TALLINNA ÜLIKOOL
Akadeemiline üksus: Kasvatusteaduste Instituut
Kõrvalaine nimetus eesti keeles
RIIGIKAITSEÕPETAJA
Kõrvalaine nimetus inglise keeles
07.12.2011
(kinnitatud instituudi
nõukogus)
TEACHER OF NATIONAL DEFENCE
Maht ainepunktides: 24 EAP
Vastuvõtutingimused:
Riigikaitseõpetaja õppekavale võetakse õppima õpetajakoolituse üliõpilasi, tegevõpetajaid
ja isikud, kes on läbinud sõjaväelise baasväljaõppe kaitseväes või Kaitseliidus ning
õpetavad või soovivad koolis õpetama asuda riigikaitse valikainet
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:
Kõrvalaine õpingud kajastuvad üliõpilase akadeemilisel õiendil. Kui kõrvalaine läbitakse
täienduskoolitusena, väljastatakse täienduskoolituse tunnistus.
Õppetöö korralduse lühikirjeldus:
Õppetöö toimub kaugõppe vormis. Lähiõpe (loengud, rühmaarutelud, praktilised tunnid,
õppekäigud, välilaager) toimub kõrvalaine kaugõppe sessiooni aegadel TLÜ-s,
Kaitseliidu malevates ja/või kaitseväe väeüksustes.
Iseseisev töö: töö kirjandusega, aine tööplaani ja metoodiliste õppematerjalide ning
tunnikonspektide koostamine.
Õppetöö viiakse läbi koostöös TLÜ ajalooinstituudi, Kaitseministeeriumi, Eesti Kaitseväe
ja Kaitseliidu spetsialistidega ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse (KVÜÕA) ja
Sisekaitseakadeemiaga
Õppekavajuht/kontaktandmed: Meidi Sirk, [email protected], 6199 770
Eesmärgid
Õppekava eesmärgiks on toetada õpetaja riigikaitse-alaste pädevuste,
hoiakute ja valmisoleku kujunemist riigikaitse valikaine õpetamiseks
lähtuvalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast.
Õpiväljundid
Õppekava läbinud üliõpilane:
- on omandanud riigikaitseõpetaja tööks vajalikud teadmised Eesti
sõjaajaloost, Eesti riigikaitse korraldusest, tänapäeva kriisidest ja
relvakonfliktidest;
- on omandanud välilaagri korraldamiseks vajalikud teadmised ja
oskused, arvestab välilaagri läbiviimisel keskkonnakaitse, relvade
käsitsemise ohutuse, esmaabi ja maastikul liikumise põhimõtetega
ning on omandanud valmisoleku tegutseda kriisiolukordades;
- on omandanud positiivse hoiaku, demokraatlikud väärtushinnangud
ja valmiduse vajadusel kaitsta Eesti riiki, tegutsedes
vastutustundliku ja lojaalse kodanikuna, lähtuvalt õigusriigi
põhimõtetes;
- on omandanud pädevused ja valmisoleku õpetada riigikaitse
valikainet vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale arvestades
õppeprotsessis didaktika põhimõtteid ja õppijate iseärasusi.
Mooduli hindamine: Hindamine toimub õppeainepõhiselt
Õppeained
Kood
Õppeaine nimetus
Maht EAP
Kohustuslikud ained 24 EAP
KAV6201
Eesti sõjaajalugu
3
KAV6202
Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid
3
KAV6203
Eesti riigikaitse korraldus
3
KAV6204
Sõjaväepedagoogika
3
KAV6205
Riigikaitseõpetuse didaktika
4
KAV6206
Riigikaitseõpetaja praktika
3
KAV6207
Välilaagri praktika
5
Valiku põhimõtted: kõrvalaine lõpetamiseks tuleb läbida kõik kohustuslikud õppeained
ning sooritada riigikaitseõpetaja praktika ja välilaagri praktika.
Ainekaardid
KAV6201
EESTI SÕJAAJALUGU
Maht 3 EAP
Orienteeruv kontakttundide maht:
12/66
Eesmärk:
Kujundada valmisolek mõista sõjateadust, sõjaajalugu ja sõjandust
ning nende omavahelisi seoseid.
Sõjaajaloo mõiste ja sõjateoreetiline mõte. Sõda, sõjateadus,
sõjaajalugu, sõjandus – terminite lahtimõtestamine. Sõja käsitlemise
erinevad tasandid. Olulisemad sõjateoreetilise mõtte esindajad (Sun
Tzu, Thukydides, Clausewitz, Jomini jt).
Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik
seisund”. Sõdade põhjused. Sõja tähenduse muutumine ajaloos.
Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke. Alalised armeed.
Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu.
Üleminek üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju
sõjandusele. Sõda ja majandus. Sõjapidamise muutumine.
Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20.
sajandil.
Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu
ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste sõjaline organisatsioon
muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa pärast. Sajaaastase sõja sündmused Eestis (1558–1661). Põhjasõda ja selle
tagajärjed. Eesti ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene
impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised koormised. Sõjaväeteenistus
Eesti alal. M. A. Barclay de Tolly. Sõjalised kaitserajatised. Esimene
maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad.
Vabadussõda 1918–1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu
rahu. Eesti riigikaitse 1920–1940.
Teine maailmasõda ja Eesti. Eesti okupeerimine ja sõjasündmused
1941. aastal. Lahingud Eestis 1944. Eestlased Saksa armees ja
Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.
Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle
tagajärjed. Paldiski. Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee
lahkumine Eestist.
Eesti riigikaitse taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel.
Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning riigikaitsestruktuuride
peamised suunad ja olulisemad sündmused
Õppija teab:
- Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja oskab seostada neid
maailma ja Euroopa sõjaajaloo sündmustega;
- Eesti pinnal toimunud olulisemaid lahinguid ja mõistab nende
mõju Eesti riiklusele, ühiskonnale ja indiviidile.
Õppija oskab:
- avada sõja, sõjateaduse, sõjaajaloo ja sõjanduse mõisteid ning
arutleda nende omavaheliste seoste üle;
Aine lühikirjeldus:
Õpiväljundid:
Õppesemester:
S
E
- kirjeldada sõja mõju riigi, ühiskonna ja indiviidi arengule;
- omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele.
Hindamismeetod:
Kirjalik eksam
Õppejõud:
Vastutav õppejõud: lekt Mare Oja, TLÜ Ajalooinstituut
Teised õppejõud: Hellar Lill, Kaitseministeerium, Igor Kopõtin, TLÜ
ajalooinstituut
Ingliskeelne nimetus: Estonian Military History
Eeldusaine:
KAV6205
Kohustuslik kirjandus: Davies, N. (2009). Euroopa sõjas 1939-1945. Tallinn
Merridale, C. (2007). Ivani Sõda. Punaarmee aastatel 1939-1945.
Tallinn.
Howard, M. (1999). Sõda Euroopa ajaloos. Tallinn: Olion.
Laar, M. (2010). 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak.
Kopõtin, I. (2010). Venelased Eesti Vabadussõjas. Tallinn: MTÜ
Tribune.
Luts, K. (2007). Eesti ja külm sõda. Tallinn: Kirjastus Eesti
Päevaleht.
Hinrikus, R. (2006). Sõja ajal kasvanud tüdrukud. Tallinn: Tänapäev.
Hinrikus, R. (2011). Sõjas kasvanud poisid. Tallinn: Tänapäev.
Asenduskirjandus:
KAV6202
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Maht 3 EAP
Orienteeruv kontakttundide maht: Õppesemester: S A
12/66
Kujundada arusaam kriisidest, konfliktidest, sõdade põhjustest ja
tunnustest ning valmisolek mõista rahvusvahelise
julgeolekukeskkonna erisusi.
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid valitud näidete toel.
Rahvusvaheline poliitika ja selles osalejad. Rahvusvahelise poliitika
teostamise vahendid. Riikide omavahelised suhted 20. ja 21. sajandil.
Ohud julgeolekule. Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil:
maailmasõjad, külm sõda. Kollektiivne julgeolek 20. sajandil:
Rahvasteliit, ÜRO, NATO, OSCE. Tuumaajastu. Relvastuskontroll.
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused. Konflikti arengufaasid ja
tunnused. Kriiside ja konfliktide ärahoidmine, ohjamine ning
lahendamine. Sõja mõiste. Sõjaline strateegia ja taktika mõistena.
Heidutus. Totaalkaitse. Territoriaalkaitse.
Kaasaja rahvusvahelised konfliktid ja nende ohjamine. 21.
sajandi julgeolekuprobleemid. Asümmeetrilised ohud.
Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik.
Küberjulgeolek. Rahvusvahelise sekkumise põhjused ja tagajärjed,
rahvusvahelised rahuoperatsioonid.
Rahvusvaheline sõjaõigus. Eesmärk ja otstarve. Kohaldamine.
Eesmärk:
Lühikirjeldus:
Õpiväljundid:
Õpilane teab ja mõistab:
- kriiside, konfliktide ja sõdade põhjusi ja tunnuseid ning nende
ärahoidmiseks või ohjamiseks kasutatud meetodeid.
- 20. ja 21. sajandi rahvusvahelise julgeolekukeskkonna erisusi
valitud näidete toel.
Õpilane oskab:
- omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele
Hindamismeetod:
Arvestustöö
Õppejõud:
Vastutav õppejõud: Reelika Semjonov, andragoogikamagister,
Kaitseministeerium.
Teised õppejõud: Holger Mölder, PhD, Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused; Kalle Kirss, MA, Kaitseministeerium
Ingliskeelne nimetus: Crises, Wars and Armed Conflicts Today
Eeldusaine:
KAV6205
Kohustuslik kirjandus: Keegan, J. (2004). Sõjakunsti ajalugu. Tallinn:Varrak.
Van Creveld, M. (2006). Sõja tulevik. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
Howard, M. (2006). Rahu leiutamine. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
Luttwak, E. N. (2006). Strateegia. Sõja ja rahu loogika.
Asenduskirjandus:
Smith, R. (2008). The Utility of Force: The Art of War in the Modern
World. Vintage Books USA.
Kilcullen, D. (2011). The Accidental Guerrilla: Fighting Small Wars
in the Midst of a Big One. C Hurst & Co Publishers Ltd.
KAV6203
EESTI RIIGIKAITSE KORRALDUS
3 EAP
Orienteeruv kontakttundide maht Õppesemester: K A
12/66
Kujundada arusaam laiapõhjalise riigikaitse põhimõtetest,
eesmärkidest ja ülesannetest ning oskus neid seostada Eesti julgeolekuja kaitsepoliitikaga.
Eesti riigikaitse juhtimine. Riigikaitse korraldus ja ülesehitus.
Sõjalise kaitse korraldus. Riigikaitse alusseadused. Kaitseväe ja
Kaitseliidu ülesehitus ja ülesanded. Väeliigid.
Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Riigikaitse eesmärk ja ülesanded.
Eesti esmane iseseisev kaitsevõime. Laiapõhjaline riigikaitse.
Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Kaitsepoliitika rahvusvaheline
ja riigisisene mõõde. Eesti seisund rahvusvahelises
julgeolekukeskkonnas. Eesti riigikaitset mõjutavad julgeolekuohud.
Küberjulgeolek.
Eesti osalemine NATO-s ja EL-is. Kollektiivne kaitse ja kollektiivne
julgeolek. NATO kollektiivkaitse. EL-i ühine julgeoleku- ja
kaitsepoliitika.
Elanikkonnakaitse. Eesti sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse
põhialused ja eesmärgid.
Kaitseväeteenistus. Kutsealusena arvele võtmine ja
Eesmärk:
Lühikirjeldus
tegevteenistuskõlblikkuse määramine. Kutsealuse õigused ja
kohustused. Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine.
Ajateenistusse kutsumine. Asendusteenistus. Kaitseväelase elukutse.
Teenistus reservis. Vaidluste lahendamine ja vastutus.
Õpiväljundid
Õpilane teab ja mõistab:
- Eesti riigikaitse korraldust ja laiapõhjalise riigikaitse
põhimõtteid;
- Eesti riigikaitse eesmärke ja ülesandeid;
- kaitseväeteenistuse olemust, kutsealuse õigusi ja kohustusi.
Õpilane oskab:
- seostada riigikaitse eesmärke ja ülesandeid Eesti julgeoleku- ja
kaitsepoliitikaga;
- kirjeldada Eesti riigikaitse juhtimist ja ülesehitust;
- omandatud teadmisi edasi anda gümnaasiumiastme õpilastele.
Hindamismeetodid:
Arvestustöö
Õppejõud:
Vastutav õppejõud Reelika Semjonov, andragoogikamagister,
Kaitseministeerium.
Teised õppejõud: lektor Taimar Peterkop (Eesti riigikaitse juhtimine),
õigusteaduse bakalaureus, Kaitseministeerium;
lektor Jonatan Vseviov (Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika),
rahvusvahelise julgeoleku magister, Kaitseministeerium;
lektor Merle Maigre, MA, (Eesti osalemine NATO-s ja EL-is)
lektor Kairi Rikko (Kaitseväeteenistus), organisatsioonikäitumise
magister, Kaitseressursside Amet.
Ingliskeelne nimetus: Estonian National Defence
Eeldusaine:
KAV6205
Kohustuslik kirjandus: Kaitseväe korralduse seadus.
Kaitseväeteenistuse seadus.
Rahuaja riigikaitse seadus.
Sõjaaja riigikaitse seadus.
Kaitseliidu seadus.
”Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide kaitse ja
julgeoleku strateegiline kontseptsioon” (2010)
”Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018”
”Eesti riigikaitse strateegia” (2010) www.kmin.ee
”Eesti julgeolekupoliitika alused” (2010) www.kmin.ee
Asenduskirjandus:
Asmus, R. D. (2005). NATO Avanemine. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
KAV6204
Maht 3 EAP
SÕJAVÄEPEDAGOOGIKA
Orienteeruv kontakttundide maht
Õppesemester: S A
12/66
Eesmärk:
Kujundada arusaam pedagoogika valdkonna põhimõistetest, teooriatest
ja problemaatikast, pedagoogilisest psühholoogiast, kasvatuse olemusest
ja eesmärkidest ning valmisolek õppimist soodustava õpikeskkonna
loomiseks ja toimetulekuks erinevate õpilastega. Kujundada arusaam
sõjaväepedagoogika iseärasustest ja selle rakendamisest sõjaväelises
väljaõppes.
Lühikirjeldus
Pedagoogika. Pedagoogika põhiterminid. Pedagoogika valdkonnad.
Uurimisobjektid. Tänapäevane õppimisparadigma.
Alternatiivpedagoogikad. Tegevuspedagoogika, õuesõpe. Haridusalased
õigusaktid
Pedagoogiline psühholoogia. Õpilaste tundma õppimine, õpilaste
vajadustega arvestamine. Noorukite ealised iseärasused ja käitumine.
Õppimine kui protsess, selle eeltingimused.
Kasvatustulemuste analüüs.
Sõjaväepedagoogika. Sõjaväepedagoogika alused. Erinevad
sõjaväelised väljaõppesüsteemid ja -meetodid.
Õpiväljundid:
Õpilane teab ja mõistab:
- pedagoogika valdkonna põhimõisteid, valdkondi, teooriaid, kasvatuse
olemust ja eesmärke ning haridusalaseid õigusakte;
- pedagoogilise psühholoogia põhimõtteid ning oskab neid arvestada
gümnaasiumi astmes õppetegevuses;
- sõjaväepedagoogika iseärasusi ja väljaõppe korraldamise põhimõtteid;
Õpilane oskab:
- arvestada õppijate erinevustega õppeprotsessis;
- planeerida ja viia läbi sõjaväelist väljaõpet.
Hindamismeetodid
Arvestustöö
Õppejõud:
Vastutav õppejõud: lektor Meidi Sirk, pedagoogikamagister.
Teised õppejõud: kolonelleitnant Tõnis Männiste, koolikorralduse
magister, (KVÜÕA, sõjaväepedagoogika dotsent)
Ingliskeelne nimetus: Military Pedagogy
Eeldusaine:
Kohustuslik
- Hirsjärvi, S. Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadustesse.
kirjandus:
- Rogers, B. (2011). Käitumine klassiruumis.
http://avastustee.ee/leht/aju/publ/rogers.pdf
- Burk, J., Segal, D.R. (2011). Military Sociology. SAGE Publications
Ltd
- Military pedagogy - an international survey / Heinz Florian (ed.)
Frankfurt am Main : Lang, 2002
Asenduskirjandus:
- Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu : Tartu
Ülikooli Kirjastus
- Watson, G.(2003). Koolikäitumise käsiraamat : nõuandeid ja
abimaterjale käitumisprobleemidega toimetulemiseks: Tartu: Greif
KAV6205
Maht 4 EAP
RIIGIKAITSEÕPETUSE DIDAKTIKA
Orienteeruv kontakttundide maht
Õppesemester:
E
16/88
S
Eesmärk:
Luua eeldused riigikaitse õpetamise eesmärkide, printsiipide ja õpisisu
mõistmiseks ning otstarbekate õppemeetodite valikuks ja rakendamiseks.
Lühikirjeldus
Riigikaitse õpetamise ajalugu. Didaktika mõiste ja aspektid. Didaktiline
süsteem ja selle komponendid. Didaktika põhiprintsiibid. Õpikäsitlused.
Aktiviseeriv õpikeskkond ja selle kujundamine. Sotsiaalne ja füüsiline
õpikeskkond. Riigikaitse õpetuse eesmärgid ja sisu lähtuvalt
gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Õppetöö planeerimine, õpetaja
töökava, ainekava. Läbivad teemad ja lõiming teiste ainetega.
Riigikaitseõpetuse seosed teiste õppe- ja kasvatustegevuse
valdkondadega. Õppetund, õppetunni eesmärgid, etapid, tunni
kavandamine ja ettevalmistamine, tunnikonspekti koostamine.
Õppevara. Tagasiside. Riigikaitseõpetuse õppetegevuse organiseerimise
vormid. Õppemeetodid ja metoodikavõtted riigikaitse õpetamisel.
Iseseisva tööna koostab õppija ühel valitud riigikaitselisel teemal
didaktiliselt otstarbeka tunnikonspekti.
Õpiväljundid:
Õpilane teab ja mõistab:
- riigikaitseõpetuse eesmärki ja õpisisu ning aine õpetamise
üldprintsiipe;
- riigikaitseõpetuse lõimimisvõimalusi teiste ainetega.
Õpilane oskab:
- kavandanda ja ettevalmistada õppetundi ning koostada
tunnikonspekti
- aine õpetamisel valida ja rakendada otstarbekaid õppemeetodeid ja
õpivõtteid.
Hindamismeetodid:
Eksam
Õppejõud:
Vastutav õppejõud: lektor Meidi Sirk, pedagoogikamagister
Ingliskeelne nimetus: Didactics of National Defence
Eeldusaine:
KAV6204
Kohustuslik kirjandus: - Gümnaasiumi riiklik õppekava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
- Rakenduspedagoogika õpik. (2002). Tartu : Atlex
- Riigikaitse: õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2006).
Kaitseministeerium.
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/files/2006-0912_riigikaitse_opik.pdf
- Salumaa, T., Talvik, M.(2004). Ajakohastatud õppemeetodid.
- Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. (2004). Aktiivõppemeetodid
- Pollard, A. Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu
Ülikool
Asenduskirjandus:
KAV6206
Maht 3 EAP
Riigikaitseõpetus. Õppefilmid. http://www.mod.gov.ee/et/6ppefilmid
- Fisher, R. (2006). Mõtlemismängud. Tartu: AS Atlex
- Gordon, T. (2006). Õpetajate kool. Tallinn: OÜ Väike Vanker
- Buel, D (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn: SA
Omanäolise Kooli Arenduskeskus
RIIGIKAITSEÕPETAJA PRAKTIKA
Orienteeruv kontakttundide maht:
Õppesemester:
A
78
K
Eesmärk:
Luua üliõpilasele võimalused:
- õpetamiskogemuse ja omandatud teadmiste sidumiseks
koolitegelikkusega ning arenemiseks riigikaitse õpetajana;
- kogemuste saamiseks ja enese arendamiseks õpetaja tööga seotud
valdkondades nagu õppimise juhtimine, õpilase arengu toetamine,
sotsiaalsed oskused ja omadused;
- professionaalse arengu kavandamiseks.
Lühikirjeldus
Riigikaitseõpetuse praktikal on üliõpilasel võimalus kogeda õpetaja rolli
reaalses koolikeskkonnas ja siduda omandatud teadmised
koolitegelikkusega. Praktika käigus valmistab üliõpilane ette ja viib läbi
10 riigikaitse tundi tuginedes gümnaasiumi riiklikule õppekavale,
ainekavale ning omandatud aine- ja didaktikaalastele teadmistele ja
oskustele. Iseseisva tööna koostab üliõpilane kõikideks tundideks
tunnikonspektid, õppetunni plaanid ja vajalikud õppevahendid.
Üliõpilane koostab kõikidest iseseisva töö nõuetes kirjeldatud
praktikamaterjalidest praktikamapi ja esitab selle juhendavale õppejõule
ühe nädala jooksul pärast praktika lõppemist.
Õpiväljundid
Praktika läbinud üliõpilane:
 oskab arvestada õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel gümnaasiumi
riikliku õppekavaga ning õppetegevuses luua seoseid erinevate ainete
ja teemavaldkondade vahel;
 kasutab õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel ainealaselt õigeid ning
õppija eripärale ja eale vastavaid teadmisi, sõnavara ja meetodeid;
 analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning oma tegevust vastavalt
kavandatud eesmärkidele ja alusdokumentidele, oskab sellest lähtuvalt
planeerida edasist tegevust, arvestab praktikamapi koostamisel
sisuliste ja vormistuslike nõuetega;
 järgib viisakusreegleid ja kooli tegevustavasid, juhindub
õpetajaeetikast, teeb praktikal koostööd juhendajatega jt praktikaga
seotud inimestega.
Hindamismeetodid
Arvestus
Õppejõud:
Vastutav õppejõud Meidi Sirk, pedagoogikamagister
Ingliskeelne nimetus: Teaching Practice of National Defence
Eeldusaine:
KAV6204, KAV6205
Kohustuslik kirjandus: - Õpetaja kutsestandard. (2010).
Asenduskirjandus:
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813
- Rakenduspedagoogika õpik. (2002). Tartu : Atlex
- Nissilä, S-P. (2008). Dünaamiline dialoog õppimises ja õpetamises.
Elukestev õpe: õppimise kutse. Toim. Paju.H.
http://www.kutsepedagoogika.eu/journal/images/stories/Volumes/2008/23.pdf (22.08.2011)
-
KAV6207
VÄLILAAGRI PRAKTIKA
5 EAP
Orienteeruv kontakttundide maht Õppesemester:
A
130
K
Kujundada arusaam relva- ja riviõppest, orienteerumise ja topograafia
põhimõtetest ja esmaabist ning valmisolek korraldada välilaagrit ohutult
ja keskkonnasäästlikult.
Riviõpe. Ajalooline ülevaade rivikorra kujunemisest. Üksuste riviline
juhtimine lahinguväljal. Füüsiline vastupidavus ja ühtekuuluvus.
Kaitseväe traditsioonid ja tseremooniad. Üksiksõduri riviõpe. Jagu
koondrivis. Rühma koosseis. Praktiliste harjutuste vaheetapid algavad
ja lõpevad rivikorras, mille käigus omandatakse üldised oskused
meeskonnatööks rivis.
Isiklik ja rühmavarustus. Õpitakse tundma üksikvõitleja ja
rühmavarustust, selle otstarvet, praktilist kasutamist ning hooldamist.
Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul.
Õpitakse tundma ning harjutatakse erinevaid liikumisviise üksuse
koosseisus ja üksikvõitlejana ümberpaiknemisel, kasutatakse käemärke
ning harjutatakse tegevusi nende järgi.
Välilaagri püstitamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse.
Harjutatakse üksuse majutuse korraldamist välitingimustes,
paiknemisala ettevalmistamist, telkide püstitamist, söögi- ja
hügieenialade ettevalmistamist. Riigikaitselise tegevusega kaasnev
mõju keskkonnale. Väljaõppelaagri keskkonnakaitseline
ettevalmistamine, püstitamine ja lõpetamine. Tuleohutuse tagamine ja
tegutsemine metsatulekahju korral.
Toitlustamine ja hügieen välitingimustes. Harjutatakse toitlustamise
korraldamist välitingimustes koos sooja toidu ettevalmistamise ja 24 h
kuivtoidupakkide kasutamisega.
Orienteerumine maastikul. Topograafia ja orienteerumine.
Topograafia sissejuhatus. Kaartide kasutamine Eesti kaitseväes.
Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaardi
orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine.
Harjutatakse kaardi ja kompassi tundmist vähe- ja keskmiselt
liigendatud maastikul, oma asukoha määramist, kauguste määramist
ning objektidele osutamist erineval maastikul ja erinevas valguses.
Varjumine ja varjatud liikumine maastikul. Harjutatakse erinevaid
moondamise ja varjatud liikumise võimalusi. Õpitakse tundma, miks
Eesmärk:
Lühikirjeldus
asjad on nähtavad erinevas keskkonnas ja valguses.
Esmaabi välitingimustes. Tegutsemine õnnetuse korral. Elupäästev
esmaabi. Esmaabi vigastuste ja haigestumiste korral. Harjutatakse üldisi
esmaabivõtteid ja elustamist ning õpitakse tundma välioludes
ellujäämise põhitõdesid.
Relvaõpe, laskeasjandus ja ohutushoid. Relva mõiste, relva
kandmisega seotud tavad ja väärtushinnangud. Kaitseväes kasutatavad
relvad ja nende taktikalis-tehnilised andmed. Relva käsitsemine ja
hooldamine. Ballistika. Ohutusnõuded. Tiirulaskmine. Laskeasendid.
Õpiväljundid:
Õpilane teab ja mõistab:
- välilaagri eesmärki ja õpisisu.
Õpilane oskab:
- planeerida ja läbi viia välilaagri õppetegevusi.
Hindamismeetodid
Arvestus
Õppejõud:
Vanemveebel Kristo Pals, Tabasalu Ühisgümnaasiumi riigikaitseõpetaja
Ingliskeelne nimetus: Practical Studies at a Military field camp
Eeldusaine:
KAV6204, KAV6206
Kohustuslik kirjandus: Gümnaasiumi riiklik õppekava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
Asenduskirjandus:
-
TALLINN UNIVERSITY
Faculty: Institute of Educational Sciences
Title in Estonian
RIIGIKAITSEÕPETAJA
Title in English
07.12.2011
(approved
by the faculty
council)
TEACHER OF NATIONAL DEFENCE
Volume (ECP): 24 EAP
Access requirements:
Enrolment on the national defence curriculum is open to teacher training students, active
teachers, and individuals, who have completed basic military training in the Defence
Forces or the Defence League and are either teaching or wish to teach the optional subject
of national defence at school.
Documents issued at graduation:
The minor studies shall be put down on the student's academic report. In case the minor is
completed as a further training, a further training certificate shall be issued.
Brief description of the organization of studies:
The form of studies is distance learning. Face-to-face leaning (lectures, group
discussions, practical lessons, training visits, field camps) is carried out during the
examination sessions of the minor for distance learning in TLU, in the units of the
Defence League and/or in the military units of the Defence Forces.
Independent work: working with reading materials, putting together the plan for the
subject and the methodological teaching materials and lesson plans.
Studies are carried through in cooperation with the specialists in the Institute of History
in TLU, the Ministry of Defence, Estonian Defence Forces, and the Defence League and
with the Estonian National Defence College (ENDC) and the Estonian Academy of
Security Sciences.
Contact person/contacts: Reeli Liivik, [email protected], 6199 770
The objective of the curriculum is to support the formation of teachers'
national defence competences as well as their attitudes and readiness to
teach the optional subject of national defence as established in the
national curriculum for upper secondary schools
The student who has completed the curriculum:
Curriculum
- has acquired necessary knowledge on the Estonian military
learning
history, the organisation of Estonian national defense, and
outcomes
present-day crises and armed conflicts to work as a national
defence teacher;
- has aquired necesseary knowledge and skills to organise field
camps, carryng through field camps takes into account the
principles of environment protection, handles weapons safely, is
aware of the principles of first aid and moving on landscape, and
has acquired readiness to cope in case of crises;
- has acquired positive attitude, democratic value judgements and
the readiness to protect the Estonian country in case of need,
acting as a responsible and loyal citizen and following the
principles of a state governed by the rule of law;
- has acquired competences and readiness to teach the optional
subject of national defence according to the national curriculum
for secondary schools, taking into account the principles of
didactics and the learners' peculiarities.
Evalutation of module: Subject-based evaluation
Cources
Course code
Course title
ECP
Compulsory subjects 24 ECP
Curriculum
objectives
KAV6201
Estonian Military History
3
KAV6202
Crises, Wars and Armed Conflicts Today
3
KAV6203
Estonian National Defence
3
KAV6204
Military Pedagogy
3
KAV6205
Didactics of National Defence
4
KAV6206
Teaching Practice of National Defence
3
KAV6207
Practical Studies at a Military field camp
5
The principles of choice: To complete the Minor field of study, the student has to pass all
compulsory subjects, Teaching Practice of National Defence and Practical Studies at a
Military field camp.
Subject list
KAV6201
ESTONIAN MILITARY HISTORY
Course volume: 3 EAP Approximate amount of contact
lessons: 12/66
Course aim:
Brief description of
course content:
Learning outcomes:
Teaching
semester: S
Evaluation:
E
Forming readiness to understand military science, military history,
and military matters and the connections between them.
The notion of military history and the idea of war theory. War,
military science, military history, military matters – interpreting the
terms. Different levels of treating war. The most important
representatives of the war theory idea (Sun Tzu, Thukydides,
Clausewitz, Jomini and others).
The role of military matters in the social history. War as the „natural
state” of society. Causes of wars. Changes in the meaning of war in
history. Ways of warfare in ancient times and in Middle Ages.
Formation of professional armies. Permanent armies. Officers.
Revolutionary armies. Era of Napoleonic wars. Transition to general
military duty. Mass armies. The influence of engineering on military
matters. War and economy. Changes in warfare. Antiwar movement.
The extent of warfare and its social impact in the 20th century. The
Estonian history of war in the context of general history of war. The
era of crusades and the ancient battle for freedom. Military
organisation of Estonians in ancient times. Army. The battles of
great powers over Old Livonia. The events of the Hundred Years
War in Estonia (1558–1661). The Great Northern War and its
consequences. Joining the Estonian territory with the Russian
Empire. The wars of the Russian Empire and Estonia. Military taxes.
Military duties on the Estonian territory. M. A. Barclay de Tolly.
Military buildings. World War I and the establishment of Estonian
independence. National military units. War of Independence 1918–
1920. The role of students in the War of Independence. Treaty of
Tartu. Estonian national defence in 1920–1940.World War II and
Estonia. The occupation of Estonia and the war events in 1941.
Battles in Estonia in 1944. Estonian in the German army and in the
Red Army. Estonian volunteers in the Finnish Wars. Forest Brothers.
The presence of the occupation army. The presence of the Soviet
army and its consequences. Paldiski. Estonians in the Soviet Army.
Soviet Army leaving the Estonian territories. Re-establishing the
Estonian national defence. Choices in recreating the Estonian
national defence. The formation of the Estonian national defence
policies and the main courses in the national defence structures and
the most important events.
The student knows:
- the most important events in the Estonian military history and
is able to link these with the events in the military history of the
world and Europe;
- the most important battles held on the Estonian territory and
understands their impact on the statehood, society, and individuals of
Estonia.
The students is able to:
- interpret the notions of war, military science, military history,
and military matters and discuss the connections between them;
- describe the impact of war on the development of a state,
society and individuals;
- communicate the knowledge to secondary school students.
Assessment form:
Responsible lecturer:
Subject title in
Estonian:
Prerequisite:
Study literature:
Replacement
literature:
Examination
Mare Oja, The Institute of History of Tallinn University.
Other lecturer: Hellar Lill, Ministry of Defence; Igor Kopõtin, The
Institute of History of Tallinn University.
Eesti sõjaaajalugu
KAV6205
Davies, N. (2009). Euroopa sõjas 1939-1945. Tallinn
Merridale, C. (2007). Ivani Sõda. Punaarmee aastatel 1939-1945.
Tallinn.
Howard, M. (1999). Sõda Euroopa ajaloos. Tallinn: Olion.
Laar, M. (2010). 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak.
Kopõtin, I. (2010). Venelased Eesti Vabadussõjas. Tallinn: MTÜ
Tribune.
Luts, K. (2007). Eesti ja külm sõda. Tallinn: Kirjastus Eesti
Päevaleht.
Hinrikus, R. (2006). Sõja ajal kasvanud tüdrukud. Tallinn: Tänapäev.
Hinrikus, R. (2011). Sõjas kasvanud poisid. Tallinn: Tänapäev.
-
KAV6202
CRISES, WARS AND ARMED CONFLICTS TODAY
Course volume: 3
EAP
Course aim:
Approximate amount of contact
Teaching
Evaluation: A
lessons: 12/66
semester: A
Forming the understanding of crises, conflicts, causes and
characteristics of wars and the readiness to understand the specialties
of international security environment.
International crises and conflicts supported by chosen examples.
Means for exercising international politics. Mutual relations of
countries in the 20th and 21st century. Threats to security.
International security in the 20th century: world wars, cold war.
Collective security in the 20th century: League of Nations, UN,
NATO, OSCE. Nuclear era. Arms control.
Characteristics of armed conflicts and wars. Developmental phases
and characteristics of conflicts. Prevention, management, and solving
crises and conflicts. The notion of war. Military strategy and tactics as
Brief description of
course content:
Learning outcomes:
Assessment form:
Responsible lecturer:
Subject title in
Estonian:
Prerequisite:
Study literature:
notions. Deterrence. Total defence. Territorial defence.
Contemporary international conflicts and managing these. Security
problems in the 21st century. Asymmetric threats. International
terrorism, spreading of mass destruction weapons.
Cyber security. Reasons and consequences of international
intervention, international peace operations.
International military law. Objective and purpose. Application.
Student knows and understands:
- the causes and characteristics of crises, conflicts, and wars and
the methods used to prevent or manage them;
- the specialties of the international security environment of the
20th and 21 century, supported by chosen examples.
Student is able to:
- communicate the knowledge to secondary school students
Pass-fail Assessment
Reelika Semjonov, MA adult education, Ministry of Defence.
Other lecturer: Holger Mölder, PhD, ENDC;
Kalle Kirss, MA, Ministry of Defence.
Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid
KAV6205
Keegan, J. (2004). Sõjakunsti ajalugu. Tallinn:Varrak.
Van Creveld, M. (2006). Sõja tulevik. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
Howard, M. (2006). Rahu leiutamine. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
Luttwak, E. N. (2006). Strateegia. Sõja ja rahu loogika.
Replacement literature: Smith, R. (2008). The Utility of Force: The Art of War in the Modern
World. Vintage Books USA.
Kilcullen, D. (2011). The Accidental Guerrilla: Fighting Small Wars
in the Midst of a Big One. C Hurst & Co Publishers Ltd.
KAV6203
ESTONIAN NATIONAL DEFENCE
Course volume: 3 EAP Approximate amount of contact
Teaching
Evaluation: A
lessons: 12/66
semester: S
Course aim:
Forming an understanding of the principles, objectives and tasks of
comprehensive national defence and the the ability to associate these
with the Estonian security and defence policies.
Brief description of
Managing Estonian national defence. Organisation and structure of
course content:
national defence. Organisation of military defence. Basic National
Defence Documents. Structure and tasks of Defence Forces and Defence
League. Arms of service. Insignia and traditions of Defence Forces and
Defence League.
Estonian security and defence policies. Objective and tasks of national
defence. Primary independent defence potential of Estonia.
Comprehensive national defence. The support from civil sector to
Learning outcomes:
Assessment form:
Responsible lecturer:
Subject title in
Estonian:
Prerequisite:
Study literature:
military defence. International and domestic reach of defence policy. The
condition of Estonia in the international security environment. Security
risks influencing Estonian national defence. Cyber security.
Estonian participation in NATO and the EU. Collective defence and
collective security. Collective defence of NATO. Joint security and
defence policies of the EU.
Civil defence. Signing up as a draftee and determining the applicability
for active service. The rights and obligations of draftees. Prolongation
and exemption of compulsory military service. Summons for compulsory
military service. Alternative service. Profession of a member of the
defence forces. Service in reserve. Arranging differences and
responsibility.
student knows and understands:
- the organisation of Estonian national defence and the principles
of comprehensive national defence
- the objectives and tasks of Estonian national defence;
- the essence of the service in defence forces, the rights and
obligations of the draftee.
student is able to:
- associate the objectives and tasks of national defence with
Estonian security and defence policies;
- describe the management and structure of Estonian national
defence;
- communicate the knowledge to secondary school students.
Pass-fail Assessment
Reelika Semjonov, MA adult education, Ministry of Defence.
Other lecturer: Taimar Peterkop (Estonian national defence),
Jonatan Vseviov (Estonian security and defence policies),
Merle Maigre (NATO and EU),
Kairi Rikko (military service).
Eesti riigikaitse korraldus
KAV6205
Kaitseväe korralduse seadus.
Kaitseväeteenistuse seadus.
Rahuaja riigikaitse seadus.
Sõjaaja riigikaitse seadus.
Kaitseliidu seadus.
Replacement literature: KAV6204
MILITARY PEDAGOGY
Course volume: 3
EAP
Course aim:
Approximate amount of contact
Teaching
Evaluation: A
lessons: 12/66
semester: A
Forming an understanding of the basic concepts, theories and problems
of the field of pedagogy, pedagogical psychology, the essence and
objectives of education and the readiness to create an environment
promoting learning and coping with different students.
Forming an understanding of the specialties of military pedagogy and
applying it in military education.
Brief description of Pedagogy. Main terms in pedagogy. Fields of pedagogy. Research objects.
course content:
Contemporary learning paradigm. Alternative pedagogies. Operational
pedagogy, outdoor education. Legislation on education.
Pedagogical psychology. Learning to know students, taking their needs
into consideration. Age-related peculiarities of the young and their
behaviours. Learning as a process, its prerequisites.
Analysing educational results.
Military pedagogy. The basics of military pedagogy. Different systems
and methods of military training.
Learning outcomes: Student knows and understands:
- the basic notions, fields, theories of the field of pedagogy, the
nature and objectives of education, and legislation on education.
- the principles of pedagogical psychology and is able to take these
into account when teaching on secondary school level;
- the peculiarities of military pedagogy and the principles of organising
training;
Student is able to:
- take into account students' individual differences when teaching;
- plan and carry through military training.
Assessment form:
Pass-fail Assessment
Responsible lecturer: Meidi Sirk, MA pedagogy
Other lecturer: Tõnis Männiste, MA, ENDC
Subject title in
Sõjaväepedagoogika
Estonian:
Prerequisite:
Study literature:
- Hirsjärvi, S. Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadustesse.
- Rogers, B. (2011). Käitumine klassiruumis.
http://avastustee.ee/leht/aju/publ/rogers.pdf
- Burk, J., Segal, D.R. (2011). Military Sociology. SAGE Publications
Ltd
- Military pedagogy - an international survey / Heinz Florian (ed.)
Frankfurt am Main : Lang, 2002
Replacement
- Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu : Tartu
literature:
Ülikooli Kirjastus
- Watson, G.(2003). Koolikäitumise käsiraamat : nõuandeid ja
abimaterjale käitumisprobleemidega toimetulemiseks: Tartu: Greif
KAV6205
DIDACTICS OF NATIONAL DEFENCE
Course volume: 4
EAP
Course aim:
Approximate amount of contact
Teaching
Evaluation: E
lessons: 16/88
semester: A
Creating prerequisites for understanding the objectives, principles, and the
study content of teaching national defence and choosing and applying
purposeful teaching methods.
Brief description of
course content:
History of teaching national defence. Notion and aspects of didactics.
Didactic system and its components. Underlying principles of didactics.
Teaching approaches. Activating learning environment and how to shape
it. Social and physical learning environment. Objectives and content of
teaching national defence based on the national curriculum for secondary
schools. Planning teaching, teacher's work schedule, syllabus. Recurring
topics and integration with other subjects. Connections of national
defence education with other fields of educational activities. Lesson,
objectives of a lesson, stages, planning and preparing a lesson, lesson
plan. Teaching materials. Feedback. Form of organising educational
activities in national defence education. Teaching methods and techniques
in teaching national defence.
Independent work: learners draw up a didactically purposeful lesson plan
on a national defence topic at their own choice.
Learning outcomes: Student knows and understands:
- the objective and study content of national defence education and
the general principles of teaching the subjects;
- the possibilities of integrating national defence education with
other subjects.
Student is able to:
- plan and prepare a lesson and to draw up a lesson plan;
- choose and apply purposeful teaching methods and techniques
when teaching the subject.
Assessment form:
Examination
Responsible lecturer: Lecturer Meidi Sirk, MA pedagogy
Subject title in
Riigikaitseõpetuse didaktika
Estonian:
Prerequisite:
KAV6204
Study literature:
- Gümnaasiumi riiklik õppekava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
- Rakenduspedagoogika õpik. (2002). Tartu : Atlex
- Riigikaitse: õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2006).
Kaitseministeerium.
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/files/2006-0912_riigikaitse_opik.pdf
- Salumaa, T., Talvik, M.(2004). Ajakohastatud õppemeetodid.
- Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. (2004). Aktiivõppemeetodid
- Pollard, A. Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu
Ülikool
- Riigikaitseõpetus. Õppefilmid. http://www.mod.gov.ee/et/6ppefilmid
Replacement
literature:
-
Fisher, R. (2006). Mõtlemismängud. Tartu: AS Atlex
Gordon, T. (2006). Õpetajate kool. Tallinn: OÜ Väike Vanker
Buel, D (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn: SA
Omanäolise Kooli Arenduskeskus
KAV6206
Course volume: 3
EAP
Course aim:
TEACHING PRACTICE OF NATIONAL DEFENCE
Approximate amount of contact
Teaching
Evaluation: A
lessons 12/66
semester: S
Creating possibilities for students:
- to link teaching experiences and the acquired knowledge with
school reality and to develop as a teacher of national defence;
- to get experiences and to develop oneself in spheres related to the
teacher's profession, such as managing learning, supporting
students' development, social skills and qualities;
- to plan one's professional development.
Brief description of During the national defence education teaching practice the student has
course content:
the possibility to experience the role of a teacher in a real school
environment and to link one's acquired knowledge with the school reality.
During the teaching practice the student prepares and carries through 10
national defence lessons leaning on the national curriculum for secondary
schools, the syllabus and the acquired knowledge and skills related to the
subject and didactics. As an independent work each student draws up
lessons plans and necessary teaching materials for all the lessons.
The student includes all the teaching practice materials described in the
requirements to independent work in a portfolio and submits it to the
supervising teacher in one week following the end of the teaching practice
Learning outcomes: The student who has completed the teaching practice:
- is able to take into account the national curriculum for secondary
schools when planning the educational process;
- during teaching process creates links between different subjects
and topic areas;
- carrying through educational activities uses knowledge,
vocabulary, and methods suitable for the subject and the learner's
peculiarities and age;
- analyses the educational process and his or her activity based on
the planned objectives and underlying documentation, is able to
plan his or her further activity accordingly, follows the
requirements to the content and form when putting together the
training practice portfolio;
- observes the rules of conduct and the school's practices, follows
teacher ethics, during training practice cooperates with the
supervisors and other people connected with the practice.
Assessment form:
Pass-fail Assessment
Responsible lecturer: Lecturer Meidi Sirk, MA pedagogy
Subject title in
Riigikaitseõpetaja praktika
Estonian:
Prerequisite:
KAV6204, KAV6205
Study literature:
- Õpetaja kutsestandard. (2010).
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086813
- Rakenduspedagoogika õpik. (2002). Tartu : Atlex
-
Replacement
literature:
KAV6207
Nissilä, S-P. (2008). Dünaamiline dialoog õppimises ja õpetamises.
Elukestev õpe: õppimise kutse. Toim. Paju.H.
http://www.kutsepedagoogika.eu/journal/images/stories/Volumes/2008/23.pdf (22.08.2011)
-
PRACTICAL STUDIES AT A MILITARY FIELD CAMP
Course volume: 5 EAP Approximate amount of contact Teaching
Evaluation: A
lessons: 20/110
semester: S
Course aim:
Forming an understanding of firearms and weapons training and drill
training, the principles of orientation in the terrain, first aid in field
conditions, military field camp set-up and life in field conditions.
Brief description of
Drill training. Historical overview of the development of formations.
Command of unit formations in battle. Physical endurance and
course content:
cohesion. Traditions and ceremonies of the Defence Forces.
Single soldier’s drill training. Squad in converged formation. Platoon
composition. Intermediate stages of practical exercises commence and
end in formation. During this time, the students acquire general skills of
teamwork in formation.
Personal and Group Gear. The students learn about the regular
equipment of a single combatant and unit and its purpose, practical use
and maintenance.
Marching as a Unit and Movement of a Single Combatant in the
Terrain. The students learn about and practise marching orders in a
unit and as single combatants when relocating, use hand signals and
practise corresponding reactions.
Military field camp Set-up and Life in Field Conditions.
Environmental Protection. The students practise unit accommodation
set-up in field conditions: preparation of location, pitching tents, and
preparation of food and hygiene areas. How national defence activities
influence the environment. Environmental preparation of the field
training camp, its setup and completion. Ensuring fire safety and
reacting to forest fires.
Catering and Hygiene in Field Conditions. The students practise the
organisation of food supply services in field conditions, including the
cooking of hot food and consuming 24-hour dry food packs.
Orientation in the Terrain. Introduction to topography. Chart use in
the Estonian Defence Forces. Compass, magnetic azimuth and angle of
direction. Chart orientation, terrain orientation and use of handheld
GPS device. The students practise their chart and compass skills in
lesser and medium-partitioned terrains, determination of their current
location and distances and indication of objects in different terrain and
lighting conditions.
Taking Shelter and Covert Movement on the Terrain. The students
practise different opportunities for using camouflage and covert
movement. They understand how things are visible in different
environments and different light.
Learning outcomes:
Assessment form:
Responsible lecturer:
Subject title in
Estonian:
Prerequisite:
Study literature:
First Aid in Field Conditions. Action in response to an accident. Lifesaving first aid. First aid in cases of injury and illness. The students
practise general first aid methods and resuscitation and learn the basics
of survival in field conditions.
Firearms and Weapons Training, Safety. The weapon concept and
weapon-bearing traditions and value judgements. The weapons used in
the Defence Forces and specifications. Weapon handling and
maintenance. Ballistics. Safety requirements. Shooting range. Shooting
stances.
Student knows and understands:
- the objective and study content of field camps.
Student is able to:
- plan and carry through the activities in field camps.
Pass-fail Assessment
First sergeant major Kristo Pals, Estonian Defence Forces.
Välilaagri praktika
Gümnaasiumi riiklik õppekava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
Replacement literature: -