洗ったリンゴは,このボールに入れなさい。
Eile toodud piimast võib suppi keeta.
昨日運んできた牛乳からスープが作れます。
24.5.3. 時間を表す副詞節(分詞構文)
Eksamid edukalt sooritatud, sõitis ta koju.
試験に合格して,彼は帰省しました。
Ajaleht läbi loetud, panin selle riulile.
新聞を読み終えて,わたしはそれを棚に返しました。
Lõuna söödud, läksime tagasi raamatukogusse.
昼食を済ませて,わたしたちは図書室に帰りました。
Keskkool lõpetatud, tuli Viktor ülikooli majandusteadust õppima.
高校を卒業して,ヴィクトルは経済学を専攻するために大学に入学しました。
Harjutus kontrollitud, hakati jutustama lugemispala.
練習問題の答え合わせのあと,読み物の要約を始めました。
24.6. 形容詞の最上級:「i-最上級」
複数分格が,(1) 語尾 -id または (2) 母音 -i, -u で終わる形容詞の場合,「i-最上級」と呼ば
れる独自の最上級形を用いることができます。
186
© Kazuto Matsumura 1999–2005
ilusaim (∼ kõige ilusam) vaas
もっとも美しい花瓶
i-最上級は,i-複数と同様に,複数分格形をもとに作られます。(2) のタイプの形容詞で階
程交替するものは,複数分格は強階程ですが,i-最上級は弱階程になります。
(1) 単数主格
huvitav
ilus
kiire
julge
kitsas
複数分格
huvitava/id
ilusa/id
`kiire/id
`julge/id
`kitsa/id
最上級
huvitava/im
ilusa/im
`kiire/im
`julge/im
`kitsa/im
面白い
美しい
速い
勇気ある
狭い
(2) 単数主格
pikk
suur
noor
uus
vana
halb : halva
複数分格(強)
`pikk/i
`suur/i
`noor/i
`uus/i
van/u
`halb/u
最上級(弱)
pik/im
suur/im
noor/im
uus/im
van/im
halv/im
長い
大きい
若い
新しい
古い
悪い
【用例】
Missugune on ülikooli suurim teaduskond?
Teaduskondadest on suurim arstiteaduskond.
大学でいちばん大きな学部は何ですか?
学部の中でいちばん大きいのは医学部です。
【注意】次の形容詞は比較級・最上級の形が不規則です。
原級
hea
väike
lühike
pisike
õhuke
比較級
parem
väiksem
lühem
pisem
õhem
最上級
kõige parem
kõige väiksem
kõige lühem
kõige pisem
kõige õhem
∼
∼
∼
∼
∼
187
parim
väikseim
lühim
pisim
õhim
良い
小さい
短い
小さい
薄い
© Kazuto Matsumura 1999–2005
第 25 章(kahekümne viies peatükk)
25.1. 場所格相当の後置詞
場所格の体系に対応して,場所関係を表す後置詞にも,目標・到達点を表す形(∼へ),静
止位置を表す形(∼で),起点・出発点を表す形(∼から)の3つの形があります。
目標格相当 位置格相当 起点格相当
kuhu?
kus?
kust?
どこへ/で/から
alla
peale
ette
taha
juurde
järele
kohale
kõrvale
lähedale
ligidale
sisse
äärde
vahele
keskele
hulka
sekka
poole
külge
kätte
vastu
(ümber)
∼の下へ/で/から
∼の上へ/で/から
∼の前へ/で/から
∼の裏へ/で/から
∼のもとへ/で/から
∼のあとへ/で/から
∼の上方へ/で/から
∼のそばへ/で/から
∼の近くへ/で/から
∼の近くへ/で/から
∼の内部へ/で/から
∼のへりへ/で/から
∼の間へ/で/から
∼の真ん中へ/で/から
∼の中へ/で/から
∼の中へ/で/から
∼の方(側)へ/で/から
∼の横へ/で/から
∼の手の中へ/で/から
∼に向って/向いに/から
∼の回りへ/で/から
all
peal
ees
taga
juures
järel
kohal
kõrval
lähedal
ligidal
sees
ääres
vahel
keskel
hulgas
seas
pool
küljes
käes
vastas
ümber
【用例】
Silla alla ei tohi minna.
Pall on diivani all.
Laua alt tuleb välja suur koer.
alt
pealt
eest
tagant
juurest
järelt
kohalt
kõrvalt
lähedalt
ligidalt
seest
äärest
vahelt
keskelt
hulgast
seast
poolt
küljest
käest
vastast
ümbert
橋の下へ行ってはいけません。
ボールはソファーの下にあります。
机の下から大きな犬が出てきます。
Palun pange raamatud laua peale (∼ lauale). 本を机の上に置いてください。
Raamatud on laua peal (∼ laual).
本は机の上にあります。
Kas nad leidsid selle kivi maa pealt või maa seest?
彼らがこの岩を発見したのは,地表からですか,それとも地中からですか?
Pomm langes teatri ette.
Kino ees ei olnud palju inimesi.
Ta põgenes minu eest.
Õhtul tõmban kardinad akna ette.
Öösel on kardinad akna ees.
爆弾は劇場の前に落ちました。
映画館の前には人が大勢いませんでした。
彼はわたしの前から逃げ出しました。
夜になると,窓にカーテンを引きます。
夜中には窓にカーテンが引かれています。
188
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Hommikul tõmban kardinad akna eest ära.
朝になると,窓のカーテンを開けます。
Pane kast ukse taha!
箱はドアの後ろ(向こう側)に置いてください。
Kast on ukse taga.
箱がドアの後ろ(向こう側)にあります。
Too kast ukse tagant siia!
箱をドアの後ろ(向こう側)からここへ持ってきてください。
Kas te tulete peahoone juurde?
あなたたちは本館の方に来ますか。
Nad kohtuvad peahoone juures.
彼らは本館のところで落ち合います。
Vanaema tuleb arsti juurest varsti tagasi.
おばあちゃんがもうじきお医者さんから帰ってきます。
Rivistuge esimeste järele.
最初の人の後ろに一列に並びなさい。
Läksin koju raha järele.
家にお金を取りに帰りました。
Õpetaja järel tulevad õpilased.
先生のあとから生徒たちが来ます。
Koosoleku järel toimub saalis kontsert.
会議の終わった後,ホールではコンサートが開かれます。
Ma korjan laste järelt mänguasjad.
わたしは子どもたちの(遊んだ)あとからおもちゃを片づけました。
Linna kohale ilmusid lennukid.
Riputa lamp laua kohale.
Lennukid lendavad linna kohal.
Lennukid lahkusid linna kohalt.
町の上空へ飛行機が現れました。
電灯はテーブルの上に吊しなさい。
飛行機が町の上空を飛んでいます。
飛行機が町の上空から飛び去っていきました。
Istuge minu kõrvale, minu kõrval on vaba koht!
わたしのそばにお座りください。わたしのそばに開いた席があります。
Vend läheb isa kõrvalt ema kõrvale.
弟は父のそばから母のそばへ行きます。
Minu kõrvalt tõusis poiss ja palus invaliidil istuda.
わたしのそばから少年が立ち上がり,身障者に席を譲りました。
Staadion ehitatakse küla lähedale (∼ küla ligidale).
競技場は村の近くに建設されます。
Asusime elama Tallinna lähedale (∼ Tallinna ligidale).
タリンの近郊に引っ越して住み始めました。
Tehase lähedal (∼ Tehase ligidal) on suur väljak.
工場の近くには大きな広場があります。
Kohvik on peahoone lähedal (∼ peahoone ligidal).
喫茶店は本館の近くにあります。
Ta on pärit piiri lähedalt (∼ piiri ligidalt).
彼は国境の近くの出身です。
Perenaine paneb supi sisse soola.
Löö vai maa sisse (∼ maasse).
Missuguse looma pesa on maa sees?
Vesi voolab maa seest välja.
Karu tuleb koopa seest (∼ koopast).
主婦はスープの中に塩を加えます。
杭を地中に打ち込みなさい。
地中に巣をつくるのはどんな動物ですか?
水が地中から流れ出しています。
熊が穴から出てきます。
189
© Kazuto Matsumura 1999–2005
【参考】
Pall kukkus maha.
ボールが地面に落ちました[表面]。
Suvel tahavad nad kõik sõita mere äärde.
夏,彼らはみな海岸へ行こうと考えています。
Kadrioru park Tallinnas on mere ääres.
カトリオルク公園は,タリン市内の海岸近くにあります。
Järve äärest me sõidame ookeani äärde.
わたしたちは湖のほとりから海辺へ行きます。
Riputa peegel kapi ja ukse vahele!
鏡を洋服だんすとドアの間に取り付けてください。
Kas ma võin majade vahele garaa#i ehitada?
(2軒の)家の間へ車庫を建てていいですか?
Milleks ta ripub akende vahel?
どうして窓の間に取り付けてあるのですが?
Paide asub Tallinna ja Tartu vahel.
パイテはタリンとタルトの間にあります。
Leidsin tõendi raamatu vahelt.
証明書を本の間から見つけました。
Panin tordi laua keskele.
ケーキ(トルテ)をテーブルの真ん中に置いてください。
Tort on laua keskel.
ケーキがテーブルの真ん中にあります。
Võta tort laua keskelt ja pane ääre poole.
ケーキをテーブルの真ん中から取って,端の方に置いてください。
Professor tuli noorte hulka (∼ noorte sekka). 教授が若者たちの仲間に加わりました。
Talle meeldib olla noorte hulgas (∼ noorte seas).
彼は若者たちの中にいるのが好きです。
Valige endale midagi nende raamatute hulgast (∼ nende raamatute seast).
本の中から何か選んでください。
Linnud lendavad põhja poolt lõuna poole.
Lõuna pool on soojem.
Tuul on mere poolt.
鳥たちが北の方から南の方へ飛んで行きます。
南の方ではもっと暖かいです。
風が海の方から吹いています。
Märg lumi jäi saabaste külge.
Saabaste küljes on lund.
Raputa lumi saabaste küljest ära!
湿った雪がブーツに付いてしまいました。
ブーツに雪が付いています。
ブーツについた雪を払いなさい。
Sinu märkmik jäi Mardi kätte, ta on ka praegu Mardi käes.
あなたのノートはマルトの手に渡りました。それは今マルトが持っています。
Homme saad märkmiku Mardi käest (∼ Mardilt) tagasi.
明日,あなたはノートをマルトから返してもらえます。
Laps surus end ema vastu.
Kaupluse vastas on postkontor.
See neiu on meie vastast.
子どもは母親に身体をすり寄せました。
商店の向かいに郵便局があります。
この娘さんはうちの向かいの家の人です。
Monumendi ümber kasvasid lilled.
Võta toolid laua ümbert ja pane seina äärde!
記念碑の回りに花が生えました。
190
© Kazuto Matsumura 1999–2005
椅子をテーブルの回りからのけて,壁際に置いてください。
25.2. 場所関係を表す前置詞
25.2.1. 属格支配の前置詞
läbi
ümber
∼を通って
∼の回りに
üle ∼を越えて/横切って
Muusika kostab läbi seina.
音楽が壁を通して聞こえてきます。
Tuleb minna läbi metsa ja ujuda üle jõe.
森を通り抜け,川を泳いで渡って進まなければなりません。
Kas üle silla ei saa?
橋を渡ってはいけないのですか?
Pane toolid ümber laua!
テーブルの回りに椅子を置いてください。
Ümber monumendi kasvasid lilled.
記念碑の回りに花が育ちました。
25.2.2. 分格支配の前置詞
keset
mööda
∼の真ん中で
∼に沿って/∼を通り過ぎて
Ta jäi seisma keset tänavat.
Keset elutuba on klaver.
Kes jookseb mööda maja?
Paadid sõidavad mööda jõge.
Keegi kõnnib piki koridori.
Vihma sajab vastu akent.
Vastu tuult on raske joosta.
piki
vastu
∼に沿って
∼に向かって
彼は通りの真ん中に立ち止まりました。
居間の中央にピアノがあります。
走って家のそばを通り過ぎて行くのは誰ですか?
ボートが川を下って(上って)行きます。
誰かが廊下を歩いて行きます。
雨が窓を叩くように降っています。
向かい風の中を走るのは大変です。
25.2.3. 到格支配の前置詞
kuni
∼まで
Saadan sind kuni sillani.
橋のところまであなたを送っていきます。
Minge siit otse kuni pargini, siis pöörake paremale.
ここをずっとまっすぐ公園まで行ってから,右に曲がってください。
25.3. 時間関係を表す後置詞・前置詞
25.3.1. 属格支配の後置詞
eest
jooksul ∼ kestel
pärast
(今から)∼前に
∼の間ずっと,∼中に
(今から)∼後に,∼経って
Viie minuti eest oli ta veel siin.
Tutvusime kahe aasta eest.
彼女は5分前にはまだここにいました。
わたしたちは2年前に知り合いました。
191
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Töö tuli lõpetada selle nädala jooksul (∼ nädala kestel).
仕事は今週中に終えなければなりません。
Kogu ülikooliaja jooksul (∼ ülikooliaja kestel) polnud tal ühtki “kolme”.
大学で勉強していた時期を通じて,彼は(成績に)一度も3があったことがありませんで
した。
Seanss algab poole tunni pärast.
30 分後に上演が始まります。
Eksam on kahe päeva pärast.
試験は2日後です。
25.3.2. 出格支配の後置詞
saadik ∼ peale
∼以来,∼以後ずっと
Möödunud aastast saadik (∼ Möödunud aastast peale) elan pealinnas.
去年からわたしは首都に住んでいます。
Sellest päevast peale õpib Rein korralikult.
レインが真面目に勉強するようになったのは,その日以後のことです。
Tunnen su isa sõja ajast saadik.
あなたの父親をわたしは戦時中から知っています。
25.3.3. 分格支配の後置詞
enne
pärast ∼ peale
∼の(始まる)前に
∼の(終わった)後
Enne kella kaheksat pole mul aega, kohtume pärast kella kaheksat (∼ peale kella kaheksat).
8時までは時間がありません。8時以後に会いましょう。
Enne eksamit õpitakse.
試験の前はみんな勉強します。
Pärast vihma paistab päike.
雨の後には太陽が顔を出します。
25.4. 原因・理由または目的を表す後置詞(属格支配)
pärast ∼ tõttu
jaoks ∼ tarvis
∼のせいで,∼のおかげで
∼のため
Ta puudub haiguse pärast (∼ haiguse tõttu).
彼女は病気のため欠席です。
Ära minu pärast muretse!
わたしのことは心配しないでください。
Sinu jaoks (∼ Sinu tarvis) on mul alati aega.
あなたのためなら,わたしはいつでも時間がさけます。
Kas Virve jaoks on kohta?
ヴィルヴェのために席がありますか?
25.5. 量的関係を表す後置詞・前置詞
25.5.1. 属格支配の後置詞
kaupa ∼ viisi
ümber
∼ずつ,∼毎に,∼をまとめて
およそ∼ほど
192
© Kazuto Matsumura 1999–2005
Seda eksamit võib sooritada osade kaupa.
この試験は何回かに分けて受けることができます。
Väike Mati võis tundide kaupa (∼ tundide viisi) joonistada.
小さなマッティは何時間でも絵を書いていることができました。
Üliõpilasi on selles rühmas kümne ümber. このグループにいる大学生は 10 人ほどです。
Laagrini on viie kilomeetri ümber.
キャンプ地まで5キロほどです。
25.5.2. 属格支配の前置詞
alla
∼以下
üle
∼以上
Mere ääres on praegu üle kahekümne kraadi sooja, mägedes on aga alla kümne kraadi.
海岸では今,20 度を超えていますが,山では 10 度以下です。
Suvel teenisime üle viiesaja rubla kuus, alla saja ei saanud keegi.
夏には,月に 500 ルーブル以上稼ぎました。収入が 500 ルーブル以下の人は誰もい
ませんでした。
25.6. その他の関係を表す後置詞・前置詞
25.6.1. 属格支配の後置詞
kohta
poolest
kaudu
∼について,∼に関して
∼の点で
∼を経由して,∼を通じて
suhtes
järgi
asemel ∼ eest
∼の点で
∼によれば
∼の代わりに
Kas sul on materjali Tartu ajaloo kohta?
あなたはタルトの歴史に関する資料がありますか?
Tal on kõige kohta oma arvamus.
彼はあらゆることについて自分の考えをもっています。
Leppisime kokku järgmise koosoleku suhtes.
次回の会議について取り決めました。
Nende meeskondade suhtes on Jüri erapooletu.
これらのチームについては,ユリはとくにひいきがありません。
Pedagoogilise kirjanduse poolest on see raamatukogu rikas.
教育学の文献に関して,この図書館は蔵書が充実しています。
Näo poolest on ta ema moodi.
彼女は,顔が母親に似ています。
See on hinna poolest liiga kallis.
これは値段が高すぎます。
Stipendiumi määratakse eeskirjade järgi.
奨学金は,規則に従って貸与されます。
Soola lisage maitse järgi!
塩はお好みに合わせてふってください。
Moskvasse sõidame seekord Leningradi kaudu.
今回はレニングラードを経由してモスクワに行きます。
Kontserdipileti sain isa tuttava kaudu.
コンサートのチケットは,父の知人を通じて手にいれました。
Kes läheb Peetri asemel (∼ Peetri eest) poodi?
誰かペーテルの代わりに店に行ってくれますか?
Ma maksan sinu eest.
わたしに立て替えさせてください。
Šokolaadi asemel ostsime lilli.
チョコレートをやめて花を買いました。
Tänan kõige hea eest!
いろいろと,ありがとうございました。
193
© Kazuto Matsumura 1999–2005
25.6.2. 属格支配の前置詞
peale
∼の他に,∼を除くと
Peale noorema venna on meie perekonnas kõik brünetid.
家の家族は,弟以外髪の色が濃い茶色です。
Kohal olid kõik komisjoni liikmed peale dekaani.
学部長以外は,委員会のメンバーが全員出席しました。
25.6.3. 共格支配の前置詞
koos ∼ ühes
∼と一緒に
Mari elab selles toas koos kahe kursusekaaslasega (∼ ühes kahe kursusekaaslasega).
マリはこの部屋に2人の同級生と一緒に住んでいます。
Virve lõunastab koos Pireti ja Jaaniga (∼ ühes Pireti ja Jaaniga).
ヴィルヴェはピレットとヤーンと一緒にお昼を食べます。
25.6.4. 欠格支配の前置詞
ilma
∼なしに,∼を使わずに
Ma ei oska seda teksti ilma sõnaraamatuta tõlkida.
わたしはその文章を辞書を使わずに訳すことはできません。
Ühe semestri oli Rein ilma stipendiumita.
1学期の間,レインは奨学金をもらえませんでした。
25.7. 名詞の格を後置詞・前置詞で言い替える
名詞の格のなかには,場合によって,後置詞や前置詞を用いて言い替えられるものがあり
ます。
25.7.1. 向格←→属格+peale
Riputame pildi seinale (∼ seina peale).
Istuge pingile (∼ pingi peale).
絵を壁に掛けましょう。
ベンチにお座りください。
25.7.2. 接格←→属格+peal
Keegi seisab trepil (∼ trepi peal).
Nad kohtusid sillal (∼ silla peal).
誰か階段に立っている人がいます。
彼らは橋の上で出会いました。
25.7.3. 奪格←→属格+pealt
Võta laualt (∼ laua pealt) album!
Ajakirja otsi riiulilt (∼ riiuli pealt).
テーブルの上からアルバムを取ってください。
雑誌は本棚から捜してください。
194
© Kazuto Matsumura 1999–2005
25.7.4. 奪格←→属格+poolest
Ta on iseloomult (∼ iseloomu poolest) meeldiv inimene.
彼女は好感のもてる性格の人です。
25.7.5. 奪格←→属格+käest
Sain emalt (∼ ema käest) kirja.
Küsi instruktorilt (∼ instruktori käest)!
母から手紙をもらいました。
指導員に質問してください。
25.7.6. 属格+ümber ←→umbes +主格
Siit linna on viie kilomeetri ümber (∼ umbes viis kilomeetrit).
ここから町までは5キロほどです。
Lehmi on talul kolmesaja ümber (∼ umbes kolmsada).
農家にいる牛は 300 頭ほどです。
25.7.7. 出格+saadik/peale ←→出格+alates (∼ alates +出格)
Kevadest saadik (∼ kevadest peale ∼ kevadest alates ∼ alates kevadest) töötab ta välismaal.
春から彼は外国で働いています。
25.7.8. 属格+eest ←→主格+tagasi
Viie minuti eest (∼ viis minutit tagasi) oli ta siin.
Tutvusime nädala eest (∼ nädal tagasi).
195
彼女は5分前ここにいました。
わたしたちは1週間前に知り合いました。