T a v i XI feradi liTonebi da Senadnobebi 11.1. alumini da misi Senadnobebi 11.1.1. aluminis daxasiaTeba. msubuqi liTonebidan alumins yvelaze meti samrewvelo mniSvneloba gaaCnia. aluminis damaxasiaTebel Tvisebas mcire simkvrive (=2,7 g/sm3) da dabali dnobis temperatura (6600C) miekuTvneba. amitom alumini da misi Senadnobebi farTod gamoiyeneba warmoebis iseT sferoebSi, sadac dabali simkvrive da maRali xvedriTi simtkice (σmaqs/) umTavresia. alumini xasiaTdeba gazrdili plastikurobiT da dabali simtkiciT. maRali sisufTavis civadglinuli da momwvari aluminis simtkicis zRvari gaWimvaze σmaqs=60 mgpa, δ=40%, ψ=85%, HB 25. ar gaaCnia alotropiuli modifikaciebi, kargi siTbo da eleqtrogamtari masalaa. minarevebi da malegirebeli elementebi sxvadasxva xarisxiT amcireben aluminis eleqtrogamtarobas. am mimarTulebiT gansakuTrebiT Zlier moqmedeben manganumi, vanadiumi, qromi da titani. alumini qimiurad aqtiuri liTonia. miuxedavad amisa, igi haerze da zogierT agresiul garemoSi metad sustad ganicdis korozias. amis mizezia aluminis zedapirze warmoqmnili oqsidis (Al2O3) mkvrivi furCi, romelic liTons Semdgomi Jangvisagan icavs. mwarmoebeli qarxnebi alumins uSveben sxvadasxva masis zodebisa da mrgvali an brtyeli formis sxmulebis saxiT. pirveladi (teqnikuri) aluminis marka aRiniSneba A asoTi, romlis Semdeg iwereba ricxvi. igi miuTiTebs aluminis sisufTaves mZimis Semdeg. magaliTad, A995 Seicavs 99,995% alumins. gansakuTrebuli sisufTavis aluminia A999; maRali sisufTavisa - A995; A99; A97; A95, xolo teqnikuri sisufTavis – A85; A8; A7; . . . A0. teqnikuri aluminisagan amzadeben furclebs, Zelakebs, mavTuls. 11.1 naxazze warmodgenilia sxmuli aluminis tipuri mikrostruqturebi. 11.1.2. aluminis Senadnobebis klasifikacia da niSandeba. sasurveli Tvisebebis misaRebad awarmoeben aluminis legirebas sxvadasxva elementiT. malegirebel danamatebad yvelaze farTod gamoiyeneba spilenZi, magniumi, TuTia da siliciumi. 143 naxevarfabrikatebis miRebis xerxis mixedviT ansxvaveben aluminis samsxmelo da deformirebad Senadnobebs. TiToeuli maTgani, Tavis mxriv, or jgufad iyofa: pirveli jgufis Senadnobebi ar eqvemdebarebian Termul ganmtkicebas, xolo meore jgufis Senadnobebis TvisebaTa Secvla SesaZlebelia wrTobiTa da Semdgomi bunebrivi an xelovnuri daZvelebiT. aluminis Senadnobebis niSandebis principi ar aris iseTi sistemuri, rogoric foladebis SemTxvevaSi. aluminis Senadnobebis marka aRiniSneba asoebiT, romlebic zogadad miuTiTeben Senadnobis tips, Tvisebas, daniSnulebas an mdgomareobas. magaliTad, aso Д (deformirebadi) aRniSnavs duraluminis tipis Senadnobebs, B – maRalmtkice Senadnobebs, AK - Wedad Senadnobebs, АЛ – samsxmelo Senadnobebs. asoebis Semdeg iwereba Senadnobis pirobiTi nomeri, romelsac araviTari kavSiri ara aqvs masalis SedgenilobasTan an mis TvisebebTan. pirobiT nomers SeiZleba mosdevdes simbolo, romelic miuTiTebs Senadnobis mdgomareobas. magaliTad,MM - rbili, Т Termulad damuSavebuli (wrToba+daZveleba), H – mopirsalebuli, П – naxevradmopirsalebuli. yvela samrewvelo aluminis Senadnobi SeiZleba daiyos agreTve aluminisa da im ZiriTadi malegirebeli elementebis sistemebis mixedviT, romlebic Senadnobis Tvisebebs gansazRvravs. magaliTad, Al-Mg, Al-Cu, Al-Cu-Mn, Al-Mg-Si-Cu da a.S. aseT SemTxvevaSi Senadnobis markas xSirad aRniSnaven A asoTi, romelsac mosdevs ZiriTadi malegirebeli elementis aRmniSvneli simbolo. magaliTad, Al-Mn sistemis Senadnobi aRiniSneba simboloebiT АMц, Al-Mg sistemisa – АMг da a.S. Semdeg iwereba Senadnobis rigiTi nomeri da, aucileblobis SemTxvevaSi, Senadnobis mdgomareobis aRmniSvneli aso. 11.1.3. aluminis Senadnobebis Termuli damuSaveba. aluminis SenadnobebisaTvis gamoiyeneba Termuli damuSavebis sami saxe: mowva, wrToba da daZveleba. praqtikaSi gavrcelebulia mowvis sami saxeoba: sxmulis homogenizacia, deformirebuli nakeTobis sarekristalizacio mowva da Termulad ganmtkicebuli Senadnobis mowva gasarbileblad. 144 deformirebadi naxevarfabrikatebis warmoebis teqnologiur ciklSi homogenizacia warmoadgens pirveladi damuSavebis saxes. sahomogenizacio mowvis mizani, garda dendrituli likvaciis mospobisa, aris araTanabrad ganlagebuli, uxeSi agebulebis meoreuli CanarTebis xelsayreli formisa da liTonis moculobaSi maTi Tanabari ganawilebis miReba. Tu magaliTad, Al-Cu sistemis Senadnobs gavaxurebT homogenizaciis temperaturamde (450-5200C, nax. 11.2), CuAl2 fazis uxeSi evteqtikuri CanarTebi gaixsneba myar xsnarSi da gacivebis Semdeg spilenZis koncentracia myari xsnaris moculobaSi miuaxlovdeba wonasworuls. homogenizaciis Sedegad struqturis gaTanabreba iwvevs plastikurobis zrdas da deformirebuli nakeTobis Tvisebebis gaumjobesebas. sarekristalizacio mowva, rogorc civad an cxlad wneviT damuSavebis ciklSi Sualeduri operacia, farTod gamoiyeneba mrewvelobaSi. rig SemTxvevebSi igi warmoadgens deformirebuli naxevarfabrikatebis saboloo Termuli damuSavebis operacias. aluminis Senadnobebis sarekristalizacio mowvis temperatura aris 300-5000C. mxedvelobaSi unda miviRoT, rom aluminisaTvis kritikuli deformaciis xarisxi 1-3%-ia, xolo misi SenadnobebisaTvis – ramdenadme meti. Termulad ganmtkicebuli Senadnobebis gasarbileblad mowvis reJimma unda uzrunvelyos gadajerebuli myari xsnaris sruli daSla da oTaxis temperaturaze wonasworuli struqturis Camoyalibeba. aluminis samrewvelo SenadnobebisaTvis am moTxovnis dasakmayofileblad gaxurebis temperatura unda Seadgendes 350-4500C. garda myari xsnaris sruli daSlisa, mowvis dros mimdinareobs meoreuli CanarTebis koagulacia da miiReba struqtura mcire sisaliTa da maRali plastikurobiT. rogorc cnobilia, wrToba gamoiyeneba iseTi Senadnobebis Termuli damuSavebisaTvis, romlebic xasiaTdebian fazuri gardaqmnebiT myar mdgomareobaSi. aluminis sawarmoo SenadnobebisaTvis cnobilia aseTi fazuri gardaqmnebis mxolod erTi saxe: gaxurebisas intermetaliduri fazebis gaxsna aluminSi (magaliTad, CuAl2 fazisa Al-Cu sistemis SenadnobebSi, nax.11.2), xolo gacivebisas maTi xelaxali gamoyofa myari fazidan (nax.11.3, a). amdenad, wrTobis efeqti miiRweva mxolod iseT aluminis SenadnobebSi, romlebSic Seyvanili malegirebeli elementebis xsnadobis zRvari cvalebadia temperaturaze damokidebulebiT (Cu, Mg, Zn, Mn). 145 wrToba da daZveleba aris aluminis Senadnobebis ganmamtkicebeli Termuli damuSaveba. wrToba xdeba 450-5200C–dan wyalSi gacivebiT, ris Sedega-dac oTaxis temperaturaze fiqsirdeba sakmaod maRali xarisxiT gadajerebuli myari xsnari (nax. 11.3, b). magaliTad, Al+4%Cu Sedgenilobis Senadnobis wrTobis temperaturamde gaxurebis, dayovnebisa da wyalSi gacivebis Semdeg dafiqsirdeba myari xsnari spilenZis SemcvelobiT 4%. radgan wonasworul pirobebSi spilenZis xsnadobis zRvari aluminSi ar aRemateba 0,2% (nax. 11.2), myari xsnari spilenZiT 20-jer gadajerebuli aRmoCndeba. wrTobis Semdeg aluminis Senadnobebi xasiaTdebian momwvar mdgomareobasTan SedarebiT gazrdili simtkiciT, magram SenarCunebulia maRali plastikurobac (wrTobamde σmaqs=200 mgpa, δ=25%; wrTobis Semdeg σmaqs=250-300 mgpa, δ=23%). wrTobidan 4-5 dRe-Ramis ganmavlobaSi bunebrivi daZvelebis Sedegad simtkicis zRvari gaWimvaze 450 mgpa-mde matulobs. ganmtkicebis efeqti daZvelebis pirvel saaTebSi umniSvneloa, Semdeg ki izrdeba maqsimalur mniSvnelobamde (nax. 11.4). daZvelebis sawyis periods, romelic 146 xasiaTdeba simtkicis umniSvnelo matebiT, sainkubacio periodi ewodeba. mas didi teqnologiuri mniSvneloba gaaCnia, radgan am momentSi SesaZlebelia mravali saxis formis Secvlis (Runva, moqimva, moqlonva da a.S.) operaciis Catareba. Tu bunebrivad daZvelebul Senadnobs 200-2500C temperaturaze 20-60 wamis ganmavlobaSi davayovnebT, igi kargavs simtkices, Rebulobs axlad nawrTobi mdgomareobisaTvis damaxasiaTebel Tvisebebs da unars xelaxali daZvelebisadmi (nax.11.5). am movlenas gamobruneba ewodeba. aluminis Senadnobebis daZvelebis procesi metad rTuli gardaqmnebiT xasiaTdeba da ramodenime etapad mimdinareobs. wrTobiT miRebul myar xsnarSi spilenZis atomebi usistemodaa ganlagebuli. daZvelebis procesis pirvel etapze iwyeba spilenZis atomebis aRmavali difuzia, ris Sedegadac isini Tavs iyrian garkveul kristalografiul sibrtyeebze da warmoiqmneba spilenZiT gamdidrebuli zonebi, sadac atomebi kanonzomieradaa ganlagebuli. maT ginie-prestonis I (gp I) zonebi ewodeba. es zonebi sisqiT 5-10Å rigisaa, xolo diametri – 40-100 Å-s aRwevs da koherentulia (mikedlebulia) deda 147 xsnarTan. spilenZiT gamdidrebuli zonebis warmoqmna kristalSi did daZabulobebs warmoqmnis, ris Sedegadac imsxvreva mozaikis blokebi da izrdeba Senadnobis simtkice. bunebrivi daZvelebis Semdgomi ganviTareba iwvevs zonebis zomaTa gadidebas. mniSvnelovnad izrdeba maTSi spilenZis atomebis koncentraciac da uaxlovdeba CuAl2 (θ) fazis Sedgenilobas, romelic unda gamoiyos gadajerebuli myari xsnaridan fazuri wonasworobis Sesabamisad. mas gp II zonebs uwodeben, xolo process – zonur daZvelebas. igi oTaxis temperaturaze mimdinareobs da gasalebis maqsimalur efeqts iZleva. simtkicis zRvari gaWimvaze aRwevs 450 mgpa, plastikuroba ki mcirdeba 18%-mde. 1000C temperaturaze zonuri daZveleba fazuriT icvleba, anu xdeba axali, θ' fazis gamoyofa. es procesi gadajerebuli myari xsnaris daSlis sawyis stadias miekuTvneba. 1300C-dan θ' faza gardaiqmneba stabilur θ (CuAl2) fazad, wydeba koherentuli kavSiri deda fazasTan da iwyeba gamonayofis koagulacia. Senadnobis simtkicis maxasiaTeblebi mcirdeba. gp_is zonebis aRmoCena SeuZlebelia optikur mikroskopSi dakvirvebiT maqsimaluri gamadideblobis SemTxvevaSic ki. isini mJRavndeba mxolod rentgenostruqturuli da eleqtronuli mikroskopiis meTodebiT. 11.6 naxazze warmodgenilia Al+4%Cu Senadnobis mikrostruqtura wrTobisa da daZvelebis Semdeg, sadac aluminis myari xsnaris fonze mkveTrad Cans CuAl2 fazis orientirebuli gamonayofi. 148 11.1.4. aluminis samsxmelo Sena-dnobebi. aluminis samsxmelo Senadnobebidan yvelaze gavrcelebulia silumini. igi miekuTvneba evteqtikuri an qveevteqtikuri Senadnobebis ricxvs (nax. 11.7). misi struqtura Sedgeba an evteqtikisagan (+Si, Senadnobi АЛ4), an evteqtikasTan erTad Seicavs fazis pirvelad Kkristalebsac (АЛ5, АЛ9). erTaderTi xerxi, romelic siluminis simtkicisa da plastikurobis gazrdis saSualebas iZleva, aris evteqtikaSi Semavali siliciumis kristalebis dawvrilmaneba. amas aRweven SenadnobSi tute liTonebis (natriumis, liTiumis, stronciumis) mcire raodenobis damatebiT, anu modificirebiT. praqtikaSi farTod gamoiyeneba siluminis modificireba natriumiT. silumini Seicavs 12_13% siliciums da struqturis mixedviT igi zeevteqtikur Senadnobs miekuTvneba (nax. 11.7). aseTi Senadnobis struqtura Sedgeba nemsisebri agebulebis uxeSi evteqtikisagan da pirveladi siliciumis CanarTebisagan (nax. 11.8, a). uSualod Casxmis win SenadnobSi 0,01%_is raodenobiT natriumis an sxva modifikatorebis (magaliTad, 2/3 NaF+1/3 NaCl_is narevis) damatebiT mkveTrad mcirdeba evteqtikuri siliciumis kristalebis zomebi. garda amisa, evteqtikuri wertili gadaadgildeba siliciumis ufro meti koncentraciis ubnebisaken. modifikatoris Setana aZnelebs siliciumis kristalizacias, ris gamoc siliciumis gamoyofisa da evteqtikis kristalizaciis temperatura dabla iwevs (ix. nax. 11.7). Sedegad Camoyalibdeba SedarebiT wvrildispersiuli agebulebis produqtebi, xolo zeevteqtikuri Sedgenilobis Senadnobi qveevteqtikuri xdeba da misi struqtura Sedgenili iqneba Ria feris pirveladi aluminis kristalebisa da wvrildispersiuli evteqtikisagan (nax. 11.8, b). 149 aramodificirebuli siluminisaTvis σmaqs=140 mgpa, δ=3%, modificirebis Semdeg ki σmaqs=180 mgpa, δ=8%. silumini gamoirCeva Zalian maRali samsxmelo TvisebebiT, magram sxmuli forovania. amitom igi gamoiyeneba mxolod rTuli moyvanilobis iseTi detalebis dasamzadeblad, romlebsac maRali meqanikuri Tvisebebi ar moeTxoveba. gazrdili meqanikuri maxasiaTeblebiT, Tumca gauaresebuli samsxmelo TvisebebiT xasiaTdeba Al-Mg (АЛ13, АЛ8, АЛ23, АЛ27, АЛ28 da a.S.) da ufro rTuli sistemis (AlCu-Mg da Al-Zn-Mg) Senadnobebi, rogoricaa АЛ1, АЛ21, АЛ19, АЛ23 mxurvalmtkice da АЛ24 Senadnobebi, romlis ZiriTadi Tavisebureba mis TviTwrTobaSi mdgomareobs. 11.1.5. deformirebadi Senadnobebi. deformirebad Senadnobebs, romlebic Termul ganmtkicebas ar eqvemdebarebian, miekuTvneba Al-Mn (АМц) da Al- Mg (АМг) sistemis Senadnobebi. АМц Senadnobebi magniums Seicaven 1-dan 6%-mde. isini praqtikulad mravalkomponentian Senadnobebs miekuTvnebian, radgan yovelTvis Seicaven rkinas da siliciums garduvali minarevebis saxiT. mrewveloba naxevarfabrikatebs uSvebs rbil (АМцM) da naxevradmopirsalebul (АМцП) mdgomareobaSi. 150 naxevradmopirsalebul furcels ori xerxiT Rebuloben: a- momwvari furclis arasruli civWedviT da bcivnaWedi furclis arasruli mowviT. pirveli xerxi mizanSewonilia saSualo sisqis (1,0-4,5 mm), xolo meore – Txeli (0,6-0,8 mm) furclebis warmoebaSi. Al-Mg sistemis Senadnobebs miekuTvneba: АMг1, АMг2, АMг3, АMг5 da АMг6. magniumis Semcveloba 11-12%-mde umniSvnelod zrdis aluminis simtkices, xolo fardobiTi wagrZeleba sakmaod maRal donezea SenarCunebuli. Senadnobebs farTod iyeneben SenaduRi konstruqciebis dasamzadeblad. TvisebaTa gasaumjobeseblad damatebiT utareben legirebas manganumiT, qromiT, titaniT da vanadiumiT. Al-Mg sistemis Senadnobebis dadebiT mxares miekuTvneba damakmayofilebeli simtkicis, maRali plastikurobis, koroziamedegobisa da SeduRebadobis kargi urTierTSexameba. deformirebad Senadnobebs, romlebic eqvemdebarebian Termul ganmtkicebas, miekuTvneba Al-Cu-Mg (duraluminebi), Al-Mg-Si, Al-Zn-Mg, Al-Cu-Mn da ufro rTuli sistemis Senadnobebi. yvela duralumini, romelic mrewvelobaSi gamoiyeneba, SeiZleba oTx jgufad daiyos: 1- klasikuri duralumini (Д1); 2- duralumini gazrdili simtkiciT (Д16), romelic Д1 Senadnobisgan gansxvavebiT, Seicavs ufro met magniums; 3- duraluminebi gazrdili mxurvalmedegobiT (Д19, ВАД1 da ВД17), romlebic Д1-sagan gansxvavdebian Mg/Cu Tanafardobis ufro maRali mniSvnelobiT; 4- duraluminebi gazrdili plastikurobiT (Д18, В65), romlebic Д1-sagan gansxvavebiT Seicaven yvela an zogierT komponents Semcirebuli raodenobiT. duraluminisagan damzadebul nakeTobas utareben wrTobas da bunebriv daZvelebas. Termuli damuSavebis ZiriTadi moTxovnaa wrTobis dros gaxurebis temperaturis pirobebis mkacrad dacva: Д1, Д19, da ВАД1 SenadnobebisaTvis - 505±50C, xolo Д16, ВД17 da Д18 SenadnobebisaTvis - 500±50C. wrTobas awarmoeben civ wyalSi Rumelidan macivebelSi gadatanis minimaluri drois uzrunvelyofiT. yvela duralumini, garda mciredlegirebuli Д18–isa, intensiurad ganicdis ganmtkicebas wrTobis Semdeg bunebrivi daZvelebis gziT. xelovnur daZvelebas Senadnobi ufro stabilur mdgomareobaSi gadahyavs. xelovnur daZvelebas utareben Д16, Д19 da ВАД1 Senadnobebisagan damzadebul iseT nakeTobas, romelic gankuTvnilia gazrdil temperaturaze (125-2000C) saeqspluataciod. daZvelebis temperatura Seadgens 1900C, dayovnebis dro – 8-12 saaTs. yvela duralumini xasiaTdeba gazrdili midrekilebiT koroziisadmi da saWiroebs misgan specialur dacvas. mrewvelobaSi yvelaze gavrcelebulia dacvis ori xerxi: plakireba teqnikuri aluminiT da eleqtroqimiuri oqsidireba. 151 plakireba gamoiyeneba mxolod furclebis warmoebisas. duraluminis zods orive mxridan winaswar faraven aluminis planSetebiT da Semdeg cxlad glinaven. gogirdmJavaSi anodirebis SemTxvevaSi nakeTobis zedapirze warmoiqmneba aluminis oqsidis (Al2O3) mkvrivi damcavi firi. Al-Mg-Si sistemis fuZeze damzadebuli Senadnobebi cnobilia saxelwodebiT `avia~. isini gamoirCevian naklebi simtkiciT, magram maRali plastikurobiTa da koroziamedegobiT duraluminTan SedarebiT. am jgufis Senadnobebs miekuTvneba АВ, АД31, АД33 da АД35. pirveli sami Senadnobi bunebrivad daZvelebul mdgomareobaSi gamoiyeneba. Al-Mg-Si-Cu mravalkomponentiani samrewvelo Senadnobebidan gamoyenebas poulobs АК6 da АК8. АК6 xasiaTdeba maRali simtkicisa da plastikurobis kargi SexamebiT civ da cxel mdgomareobaSi, АК8 ki miekuTvneba yvelaze mtkice Senadnobs da misgan sapasuxismgeblo nakeTobas amzadeben. uaryofiTi mxarea misi dabali teqnologiuroba. Al-Cu-Mn deformirebadi Senadnobebi titanis, cirkoniumisa da vanadiumis danamatebiT, xasiaTdebian maRali meqanikuri TvisebebiT oTaxis, gazrdil (2500C) da kriogenul (-2500C-mde) temperaturebze, kargi teqnologiurobiT da SeduRebadobiT. es Senadnobebia Д20 da 1201. orive Senadnobs utardeba wrToba 535±50C-dan da Semdgomi daZveleba 170-1900C–ze 12-18 saaTis ganmavlobaSi. SedarebiT axali Senadnobi 01205, romelic 1201 Senadnobisagan gansxvavebiT, damatebiT Seicavs kadmiums, xasiaTdeba 30-50 mgpa-iT meti simtkicis zRvariT, magram gauaresebuli teqnologiurobiT. rTuli formis naWedebis dasamzadeblad gamoiyeneba Senadnobi АК4, romelic Seicavs Cu, Mg, Mn, Si da Ni. amave sistemas miekuTvneba АК4-1, АЛ6 da АК8 Senadnobebi. 11.1.6. gamoyenebis sfero. aluminis Senadnobebi dRemde warmoadgens dominirebul konstruqciul masalas aviaciaSi. misgan mzaddeba TviTmfrinavis mzidi konstruqciebis umravlesoba da iseTi Zalovani elementebi, rogoricaa garsacmi, grZivZeli (lonJeroni), Spanhouti, nerviura, saTbobis da zeTis av-zebi. amJamad aluminis Senadnobebze modis TviTmfrinavis mSrali wonis (sawvavis gareSe) 2/3-dan 3/4-mde. farTo gamoyenebas poulobs agreTve raketebis (`dedamiwa-haeri~, `haeridedamiwa~) korpusebisa da dedamiwis xelovnuri Tanamgzavrebis konstruqciebis dasamzadeblad, gemTmSeneblobaSi, sakabelo da saavtomobilo mrewvelobaSi. aluminisa da misi Senadnobebis gamoyenebis erTerTi specifikuri sferoa atomuri energetika. foladis Secvla aluminis SenadnobebiT satransporto saSualebebis wonas TiTqmis samjer amcirebs, rac gadasazidi tvirTis raodenobas 2-2,5-jer gazrdis, xolo 100 kg alumini, romliTac Secvlilia mZime liTonebisagan damzadebuli igive raodenobis saavtomobilo detalebi, iZleva sawvavis ekonomias 15%-iT. samxedro avtomobili `amfibia~ mTlianad SeduRebuli aluminis konstruqciisgan aris damzadebuli. 152 aluminis Senadnobebis koroziamedegoba aTjer aRemateba foladis koroziamedegobas zRvis wyalSi. amitom igi warmatebiT gamoiyeneba gemTmSeneblobaSi da did siRrmeSi momuSave aparaturis dasamzadeblad. 1960 wels germaniis federaciul respublikaSi eqspluataciaSi gauSves tankeri `aluminia~, romlis korpusi aluminis Senadnobebis SeduRebiT aris akrefili, xolo amerikuli wyalqveSa navi `aluminauti~ TiTqmis mTlianad aluminis Senadnobebisgan aris damzadebuli. alumini gamoiyeneba saokeano lainerebis warmoebaSic. 11.2. spilenZi da misi Senadnobebi 11.2.1. spilenZi. spilenZi Tavisi TvisebebiT axlos dgas vercxlTan da oqrosTan. haerze sustad iJangeba, gamoirCeva plastikurobiT, maRali eleqtro da TbogamtarobiT. kristaldeba waxnagdacentrebul kubur kristalur gisosSi. ar axasiaTebs alotropiuli saxesxvaobebi. spilenZis dnobis temperaturaa 10830C, simkvrive – 8,94 g/sm3. minarevebi, romlebsac Seicavs spilenZi, amcireben mis eleqtrogamtarobas. am mimarTulebiT gansakuTrebiT Zlierad moqmedebs fosfori, dariSxani, siliciumi, rkina, stibiumi da kobalti. mavne minarevebs spilenZSi bismuti da tyvia miekuTvneba. es elementebi TiTqmis ar ixsnebian spilenZSi da warmoqmnian advildnobad evteqtikas. Cu-Bi sistemaSi evteqtika Seicavs 99,8% Bi, xolo Cu-Pb sistemaSi – 99,94% Pb. amitom bismutisa da tyviis Semcveli spilenZis kristalizacia faqtiurad aRniSnuli liTonebis dnobis temperaturebze mTavrdeba, Sesabamisad 270 da 3270C-ze. aqedan gamomdinare, spilenZis struqtura Sedgenili iqneba kristalizaciis pirvel stadiaSi gamoyofili spilenZis kristalebisagan, romlebic garsis saxiT garSemortymuli aRmoCndeba bismutiTa da tyviiT. amis gamo spilenZis gaxureba aRniSnuli liTonebis dnobis temperaturis zemoT iwvevs spilenZis pirvelad kristalebs Soris kavSiris darRvevas, anu wiTelmetexobas. garda amisa, bismuti, rogorc myife liToni, spilenZsa da mis Senadnobebs civmetexobasac aniWebs. tyvia aadvilebs spilenZis WriT damuSavebadobas, radgan igi burbuSelas SedarebiT msxvrevads xdis. amitom Tu maRal temperaturaze wneviT damuSavebadoba ar warmoadgens ganmsazRvrel faqtors, spilenZsa da mis SenadnobebSi dasaSvebia tyviis gazrdili raodenoba. bismutis analogi _ stibiumi, spilenZSi mniSvnelovani xsnadobis gamo naklebad axdens uaryofiT gavlenas spilenZis meqanikur Tvisebebze, magram Zlier amcirebs mis eleqtro da Tbogamtarobas. Jangbadi spilenZSi gvxvdeba Cu2O naerTis saxiT, romelic spilenZTan evteqtikas (Cu+Cu2O) iZleva. evteqtika mdidaria spilenZiT. igi Seicavs 0,39% Jangbads da misi dnobis temperatura (10650C) aRemateba spilenZis cxlad damuSavebis temperaturas, amitom Jangbadi ar iwvevs mis cxladtexadobas. Cu2O uaryofiTad moqmedebs spilenZis plastikurobaze, teqnologiurobasa da koroziul medegobaze. Tu garemo wyalbads Seicavs, mowvis procesSi misi atomebi spilenZSi difundirebs da reagirebs spilenZis JangTan maRali wnevis mqone wylis orTqlis warmoqmniT. es ukanaskneli iwvevs 153 spilenZis ngrevas. am movlenas wyalbadiT daavadebas uwodeben. Jangbadi aZnelebs spilenZis rCilvas, SeduRebas da mokalvas. gogirdi spilenZTan warmoqmnis Cu2S naerTs, romelic myar spilenZSi praqtikulad ar ixsneba. amitom gogirdis mcire raodenobiT Semcvelobis SemTxvevaSic ki spilenZSi warmoiqmneba myife evteqtika Cu+Cu2S. igi Seicavs 0,77% gogirds da ar iwvevs cxladtexadobas maRali dnobis temperaturis gamo (10670C), magram ganapirobebs civmetexobas da adablebs teqnologiur plastikurobas cxlad wneviT damuSavebis dros. sisufTavis mixedviT arCeven ramodenime xarisxis spilenZs. spilenZis marka aRiniSneba asoTi M, romlis Semdeg saWiroebis SemTxvevaSi iwereba misi gadadnobis xerxis aRmniSvneli aso (МВ- vakuumSi gadadnobili, МЭ- eleqtronuli sxiviT gadadnobili) da ricxvi. igi markaSi miuTiTebs spilenZis sisufTaves. magaliTad, M00 spilenZs Seicavs aranakleb 99,99%; M0- 99,95%; M1- 99,90; M2- 99,7%; M3- 99,5%; M4-99%. yvelaze maRali sisufTaviT gamoirCeva spilenZi МВ da МЭ, romlebSic minarevebis jamuri Semcveloba naklebia Sesabamisad 0,01% da 0,005%. zesufTa spilenZi xasiaTdeba dabali simtkiciT da maRali plastikurobiT. misi droebiTi winaaRmdegoba gaglejaze maqs=200 mgpa, denadobis zRvari den=40_80 mgpa, fardobiTi wagrZeleba =35%, fardobiTi Seviwroeba =80_95%. rusuli asoebi б an р, spilenZis markis aRmniSvnel simboloebs SeiZleba damatebuli hqondes rac Sesabamisad miuTiTebs, rom spilenZi aris uJangbado an ganJanguli. sxvadasxva markis spilenZSi maqs=220-260 mgpa, den=40_60 mgpa, =46-40%. civad plastikuri deformacia zrdis spilenZis simtkicis zRvars 400-450 mgpa -mde, fardobiTi wagrZeleba ki mcirdeba 2-4%-mde. aseTi damuSavebis Semdeg spilenZis eleqtruli winaRoba izrdeba 3-5%-iT. deformirebuli spilenZisaTvis damaxasiaTebelia deformaciis teqstura, rac iwvevs meqanikuri Tvisebebis anizotropias. Zlierad deformirebul spilenZSi rekristalizacia iwyeba 200-2500C-ze. rekristalizaciis Sedegad yalibdeba poliedruli struqtura mowvis oreulebis didi raodenobiT (nax. 11.9). simtkicis maxasiaTeblebis Semcireba iwyeba 1500C-is zemoT. sarekristalizacio mowvis optimaluri temperatura Seadgens 500-6000C. sufTa spilenZsa da mis mciredlegirebul Senadnobebs didi gamoyeneba aqvT eleqtroteqnikaSi da eleqtrotransportze. maRali Tbogamtarobis gamo spilenZi gamoiyeneba agreTve sxvadasxva saxis TbogadamcemebSi da kristalizatorebSi, rodesac aucilebelia siTbos intensiuri gatana dnobis zonidan. 154 11.2.2. spilenZis Senadnobebis klasifikacia da niSandeba. spilenZis Senadnobebis warmoebisaTvis yvelaze gavrcelebul malegirebel elementebs miekuTvneba TuTia, alumini, kala, siliciumi, manganumi, beriliumi da nikeli. yoveli maTgani zrdis spilenZis simtkicis maxasiaTeblebs. spilenZis Senadnobebs sam ZiriTad jgufad yofen: TiTberad, brinjaod da spilenZ-nikelis Senadnobebad. TiTberSi ZiriTad malegirebel elements TuTia warmoadgens. TiTberis marka aRiniSneba asoTi Л da cifriT, romelic miuTiTebs SenadnobSi spilenZis Semcvelobas. magaliTad, TiTberi Л80 Seicavs 80% spilenZs da 20% TuTias. aseT Senadnobebs ubralo TiTbers uwodeben. Tu Senadnobi legirebulia sxva elementebiTac, mas specialur TiTbers miakuTvneben. specialuri TiTberis markis aRniSvnaSi miTiTebulia gamoyenebuli malegirebeli elementebis aRmniSvneli simboloebi: С- tyvia, О- kala, Ж- rkina, А- alumini, К- siliciumi, Мц- manganumi, Нnikeli. markis boloSi iwereba ricxvebi, romlebic miuTiTeben spilenZisa da malegirebeli elementebis saSualo Semcvelobas (TuTiis gamoklebiT). magaliTad, TiTberi ЛАЖМц66-6-3-2 Seicavs 66%Cu, 6%Al, 3%Fe, 2%Mn, danarCeni 23%Zn. Tu TiTberi gamoiyeneba fasonuri sxmulis warmoebisaTvis, markis boloSi umateben Л asos. magaliTad, ЛАЖ60-1-1Л. klasikur brinjaos miekuTvneba spilenZis Senadnobi kalasTan. mogvianebiT SemuSavebulia spilenZis Senadnobebi aluminTan, siliciumTan, beriliumTan da sxva elementebTan, romlebsac aseve brinjaoebs uwodeben. ZiriTadi malegirebeli elementebis mixedviT brinjaoebs yofen kalian, aluminian, beriliumian da a.S. brinjaoebad. brinjaoSi malegirebeli elementebis aRniSvnisaTvis damatebiT SemoRebulia Semdegi simboloebi: Ф- fosfori, Б- beriliumi, Х- qromi. brinjaos markireba xdeba asoebiT Бр, Semdeg iwereba malegirebeli elementebis aRmniSvneli simboloebi da ricxvebi, romlebic maT procentul Semcvelobas miuTiTeben. magaliTad, brinjao БрАЖМц10-3-1,5 Seicavs 10%Al, 3%Fe, 1,5%Mn. danarCeni spilenZia. 155 11.2.3. TiTberi. TiTberis struqtura da Tvisebebi ganisazRvreba Cu-Zn SenadnobTa sistemis mdgomareobis diagramiT (nax. 11.10). rogorc diagramidan gamomdinareobs, Senadnobebi, romlebic TuTias 39%-mde Seicaven, erTgvarovan myar xsnars warmoqmnian. TiTberis meqanikuri Tvisebebi damokidebulia TuTiis Semcvelobaze (nax. 11.11). TuTiis Semcvelobis gazrdasTan erTad matulobs fazis rogorc simtkice, ise plastikuroba. fardobiTi wagrZeleba maqsimalur mniSvnelobas aRwevs TuTiis 30-32% Semcvelobis zRvrebSi, xolo Semdeg mkveTrad klebulobs struqturaSi fazis gamoCenasTan erTad. rodesac faza mTlianad Seicvleba faziT (45-47%Zn), mcirdeba. hpoves amitom simtkice mkveTrad praqtikuli Senadnobebma gamoyeneba TuTiis 45%-mde SemcvelobiT. struqturis mixedviT TiTberebi or jgufad iyofa: erTfaza, e. w. Senadnobebad da orfaza, α+ Senadnobebad. TiTberi sakmaod plastikuri masalaa, gamoirCeva maRali teqnologiurobiT da advilad eqvemdebareba civad da cxlad damuSavebas. 300-7000C wneviT temperaturul intervalSi iseve, rogorc spilenZSi, SeiniSneba plastikurobis Cavardna. amitom wneviT damuSavebis dros am temperaturul intervals unda moveridoT. TiTberis mikrostruqtura deformaciisa da mowvis Semdeg poliedrulia da Seicavs gaorebuli ubnebis did raodenobas (nax. 11.12, a). erTfaza TiTbers miekuTvneba Л96, Л90, Л85, Л80. maT tompakebi ewodebaT. 156 orfaza α+ samrewvelo TiTberi specialur Senadnobebs miekuTvneba. isini xasiaTdebian maRali simtkiciT, magram ufro myifea da maTgan nakeTobaTa damzadeba CamosxmiT xdeba. orfaza TiTberis mikrostruqtura warmodgenilia fazis Ria da fazis mu-qi kristalebiT, romlebic upiratesad fazis sazRvrebSia ganlagebuli (nax. 11.12, b). orfaza TiTbers miekuTvneba ЛА77-2, ЛО70-1, ЛС59-1, ЛМц-58-2, ЛАЖ60-1-1. 11.2.4. brinjao. klasikur brinjaos kaliani brinjao miekuTvneba. ganisazRvreba struqtura SenadnobTa mdgomareobis 11.13). misi diagramis rogorc sistemis Sesabamisad diagramidan Cans, (nax. kalis maqsimaluri xsnadobis zRvari spilenZSi Seadgens 16%. temperaturis SemcirebasTan erTad xsnadobis zRvaric mcirdeba. sxmul mdgomareobaSi erTfaza (Sn6%) brinjaos struqtura Sedgeba araerTgvarovani α myari xsnarisagan, romelic dendrituli agebulebiT xasiaTdeba (nax. 11.14, a). kalian brinjaoSi gansakuTrebiT viTardeba likvaciuri procesebi, amitom kalis SedarebiT mcire raodenobiT Semcvelobis SemTxvevaSi warmoiqmneba mikromeqanikuri narevi, rac diagramaze wyvetili xaziT aris asaxuli. evteqtoiduri daSla δ+ ar 157 realizdeba metad dabali siCqariT gacivebis SemTxvevaSic ki, amitom ukve 6%-ze meti raodenobiT kalis Semcvelobisas araerTgvarovan myar xsnarTan erTad gvxvdeba evteqtoidi (+δ, nax. 11.14, b). struqturaSi myife δ fazis arseboba gamoricxavs am Sedgenilobis Senadnobis wneviT damuSavebas. amasTan, sali evteqtoidis CanarTebi uzrunvelyofs brinjaos maRal cveTamedegobas. deformaciisa da sarekristalizacio mowvis Semdeg struqtura poliedrul agebulebaSi gadadis myari xsnarisaTvis damaxasiaTebeli gaorebuli ubnebiT (nax. 11.14, g). sasurveli Tvisebebis misaRebad kalian brinjaoSi damatebiT SehyavT sxvadasxva elementi, rogoricaa nikeli, alumini, TuTia da fosfori. arCeven samsxmelo da deformirebad brinjaoebs. daniSnulebis mixedviT samsxmelo kaliani brinjaoebi ramodenime jgufad iyofa. pirvelSi gaerTianebulia iseTi standartuli samsxmelo Senadnobebi, rogoricaa БрОЦСН 3-7-5-1, БрОЦС 3-12-5, БрОЦС 5-5-5. maTgan amzadeben manqanaTa sxvadasxva nawilebs. meore jgufs miekuTvneba sapasuxismgeblo daniSnulebis samsxmelo ara- standartuli brinjaoebi: БрО 19, БрОФ 10-1, БрОС 16-5 da a.S. isini xasiaTdebian maRali antifriqciuli TvisebebiT da kargi cveTamedegobiT. maTgan mzaddeba srialis sakisrebi da xaxunis pirobebSi momuSave sxva detalebi. mesame jgufis Senadnobebi (БХ 1, БХ 2, БХ 3) gamoirCevian kargi TxevaddenadobiT, umniSvnelo CajdomiT da kargad avseben yalibis yvelaze rTul ubnebs. maTi gamoyenebis ZiriTadi sferoa mxatvruli sxmulebis warmoeba. deformirebad Senadnobebs miekuTvneba БрОЦ 4-3, БрОЦС 4-4-2,5, БрОФ 6,5-0,4 da a.S. 158 brinjaos Termuli damuSavebis ZiriTadi saxea homogenizacia da Sualeduri mowva. homogenizacias awarmoeben 700-7500C-ze Semdgomi swrafi gacivebiT. narCeni Zabvebis mosaxsnelad sakmarisia sxmulis gaxureba 5500C–ze 1 saaTis ganmavlobaSi, xolo Sualeduri mowva civad wneviT damuSavebis dros 550-7000C-ze tardeba. 11.2.5. aluminiani brinjao. gamoyenebis TvalsazrisiT mrewvelobaSi didi adgili ukavia aluminian brinjaos. igi Seicavs 11%-mde alumins. alumini spilenZSi ixsneba 7,4% 10350C-ze, xolo oTaxis temperaturaze – 9% (nax. 11.15). struqturis mqone Senadnobebi wneviT kargad muSavdebian rogorc dabal, ise maRal temperaturaze, magram maTi simtkice ar aris sakmarisi. 2 faza ki piriqiT, xasiaTdeba metad maRali sisaliTa da umniSvnelo plastikurobiT. amitom rodesac struqturaSi Cndeba 2 faza, brinjaos sisale mkveTrad izrdeba, plastikuroba ki iklebs. mrewvelobaSi gamoiyeneba rogorc erTfaza, ise orfaza Senadnobebi sxmul da deformirebul mdgomareobaSi. sufTa aluminiani brinjao praqtikulad gamoiyeneba aluminis 5-7%-is SemcvelobiT (БрА 5, БрА 7) da cvlis analogiur kalian brinjaos. rkinisa da manganumis damatebiT izrdeba aluminiani brinjaos antifriqciuli Tvisebebi, xolo nikeli aumjobesebs simtkicis maxasiaTeblebs da koroziul medegobas. БрАМц 10-2, БрАЖН 11-6-6, БрАЖС 7-1,5-1,5 da kidev zogierTi sxva brinjao gamoiyeneba mxolod sxmulis warmoebaSi, xolo БрA 5 da БрA 7 – rogorc deformirebadi Senadnobebi. brinjaoebis didi jgufi ki (БрАМц 9-2, БрАЖ 9-4, БрАЖМц 10-3-1,5, БрАЖН 10-4-4) gamoiyeneba rogorc erTi, ise meore daniSnulebiT. БрАЖН 10-4-4 brinjao ganicdis dispersiul ganmtkicebas. wrTobisa da daZvelebis Semdeg misi sisale Seadgens 400HB (150 HB–s nacvlad nedl mdgomareobaSi) da maRal meqanikur maxasiaTeblebs inarCunebs 400-5000C-mde. aluminianma brinjaom yvelaze farTo aviamSeneblobaSi hpova. 159 gamoyeneba gemTmSeneblobaSi, avto da 11.2.6. beriliumiani brinjao. mrewvelobisaTvis gansakuTrebiT sayuradReboa beriliumiani brinjao, romelic 2%-mde beriliums Seicavs. igi xasiaTdeba maRali simtkicisa da drekadobis, eleqtro da Tbogamtarobis, winaaRmdegobisa saukeTeso da daRlilobisadmi koroziuli SexamebiT, SeduRebadobiT da WriT medegobis gamoirCeva kargi damuSavebadobiT. aqedan gamomdinare, beriliumiani brinjao warmoadgens metad Zvirfas masalas sapasuxismgeblo zambarebis, membranebisa da xelsawyoTmSeneblobis eleqtrokontaqtebisa zusti mzambaravi da sxva elementebis dasamzadeblad. beriliumi spilenZSi warmoqmnis gansazRvruli rigis myar xsnarebs. temperaturis Semcirebisas xsnadobis zRvari mcirdeba 2,7-dan 0,16%-mde (nax. 11.16). amdenad, Senadnobi eqvemdebareba Termul ganmtkicebas. nawrTob mdgomareobaSi beriliumiani brinjao gamoirCeva maRali plastikurobiTa da teqnologiurobiT, rac civad wneviT damuSavebis SesaZleblobas iZleva. daZvelebis dros ganmtkicebis saukeTeso efeqti miiRweva 7800C-dan wrTobisa da 320-3400C-ze 2-5 saaTis ganmavlobaSi daZvelebis gziT. axlad nawrTob mdgomareobaSi σmaqs=540 mgpa, δ=25%, HB120. daZvelebis Semdeg ki igive maxasiaTeblebi Rebulobs mniSvnelobebs: σmaqs=1000-1200 mgpa, δ=2-3%, HB400. 11.2.7. siliciumiani brinjao. praqtikul gamoyenebas poulobs Senadnobebi siliciumis 2-5% SemcvelobiT, romlebic damatebiT legirebulia nikeliTa da manganumiT. es danamatebi aumjobeseben siliciumiani brinjaos meqanikur Tvisebebsa da koroziamedegobas. samrewvelo brinjaoebia БрКН 3-1, БрКН 1-3 da БрКН 0,5-2. ukanaskneli ori eqvemdebareba Termul ganmtkicebas. siliciumiani brinjao gamoirCeva mzambaravi da antifriqciuli TvisebebiT, agreTve kargi koroziamedegobiT. advilad muSavdeba wneviT cxel da civ mdgomareobaSi, duRdeba brinjaosTan da foladTan, advilad irCileba sali sarCiliT, gamoirCeva kargi TxevaddenadobiT. 11.2.8. tyviiani brinjao. tyviiani brinjao kargi antifriqciuli masalaa. amitom man farTo gamoyeneba hpova iseTi mZimeddatvirTuli, sapasuxismgeblo sriala sakisrebis damzadebaSi, romlebic sakmaod maRali xvedriTi wnevisa (2500-3000 mgpa) da gazrdili wriuli siCqareebis (8-10 m/wm) 160 pirobebSi muSaoben. aseTebia sayrdeni da barbaca sakisrebi mZlavr turbinebSi, saaviacio ZravebSi, dizelSi da sxva swrafmaval manqanebSi. tyviiani brinjao kargi Tbogamtari masalaa, rac eqspluataciis procesSi sakisris temperaturis 300-3200C-mde gazrdis SesaZleblobas iZleva. sasakisre Senadnobebs miekuTvneba: БрС 30 (sasakisre), БрОС 5-25 (sakisari, milisi, zeTsamWidroebeli rgolebi), БрОС 8-12 (maRali xvedriTi wnevis sakisari), БрСН 60-2,5 (sakisari, fasonuri sxmuli). orkomponentiani tyviiani brinjao dabali meqanikuri Tvisebebis gamo (σmaqs=60 mgpa, δ=4%, HB25 БрС 30 brinjaosaTvis) gamoiyeneba danafaris saxiT, romelic SedarebiT mtkice liTonur fuZeSreze daitaneba. 11.2.9. spilenZ-nikeliani Senadnobebi. spilenZisa da nikelis Senadnobebs uaRresad didi mniSvneloba eniWeba. spilenZis legireba nikeliT mniSvnelovnad amaRlebs mis meqanikur Tvisebebs, koroziul medegobas, eleqtrowinaRobas da Termoeleqtrul maxasiaTeblebs. nikeli spilenZTan iZleva ganusazRvreli rigis myar xsnarebs temperaturisa da koncentraciis mTel diapazonSi. maqsimaluri simtkicisa da sisalis mniSvnelobebi miiRweva komponentebis ekviatomuri Semcvelobis SemTxvevaSi. amave Sedgenilobis Senadnobs gaaCnia 30-jer maRali eleqtruli winaRoba, ramdenime aTeuljer naklebi siTbogadacema da praqtikulad nulovani eleqtruli winaaRmdegobis koeficienti. mrewvelobaSi gamoyenebuli spilenZ-nikeliani Senadnobebi pirobiTad SeiZleba or jgufad daiyos: koroziamedeg da eleqtroteqnikur Senadnobebad. pirvel jgufs miekuTvneba melqiori, neizilberi da kuniali, xolo meores – manganini da sakompensacio mavTulebisa da Termoeleqtrodebis Senadnobebi. melqiori spilenZis orkomponentiani an ufro rTuli Senadnobebia. xasiaTdeba erTfaza struqturiT, kargad muSavdeba wneviT civ da cxel mdgomareobaSi. ZiriTadi Tvisebaa maRali koroziamedegoba zRvis wyalSi, organul mJavebSi, marilis wyalxsnarebSi da a.S. aman ganapiroba misi farTo gamoyeneba gemTmSeneblobaSi, agreTve samedicino instrumentebis, zusti meqanikis detalebis warmoebasa da qimiur mrewvelobaSi. yvelaze gavrcelebul melqiors miekuTvneba МНЖМц 30-11 da МН19. melqioris naklia deficituri nikelis didi raodenobiT Semcveloba. neizilberis tipis Senadnobebi miekuTvneba Cu-Ni-Zn sistemas. yvelaze farTo gamoyenebas poulobs Senadnobi МНЦ 15-20. melqiorTan SedarebiT igi gamoirCeva gazrdili simtkiciT, rac ganpirobebulia TuTiiT damatebiTi legirebiT. neizilberi lamazi movercxlisfro Seferilobisaa, ar iJangeba haerze, marilebis wyalxsnarebsa da organul mJavebSi. Cu-Ni-Al sistemis fuZeze damzadebul Senadnobebs kunials uwodeben. mrewvelobaSi gamoiyeneba kuniali A (МНА 13-3) da kuniali B (МНА 6-1,5). xasiaTdebian maRali meqanikuri da 161 drekadi TvisebebiT. Senadnobebis simtkicis maxasiaTeblebis gazrda SesaZlebelia wrTobiTa da daZvelebiT. МНМц 3-12 Senadnobs manganins uwodeben. xasiaTdeba metad mcire Termo- eleqtromamoZravebeli ZaliT spilenZTan wyvilSi sxva SenadnobebTan SedarebiT. manganinis metad Zvirfas Tvisebas warmoadgens agreTve maRali eleqtrowinaRoba da misi dabali temperaturuli koeficienti. amitom aRniSnul Senadnobebs iyeneben eleqtrowinaRobis etalonuri koWebisa da zusti eleqtromzomi xelsawyoebis warmoebaSi. manganini metad plastikuria da advilad muSavdeba rogorc civ, ise cxel mdgomareobaSi. 11.3. magniumi da misi Senadnobebi 11.3.1. magniumis Tvisebebi. magniumi, sxva samrewvelo liTonebTan SedarebiT, dabali simkvriviT (1,74 g/sm3) gamoirCeva, rac uzrunvelyofs magniumis Senadnobebis maRal xvedriT simtkices. magniumis, rogorc sakonstruqcio ma-salis bedi, ZiriTadad saaviacio mrewvelobam ganapiroba. magniumis dnobis temperaturaa 6500C, ar gaaCnia polimorfuli modifikaciebi, xasiaTdeba mWidro heqsagonuri gisosiT. haerze swrafad iJangeba Txeli oqsiduri (MgO) firis warmoqmniT. 6230C-ze zemoT haerze gaxurebisas aaldeba da iwvis damabrmavebeli sinaTlis gamosxivebiT. rkina, spilenZi, kobalti, siliciumi da nikeli mkveTrad auareseben magniumis koroziul medegobas, xolo cirkoniumi da manganumi am maxasiaTebels amaRleben. 0,02% beriliumis damatebiT Zlier maRldeba magniumisa da misi Senadnobebis Jangvisadmi winaaRmdegoba dnobis temperaturamde gaxurebisas. magniumis Tvisebebs mniSvnelovnad gansazRvravs masSi arsebuli minarevebis raodenoba. minarevebis Semcvelobis mixedviT dadgenilia magniumis Semdegi markebi: Мг96 (99,96% Mg), Мг95 (99,95% Мg), Мг90 (99,90% Мg). sxmuli magniumi xasiaTdeba msxvilmarcvlovani agebulebiT. misi meqanikuri Tvisebebi ar aris maRali: σmaqs=110-120 mgpa, δ=6-8%, HB30. deformaciisa da mowvis Semdeg es maxasiaTeblebi ramdenadme umjobesdeba: σmaqs=180 mgpa, δ=15-18%, HB40, Tumca magniumis kristaluri struqturis heqsagonurobis gamo plastikurobis maxasiaTeblebi isev dabal donezea SenarCunebuli. 11.3.2. magniumis Senadnobebis klasifikacia. magniumis Senadnobebi or ZiriTad jgufad iyofa: a- deformirebad Senadnobebad, romlebic gankuTvnilia wneviT damuSavebis xerxiT naxevarfabrikatebis misaRebad; 162 b- samsxmelo Senadnobebad, romlebic gamoiyeneba nakeTobis misaRebad Camosxmis gziT. deformirebadi magniumis Senadnobebis markebi aRiniSneba simboloebiT МА, xolo samsxmelo Senadnobebisa - МЛ. simkvrivis mixedviT magniumis Senadnobebs yofen msubuq da zemsubuq Senadnobebad. zemsubuqs miekuTvneba liTiumiT legirebuli (МА21, МА18), xolo msubuqs – sxva danarCeni Senadnobebi. saeqspluatacio temperaturis mixedviT ansxvaveben: 1. Cveulebriv temperaturaze saeqspluatacio Senadnobebs; 2. mxurvalmtkice Senadnobebs (2000C-mde xangrZlivi eqspluataciisaTvis); 3. maRalmxurvalmtkice Senadnobebs (250-3000C-ze xangrZlivi eqspluataciisaTvis); 4. kriogenul Senadnobebs. calke jgufebad aris gamoyofili Senadnobebi, romlebic eqvemdebarebian Termul ganmtkicebas. 11.3.3. deformirebadi Senadnobebi. deformirebad magniumian SenadnobebSi malegirebel elementebad ZiriTadad gamoiyeneba manganumi, alumini, TuTia, cirkoniumi, neodiumi, Toriumi da kalciumi. winaswar deformirebuli, magaliTad, dawnexili magniumi da misi Senadnobebi maRali plastikurobiT xasiaTdebian 350-4500C temperaturul intervalSi. SenadnobebisaTvis SesaZlebelia wneviT damuSavebis praqtikulad yvela saxis operaciis Catareba. malegirebeli elementebis Semcvelobis mixedviT magniumis deformirebadi Senadnobebi ramodenime jgufad iyofa. pirvels miekuTvneba manganumiT legirebuli Senadnobebi. manganumi magniumTan Sualedur fazebs ar warmoqmnis, amitom struqturaSi Tavisufali saxiT aris gamoyofili. Mg-Mn sistemis Senadnobebi Termul ganmtkicebas ar eqvemdebarebian da gamoiyenebian momwvar mdgomareobaSi. manganumiT legirebis ZiriTadi mizania koroziuli medegobisa da SeduRebadobis gazrda. yvelaze gavrcelebuli Senadnobia МА8. manganumTan erTad ceriumis mci-re danamatebi (0,20,5) xels uwyobs struqturis dawvrilmanebas da meqanikuri Tvisebebis amaRlebas. maRali koroziuli medegobis misaRwevad manganumis Semcveloba unda aRematebodes 1,3%. Senadnobi gamoirCeva agreTve kargi teqnologiuri plastikurobiT da SeduRebadobiT. meore jgufs miekuTvneba Mg-Al-Zn-Mn sistemis Senadnobebi. aluminisa da TuTiis Tanaarseboba ganapirobebs ganmtkicebis maRal efeqts. Senadnobebi eqvemdebarebian wrTobasa da daZvelebas. ganmtkicebis efeqtis uzrunvelsayofad aluminis Semcveloba ar unda iyos 8%-ze naklebi. am jgufis Senadnobia MA5. Senadnobebis mesame jgufi (MA14, MA15, MA19, MA20) miekuTvneba Mg-Zr-Zn 163 sistemas. isini gamoirCevian maRali meqanikuri TvisebebiT, rac ganpirobebulia cirkoniumTan erTad TuTiis ganmamtkicebeli zemoqmedebiT. yvelaze mtki-ce magniumis Senadnobia MA19, romelic legirebulia TuTiiT, cirkoniumiT, neodiumiT da kadmiumiT, magram misi teqnologiuroba dabalia. meoTxe jgufSi gaerTianebulia Senadnobebi MA11 da MA12. maT ZiriTad malegirebel elements neodiumi (2,5-3,5%) warmoadgens. MA11 Senadnobi damatebiT Seicavs manganumsa da nikels, xolo MA12 – cirkoniums. neodiumi magniumis Senadnobebs maRal mxurvalmtkicobas aniWebs. perspeqtiulia itriumiT legirebuli magniumis Senadnobi ИМВ6. igi gamoirCeva maRali teqnologiurobiT da misgan SesaZlebelia praqtikulad nebismieri sirTulis naxevarfabrikatis miReba deformaciis gziT. Senadnobi eqvemdebareba Termul ganmtkicebas. amdenad, igi yvelaze mtkice samrewvelo Senadnobebis ricxvs miekuTvneba. bolo jgufi gaerTianebulia Mg-Li sistemis SenadnobebSi. magniumis legirebam ufro msubuqi liToniT (liTiumis simkvrive =0,53 g/sm3) SesaZlebeli gaxada kidev ufro dabali simkvrivis (=1,3-1,6 g/sm3), maRalplastikuri da teqnologiuri Senadnobis miReba. gansaxilveli jgufis Senadnobebidan interess imsaxurebs erTfaza MA18 da orfaza MA21 Senadnobebi. MA18 yvelaze dabali simkvriviT xasiaTdeba (1,5 g/sm3), rac ganapirobebs yvelaze maRal xvedriT simtkices sxva SenadnobebTan SedarebiT. MA21 gamoirCeva ufro maRali simtkiciT da gazrdili koroziamedegobiT. meqanikuri Tvisebebis stabilizaciisa da koroziuli medegobis asamaRleblad MA18, zogjer ki MA21 Senadnobsac, utareben mowvas 150-1750C-ze 6-16 saaTis ganmavlobaSi. 11.3.4. samsxmelo Senadnobebi. magniumis samsxmelo SenadnobebSi ZiriTad malegirebel elements warmoadgens alumini, TuTia, manganumi, ceriumi da cirkoniumi. samsxmelo Senadnobebis meqanikuri Tvisebebi dabalia deformirebad SenadnobebTan SedarebiT. gaumjobesebis erT-erT efeqtur xerxs struqturis dawvrilmaneba warmoadgens. magniumis samrewvelo samsxmelo Senadnobebi ZiriTadad miekuTvnebian sam sistemas: MgAl-Zn, Mg-Zn-Zr da Mg-iSviaTi miwa liTonebi (iml)-Zr. maTgan yvelaze gavrcelebulia pirveli sistemis Senadnobebi: МЛ4, МЛ4пч, МЛ5, МЛ5пч, МЛ6. markaSi simboloebi пч miuTiTebs gazrdil sisufTaveze. yoveli maTgani damatebiT Seicavs manganums. МЛ5 da МЛ6 Senadnobebi saukeTeso samsxmelo TvisebebiT xasiaTdebian. maT gaaCniaT mcire Cajdoma (1,1-1,3%), kargi Txevaddenadoba, naklebi midrekileba forianobisadmi, magram sxmuli sakmaod myifea. simyifis Sesamcireblad mimarTaven homogenizacias 415-4200C-ze 12-14 saaTis ganmavlobaSi. Mg-Zn-Zr sistemis Senadnobebi gamoirCeva maRali simtkicis maxasiaTeblebiT, meqanikuri Tvisebebis mcire damokidebulebiT nimuSis sisqeze, denadobis zRvarisa da droebiTi winaaRmdegobis 164 SedarebiT maRali mniSvnelobiT, meqanikuri Tvisebebis Semcirebuli mgrZnobiarobiT mikroforianobisadmi. am jgufis tipuri warmomadgenelia Senadnobi МЛ12, romelSic ZiriTad malegirebel elements TuTia warmoadgens (4-5%-mde). struqturis dawvrilmanebisaTvis Senadnobs cirkoniums umateben. Senadnobi eqvemdebareba Termul ganmtkicebas – wrTobas 4000C-dan da xelovnur daZvelebas 1500C-ze 50 saaTis ganmavlobaSi. Senadnobis uaryofiTi mxarea Semcirebuli samsxmelo Tvisebebi, cudi SeduRebadoba da midrekileba cxeli bzarebis warmoqmnisadmi. mesame jgufis samsxmelo Senadnobebi – МЛ9, МЛ10, МЛ11 da МЛ19 gamoirCevian maRali simtkiciTa da mxurvalmtkicobiT. maTi xangrZlivi eqspluatacia SesaZlebelia 250-3500C temperaturul intervalSi, xolo xanmokle – 4000C-mde. sxmulebi heterogenulia da gaaCniaT naklebi midrekileba bzarebis warmoqmnisadmi. gamoiyeneba Termulad ganmtkicebul mdgomareobaSi. 11.3.5. gamoyenebis sfero. magniumis Senadnobebis gamoyenebis sfero ZiriTadad aviaciaa. magniumis Senadnobebisagan mzaddeba TviTmfrinavis Sasis borblebi da Canglebi, frTebis wina nawiburebi, berketebi, xelsawyoebis, tumboebis, siCqareTa kolofisa da maSuqis korpusebi, kabinis karebebi, TviTmfrinavis planeris detalebi. warmatebiT gamoiyeneba vertmfrenis konstruqciebSi da saraketo teqnikaSi. misgan mzaddeba raketis korpusebi, garSemomdeni, saTbobisa da Jangbadis avzebi, sayrdeni kvanZebi, stabilizatorebi; marTvadi Wurvebis eleqtronuli aparaturis ganlagebis garsacmebi. magniumis Senadnobebi gamoyenebas poulobs atomur reaqtorebSi. magniumis TboSemcveloba daaxloebiT 2,5-jer metia foladTan SedarebiT. es imas niSnavs, rom erTi da igive raodenobis siTbos STanTqmis SemTxvevaSi magniumis Senadnobebi 2,5-jer ufro naklebad gaxurdeba. amitom misgan damzadebuli detalebi, miuxedavad dnobis dabali temperaturisa, xanmokle frenis procesSi ver aswreben gadaxurebas. drois mcire monakveTSi momuSave raketebSi (magaliTad, tipi `haeri-haeri~) magniumis Senadnobebis wona konstruqciis wonis 90%-s Seadgens. sakonstruqcio masalad magniumis Senadnobebis gamoyenebam amerikuli raketebis wona 2030%-iT Seamcira. aman ara marto mniSvnelovnad gazarda maTi frenis siSore da tvirTamweoba, aramed yovel raketaze dazoga 500 aTasi dolari. kosmosuri xomaldis `jemini~ SemaerTebeli samarjvebis daaxloebiT 85% magniumis Senadnobebisgan aris damzadebuli. magniumis Senadnobebi warmatebiT gamoiyeneba saavtomobilo mrewvelobaSic. magaliTad, firma `Volkswagen~ yoveli Zravis dasamzadeblad iyenebs 18 kg. magniums. 11.4. beriliumi da misi Senadnobebi 11.4.1. beriliumis Tvisebebi. beriliumi metad perspeqtiuli sakonstruqcio masalaTa ricxvs miekuTvneba. misi dnobis temperaturaa 12840C, simkvrive – 1,845 g/sm3. oTaxis temperaturaze mdgradia mSral atmosferoSi, xolo tenian garemoSi 6000C-mde igi sustad iJangeba. 165 beriliumis simtkicis zRvari gaWimvaze icvleba 300-dan 1000 mgpa-is zRvrebSi, xolo fardobiTi wagrZeleba – 40-dan 2,5%-mde. beriliumisaTvis damaxasiaTebelia SedarebiT dabali teqnologiuroba. Zlierad deformirebul beriliumSi rekristalizaciis procesi iwyeba 7000C-ze. minarevebi kidev ufro amaRlebs misi rekristalizaciis temperaturas. 11.4.2. Senadnobebi beriliumis fuZeze. beriliumis fuZeze Senadnobebis warmoeba sakmaod rTul problemas warmoadgens, radgan elementebis umravlesoba xasiaTdeba an umniSvnelo xsnadobiT beriliumSi, an saerTod ar ixsneba masSi. mrewvelobisaTvis did interess imsaxurebs beriliumis Senadnobi aluminTan (20-40%Al). gamoirCeva maRali meqanikuri da teqnologiuri TvisebebiT, xolo simkvrive umniSvnelod aRemateba sufTa beriliumis simkvrives. beriliumi da alumini erTmaneTSi praqtikulad ar ixsneba, amitom Be-Al sistemis Senadnobebis struqtura warmodgenilia myife, SedarebiT sali beriliumis CanarTebiT da rbili, maRalplastikuri aluminis faziT. swored aluminiani faza ganapirobebs Senadnobis maRal plastikurobasa da teqnologiurobas. 11.4.3. gamoyenebis sfero. sufTa beriliumi warmatebiT gamoiyeneba rentgenis milakis fanjrebis dasamzadeblad, radgan igi sustad STanTqavs rentgenis sxivebs. fizikuri Tvisebebidan gamomdinare, beriliumi friad praqtikuli masalaa atomur reaqtorebSi Semneleblebisa da amreklebis dasamzadeblad. Semnelebelma efeqturad unda Seamciros neitronebis siCqare da imav dros ar STanTqas isini. winaaRmdeg SemTxvevaSi SeiZleba jaWvuri reaqcia Sewydes. am Tvisebebs beriliumi srulad akmayofilebs. beriliumis siTbogamtaroba Svidjer aRemateba foladis siTbogamtarobas, xolo TboSemcveloba meti aqvs yvela sxva liTonebTan SedarebiT. amis gamo beriliumi warmatebiT gamoiyeneba kosmosuri xomaldebisa da raketebis Tbodamcav konstruqciebSi. magaliTad, misgan mzaddeba im kosmosuri aparatis Tbodamcavi Semonakeri, romelic ukan brundeba dedamiwaze, gansakuTrebiT ekipaJiT bortze. beriliumi Zvirfasi sakonstruqcio masalaa aviaciasa da saraketo teqnikaSi. xanmokle muSaobis pirobebSi misi xvedriTi simtkice aRemateba dRemde cnobili nebismieri sakonstruqcio masalis igive maCveneblebs 430-6500C temperaturul intervalSi. gamoTvlebma uCvena, rom TviTmfrinavi, romlis detalebis 4/5 damzadebuli iqneba beriliumisagan, orjer msubuqi aRmoCndeba aluminis TviTmfrinavTan SedarebiT. es ki mniSvnelovnad gazrdis mis tvirTamweobas, xolo frenis siSores – daaxloebiT 40%. beriliumisagan ki SesaZlebelia TviTmfrinavis konstruqciis 80% damzaddes. amJamad beriliumis Senadnobebi gamoiyeneba `boing~-is warmatebiT SeiZleba beriliumis Senadnobebis 166 tipis TviTmfrinavebis warmoebaSi. gamoyeneba zebgeriTi TviTmfrinavis garSemomdenebis, marTvis sistemis berketebis, samuxruWe diskebis, cxviris konusisa da raketis garsacmis dasamzadeblad. zeCqarosnul aviaciaSi gamoyenebuli masalebis umTavresi moTxovnaa konstruqciis sixiste, anu unari ar ganicados grZivi gaRunva konstruqciis minimaluri sisqis SemTxvevaSi. am moTxovnis unikaluri kompleqsi swored beriliums gaaCnia. igi sixistes inarCunebs rogorc maRal temperaturaze, ise vibraciis pirobebSi. inglisSi Catarebuli gamokvlevebis Tanaxmad, beriliumi saSualebas iZleva Semcirdes dedamiwis Tanamgzavris mzidi konstruqciebis wona 35%-iT. beriliumisagan amzadeben kosmosuri xomaldisa da Tanamgzavrebis antenis sistemas, kosmosuri aparatis saWes. kosmosuri xomaldis `apolon~ mTvaris kabinis sakomando nakveTuri da samecniero aparaturis gadasatani konstruqciebi beriliumis Semcveli Senadnobebisganaa damzadebuli. sainteresoa is faqti, rom beriliumiani masalisgan damzadebuli saplanetTaSoriso `mariner-71~ avtomaturi sadguris Zravi mxolod 7,7 kg-s iwonida. maRali simtkicisa da dabali simkvrivis Sexamebis wyalobiT beriliumi warmoadgens perspeqtiul masalas swrafad mbrunavi detalebis dasamzadeblad, radgan mcirdeba centridanuli Zalis sidide. amasTan, dabali inerciuloba saSualebas iZleva SevinarCunoT an SevcvaloT detalis brunviTi moZraoba energiis mcire danaxarjebiT. amitom beriliumis gamoyeneba metad efeqturia inerciuli damiznebis sistemebis warmoebaSi. beriliumisgan mzaddeba raketebis, kosmosuri xomaldebisa da dedamiwis xelovnuri Tanamgzavrebis orientaciisa da stabilizaciis sistemebis giroskopis detalebi. beriliumis Senadnobebi kargad STanTqaven meqanikur vibracias, rac did upiratesobas aniWebs mas satransporto mrewvelobaSi da, kerZod, saaviacio da saraketo teqnikaSi. igi unikaluri saresore masalaa. foladisagan damzadebuli resori 800-850 aTas biZgs uZlebs, beriliumisgan damzadebuli ki – 20 miliards, anu praqtikulad mudmivia. aluminis analogiurad, beriliumic perspeqtiul masalas warmoadgens wylis siRrmeSi momuSave aparaturis sxvadasxva konstruqciis dasamzadeblad, magaliTad, wyalqveSa gemebisaTvis, romlebic 350-400 m siRrmeSi Cadian. aluminis, titanis, magniumisa da beriliumis gamoyeneba tankebsa da javSanmanqanebSi mniSvnelovnad amcirebs maT wonas da zrdis manevrisunarianobas. 167
© Copyright 2024 Paperzz