ISITATIMENDE SOMGOMO WEKHARIKHYULAMU KANYE NOKUHLOLA WELIZWELOKE AMABANGA 10-12 AMALIMI ISINDEBELE ILIMI LEKHAYA UMTLAMO WOKUGCINA ISIGABA 1 ISITATIMENDE SOMGOMO WEKHARIKHYULAMU YELIZWELOKE WOKUHLOLA ILIMI LEKHAYA 1.1 Isandulelo IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke amaGreyidi R-12 (TKZ) yethula umthetho-kambiso wekharikhyulamu nokuhlola emkhakheni wezokufunda. Ukuthuthukisa ukusetjenziswa kwayo, isiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke satjhugululwa, amatjhugululo la azokuthonywa ukusetjenziswa ngenyanga kaTjhirhweni ngomnyaka we-2012. Kwathuthukiswa umtlolo owodwa opheleleko wekharikhyulamu nomgomo wokuhlola esifundweni ngasinye ukujamiselela isitatimende esidala sesiFundo, uMhlahlandlela weHlelo lokuFunda, kanye noMhlahlandlela wokuHlola wesiFundo weGreyidi R-12. IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke esitjhugululiweko samaGreyidi R-12: Umgomo weKharikhyulamu nokuHlola (wangoJTjhirhweni 2011) ijamiselela isiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke.(seGreyidi R-9 ( 2002) nesiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke (seGreyidi 10-12 ( 2004) 1.2 Ihlathululo-mazombe (a) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke, seGreyidi R-12 sangoTjhirhweni ka -2012 ijamele umgomo wesitatimende sokufunda nokundisa eenkolweni zeSewula Afrika esifaka hlangana okulandelako: (i) Umtlolo weKharikhyulamu nomGomo wokuHlola wesifundo ngasinye sesikolo esiphumelelisiweko njengombana zirhelisiwe kumtlolo-mgomo we-National Senior Certificate; Iziqu ezisezingeni le-4 kuNational Qualifications Framework(NQF); kanye (ii) Umtlolo-mGomo we-National Senior Certificate. Iziqu esisezingeni le-4 Qualifications Framework(NQF) (b) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke seGreyidi R-12 (Tjhirhweni ngokuhlanganyela nemitlolo elandelako: kuNational 2011. Kumele sifundwe (i) I-Adendamu yomtlolo-mgomo, iNational Senior Certificate: Iziqu ezisezingeni le-4 ku National Qualifications FrameWork(NQF), mayelana neNational Protocol for Assessment kuGreyidi R12, egadangiswe kuGovernment Gazette, No.29467 yangomhlaka 11kuNobayeni 2006 ; kanye (ii) I-Adendamu yomtlolo-mgomo, iNational Senior Certificate: Iziqu ezisezingeni le-4 kuNational Qualifications Framework (NQF) mayelana nabafundi abaneendingo ezikhethekileko, egadangiswe kuGovernment Gazette, inomboro 29466 yangomhlaka11 kuNobayeni 2006. (c) IinTatimende zesiFundo, imihlahlandlela yehlelo lokufunda kanye nemihlahlandlela yesifundo sokuhlola ye Greyidi R-9 kanye negreyidi 10-12 asusiwe bekajanyiselelwa ngomtlolo wekhariKhyulamu kanye nomGomo wokuHlola. weGreyidi R-12 (Tjhirhweni 2011). (d) Iingaba eziKharikhyulamu kanye nemGomeni wokuNokuhlola njengombana ziveziwe esahlukweni se-2,3 nese-4 emtlolweni zimumethe imigomo namazinga wesiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke yeGreyidi R-12 ngalokho, ngokuya kwesigaba 6A seSouth African School Act, (Act No. 84 we1996,) ngokususela kuNgqongqotjhe weFundo esiSekelo ukubonelela isilinganiso samazinga nemiphumela, kanye nendlela 2|Page nekambiso yokuhlola umsebenzi womntwana bona ube khona eenkolweni zomphakathi nalezo ezizijameleko. 1.3 lminqopho zombelele yekharikhyulamu yeSewula Afrika (a) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke seGreyidi R-12 sethula lokho okungathathwa njengelwazi, amakghono namagugu okumele kufundwe. Sizokuqinisekisa bona abafundi bafumana ilwazi namakghono ngendlela ezizwisisekako eempilweni zabo. Ngalokho, ikharikhyulamu ithuthukisa umqondo wokubuthelelela ilwazi emabumbekweni ajayelekileko atjheja iimbopho zephasi. (b) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke iGreyidi R-12 sifeza iminqopho yoku: hlomisa abafundi, ngaphandle kokutjheja ibhoduluko lezokuhlalisana-nezomnotho, ubulili, ikghono lezomzimba nezengqondo ngelwazi, amakghono namagugu ezidinga ukuzanelisa, nokuzibandakanya okuzwisisekako emphakathini njengabahlali benarha etjhaphulukileko; Ukwenza ifundo yamazinga aphezulu afinyeleleke; Ukwenza kube lula bona abafundi basuke emazikweni wezefundo baye emisebenzini; begodu kunikela abaqatjhi ngephrofayili eyaneleko yamakghono womfundi. (c) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke seGreyidi R-12 sisekelwe eenkambisweni ezilandelako: Ukutjhuguluka kwezokuhlalisana; ukuqinisekisa bona ukungalingani kwezefundo kwesikhathi esidlulileko kwalungiswa nokuthi amathuba alinganako wezefundo anikelwe zoke iingaba zesintu. Ukufunda ngomdlandla nangelihlo elihlabako; ukukhuthaza indlela yokufunda ngelihlo elihlabako nenomdlandla, kunokobana kubanjwe izinto ngehloko ngaphandle kokuzizwisisa. Ilwazi namakghono asezingeni eliphakamileko; iimfuneko ezimbalwa zelwazi namakghono okumele kufunyanwe kileyo naleyogreyidi zibekiwe begodu zibeka amazinga aphakamileko, afunyanekako eemfundweni zoke. Ukuragela phambili; okumumethweko nobujamo baleyo naleyo greyidi kutjengisa ukuragela phambili ukusukela kwezilula ukuya kwezibudisi. Amalungelo wobuntu, ukufaka koke, ubulungiswa bezebhoduluko nokuhlalisana; ukufaka imigomo yobulungiswa kwezokuhlalisana, kwezebhoduluko kanye namalungelo wabantu njengombana kuhlathululiwe kumThetho-sisekelo weSewula Afrika. IsiTatimende nseKharikhyulamu yeliZweloke iGreyidi 10-12(Zombelele) itjhetjha khulu izinto ezifana nokutlhaga, ukungafani, ukungalingani, ubuhlanga, ilimi, iminyaka , ukurholophala kanye namanye amatshwayo. Ukukarekela amahlelo welwazi lendabuko; ukuthabela umlando onothileko wenarha kanye namagugu wenarha le njengezinto eziqakathekileko zenarha ukunothisa amagugu amumethwe mThetho-sisekelo, kanye Ukukholweka, ikhwalithi nekghono, ukunikela ifundo emadanisekako ngekhwalithi, ububanzi nokudepha neyakwezinye iinarha. (d) IsiTatimende seKharikhyulamu yeliZweloke iGreyidi R-12 sihlose ukukhiqiza abafundi abakwazi uku:: lemuka nokurarulula imiraro nokuthatha iinqunto kusetjenziswa ukucabanga kwelihlo elibukhali nelokuzitlamela. ukusebenza kuhle ngamunye begodu nabanye njengamalunga wesiqhema hlela nokuziphatha kanye nokuphatha imisebenzabo ngendlela yokuziphendulela nangepumelelo; buthelela, ukutsenga, ukuhlela nokuhlola ilwazi ngelihlo elibukhali; thintana nokukhulumisana ngepumelelo nabanye asebenzisa okubonwako namkha okubukelwako, amatshwayo, amakghono welimi ngeendlela ezinengi; sebenzisa isayensi netheknoloji ngepumelelo nangokucabangisisa abe abonise ukuziphendulela ebhodulukweni nepilweni yabanye; begodu 3|Page Tjengisa ukuzwisisa iphasi bona linamahlelo akhambelanako ngokuyelela bona ukurarulula umraro akwenzeki kodwa ngeqadi. (e) Ukufaka hlangana kumele kube mgogodlha womkhandlu, ukuhlela nokufundisa kileso naleso sikolo. Lokhu kungenzeka kwaphela lokha abotitjhere boke banokuzwisisa okuhluzekileko bokobanyana iinqabo zokufunda zingalemukwa zilungiswe bunjani begodu kungahlelelwa bunjani ukungafani. Into eqakathekileko yokulawula ukufaka hlangana kuqinisekisa bona kuqalwa iinqabo bese zitjhejwa ngizo zoke izakhiwo ezisekelako hlangana nomphakathi wesikolo, kufakwe hlangana abotitjhere, iinQhema eziSekelako eziNzinze kumaDistrigi, iinQhema eziSekelako eziseZingeni leenhlangano, ababelethi kanye neenKolo eziKhethekileko njengamaSentha wemiThombo. Ukulungisa iinqabo ngetlasini, abotitjhere kufanele basebenzise amaqhinga ahlukahlukeneko wekharikhyulamu afana nalawo afakwe hlangana IDepartment of Basic Education’s Guidelines for Inclusive Teaching and Learning (2010) 1.4 UKWABIWA KWESIKHATHI 1.4.IZinga lefundo kusiGaba-sisekelo (a) Isikhathi sokufundisa sesifundo kuZinga lesiGaba-sisekelo njengombana sitjengisiwe ngenzasi: Isifundo I. II. III. IV. iLimi lekhaya iLimi lokuThoma lokuNgezelela Iimbalo Amakghono wePilo • Ukuthoma ilwazi • UbuKghwari nomsebenzi wezandla • IsiFundo sokuziThabulula • IsiFundo sezePilo Ukwabiwa kwesikhathi evekeni (ama-iri) 10 (11) 7 6 (7) 1 (2) 2 2 1 (b) Isikhathi sokufundisa seGreyidi R, 1 no-2 ma-iri ama-23. (c) Kumalimi ama-iri ali-10 abelwe amaGreyidi R-2. Kuthi ama-iri ali-11 abelwe iGreyidi 3. Ubunengi bama-iri abu-8 kanye nobuncani bama-iri ali-7 abelwe iLimi leKhaya bese ubuncani bama-iri ama2 begodu nobuncani bama-iri ama-3 kanye nobunengi bama-iri ama-4 babelwe iLimi lokuThoma lokwEngeza.. (d) KumaKghono wePilo iLwazi lokuThoma labelwe i-iri li-1 kumaGreyidi R- 2 begodu nama-iri ama-2 njengombana kuvezwe ma-iri akubokaki mayelana neGreyidi 3. 4|Page 1.4.2 IZinga eliPhakathi (a) 1.4.3 Itheyibula elingenzasi litjengisa iimfundo neenkhathi zokufundisa eZingeni eliPhakathi Ukwabiwa kwesikhathi Isifundo evekeni (ama-iri) 6 I. ILimi leKhaya 5 II. ILimi leKhaya lokuNgezelela 6 III. Iimbalo 3.5 IV. iSayensi neTheknoloji 3 V. iSayensi yeHlalo 4 VI. AmaKghono wePilo 1.5 • UbuKghwari bezandla 1.5 • isiFundo sokuziThabulula 1 • isiFundo sezeKolo IZinga eliPhezudlwana (a) Isikhathi sokufundisa esigabeni esiPhezudlwana (Senior phase)singalendlela elandelako: Ukwabiwa kwesikhathi Isifundo evekeni (ama-iri) 5 I. iLimi leKhaya 4 II. iLimi lokuThoma lokuNgezelela 4.5 III. Iimbalo 3 IV. ISayensi yeMvelo 3 V. iSayensi yehlalo 2 VI. itheknoloji 2 VII. iSayensi yokuphatha nezomnotho 2 VIII. UkuJayela iPilo 2 IX. UbuKghwari namaSiko 1.4.4 AmaGreyidi 10-12 (a) Isikhathi sokufundisa kuGreyidi 10-12 singendlela elandelako: Ukwabiwa kwesikhathi Isifundo evekeni (ama-iri) I. Ilimi leKhaya 4.5 II. iLimi lokuThoma lokuNgezelela 4.5 III. Iimbalo 4.5 IV. UkuJayela iPilo 2 V. Iimfundo zokungezelela 12 (3x4h) Isikhathi esabiweko ngeveke singasetjenziselwa kwaphela iimfundo ze-TKZ njengombana zikhethelwe ukufundwa ngaphezulu, begodu angeze zasetjenziselwa nanyana ngiziphi iimfundo zokwengeza ezingezelelwe erhelweni leemfundo. Lokha umfundi nakafuna ukuthatha iimfundo zokweNgeza, isikhathi esingezelelweko kumele sabelwe ukufundiswa kwalezo mfundo. 5|Page ISIGABA 2 Ukwethulwa kwamalimi 2.1 AMALIMI KUSITATIMENDE SOMGOMO WEKHARIKHYULAMU NOKUHLOLA WELIZWELOKE Ilimi lisisetjenziswa somcabango nokuthintana. Libuye godu libe yindlela yesiko kanye neyokuzikhakhazisa kanengi abantu ababelana ngakho ukwenza bona iphasi abahlala kilo lizwakale ngcono. Ukufunda ukusebenzisa ilimi ngendlela efaneleko kwenza abafundi bathole ilwazi, bazitjho ivelaphi yabo, imizwa kanye nemibono, basebenzisane nabanye, begodu balawule iphasi labo. linikela godu abafundi ihlelo leenthombe ezinothileko, ezinamandla nezinevelaphi enengi kanye nemibono engasetjenziswa ukwenza iphasi labo libe ngcono kunalokho elingikho; likhazimule kunalokho elingikho. Ngesimanga selimi ukobana ukungafani ngokwamasiko kanye nokuhlobana ngokwehlalakuhle kutjengiswe bekubunjwe, begodu kungesimanga selimi ukobana izinto ezinjalo zingatjhugululwa, zinatjiswe begodu zenziwe ngcono. Amazinga welimi Ukufunda ilimi kuGreyidi 10-12 kufaka hlangana woke amalimi asemthethweni eSewula Afrika, okuyi-Afrikaans, English, isiNdebele, isiXhosa, isiZulu, iSepedi (iSesotho sa Leboa), iSesotho, iSetswana, iSiswati, iTshivenda, iXitsonga – kanye nelimi lamaTshwayo begodu namaLimi angasisemthethweni. Amalimi la angafundiswa kumazinga ahlukileko welimi. Ilimi leKhaya lilimi elifundwa qangi bafundi. Yeke, inengi leenkolo zeSewula Afrika aliwafundisi amanye amalimi weKhaya wabanye abafundi nanyana boke abafundi abatlolisileko kodwana zibe namalimi amabili nanyana linye eziwafundisa ezingeni lelimi lekhaya. Ekugcineni amagama afana neLimi leKhaya, iLimi lokuThoma lokwengeza litjho amazinga wamakghono lapha ilimi lifundiswa khona, ingasi leKhaya nanyana elizuzwako (njengemalimini wokwengeza.) Mayelana neminqopho yomgomo lo, okhunye nokhunye okutjhiwo ngelimi lekhaya kufanele kuzwisiswe bona kutjho izinga ingasi ilimi ngokwalo. Izinga leLimi leKhaya linikela ikghono lelimi elitjengisa isisekelo samakghono wokuthintana atholakala ebujameni bezehlalakuhle kanye namakghono wefundo aqakathekileko wokufunda kiyo yoke ikharikhyulamu. Kunokugandelelwa ekufundiseni amakghono wokulalela, wokukhuluma kanye newokutlola kilelizinga lefundo. Izingeli linikela godu abafundi amakghono wezemitlolo, wokuzikhakhazisa ngobuhle nokubona izinto ngamehlo wengqondo azabanikela ikghono lokwakha ngobutjha, ukubona ngamehlo wengqondo, nokwenza ngcono ukuzwisisa iphasi abahlala kilo. Yeke ukugandelela kanye nesilinganiso sokukhuluma nokulalela ukusuka kuGreyidi 7 ukuya phezulu kungaphasi kunalokho kwamakghono wokufunda nokutlola. Izinga leLimi lokuThoma lokwEngeza kukholweka bona abafundi abamane babe nelinye nelinye ilwazi lelimi lokha nabafika esikolweni. Ikharikhyulamu eminyakeni embalwa yokuthoma ithuthukisa amakghono wabafundi wokuzwisisa kanye nokukhuluma ilimi– amakghono asisekelo wokuthintana ngokwakhe. KuGreyidi 2 no-3 abafundi bathoma ukwakha ilitheresi kilesisisekelo sokutjhiwo ngomlomo. Basebenzisa godu amakghono welitheresi okungewokufunda nokutlola esele bawafundile ngelimi lekhaya. . Kilesisigaba esiPhakatjhana nesiGaba esiphakathi, abafundi baragela phambili nokungezelela amakghonwabo wokulalela, ukukhuluma, ukufunda kanye nokutlola. Kilesisigaba inengi labafundi lifunda ngeLimi lokuThoma lokwEngeza, isiNdebele, begodu kufuneka bona balijayele. Kugandelelwa khulu ukobana kusetjenziswe ilimi lokuthoma lokwEngeza mayelana nomnqopho wokucabanga nokucabangisisa. Lokhu kwenza bona abafundi bakghone ukuthuthukisa amakghonwabo welemuko lokufunda, ebawafunela ukufunda iimfundo ezifana neSayensi kanye nesiNdebele. Bazibandakanya khudlwana godu namatheksti wezemitlolo bese bathoma ukuthuthuka ngokwamakghono wobukghwari kanye nokubona ngokwengqondo kuLimi lokwEngezelela. Lokha abafundi nasele bafika kuGreyidi 10, kufanele kube sebayalikghona iLimi lokuThoma lokwEngeza mayelana nacho kokubili amakghono welemuko lokufunda kanye namatjhebiswano wabantu. Yeke, iqiniso kukobana abafundi abanengi nanje abakghoni ukukhulumisana nanyana ukuthintana kuhle ngeLimi lokweEngeza 6|Page kilesisigaba. Iintjhijilo kuGreyidi 10-12, yeke, kunikela isekelo kilaba bafundi ngesikhathi esifanako nalokha nabanikelwa ikharikhuylamu eyenza abafundi bakghone ukuhlangabezana namazinga afuneka kuGreyidi 12. amazinga la kufanele abe ngendlela yokobana abafundi bakghone ukusebenzisa ilimi labo lokwengeza ezingeni eliphezulu ukubalungiselela ifundo esezako nanyana iphasi lomsebenzi. 2.2 Iminqopho ekhethekileko yokufunda amalimi Ukufunda ilimi kufanele kwenze abafundi bakghone ukwenza lokhu: • Ukufumana amakghono welimi adingekako wokufunda kiwo woke amazinga wekharikhyulamu. • Ukulalela, ukukhuluma, ukufunda/ukubukela, ukutlola/ukwethula ilimi ngokuzithemba nangethabo. Amakghono la nemikghwa ibumba isisekelo mayelana nokufunda ubuphilo bomuntu boke. • Sebenzisa ilimi ngendlela efaneleko kutjhejwe abamukelilwazi, umnqopho begodu nobujamo • Ukutjho kanye nokunikela isizathu, ngomlomo nangokutlola, imibonwabo, imibono nokuthatheka ngokuzithemba ukuze babe babantu abazijameleko nabakghona ukucabanga ngendlela yokuhlaba. • Ukusebenzisa ilimi nemicabangwabo ukuthola okunengi ngabo nangephasi elibazombileko. Lokhu kuzakwenza bona bakghone ukutjho amalemukwabo nalokho abakutholako ngephasi bakutjho ngomlomo nanyana ngokutlola. • Ukusebenzisa ilimi ukuthola begodu nokuphatha ilwazi mayelana nokufunda kiyo yoke ikharikhyulamu kanye nakobunye ubujamo obunabileko. Ilwazi lokukghona ukufunda nokutlola lilwazi eliqakatheke khulu ‘emnyakeni welwazi’ begodu libumba isisekelo sokufunda ubuphilo boke. • Ukusebenzisa ilimi njengesisetjenziswa sokucabanga ngokuhlaba nangobukghwari; mayelana nokutjengisa imibonwabo ngeendaba zemikghwa; mayelana nokuhlanganisa ngelihlo lokuhlaba namatheksti anabileko ahlukeneko; mayelana nokutjhijila izinto ezihlukileko, imikghwa nokuhlobana ngokwamandla angaphakathi kwamatheksti; begodu nokufunda amatheksti ngokweminqopho ehlukileko, efana nokuzithabisa, irhubhululo nokuhlaba. Ukuzuza amakghono welimi mayelana nokufunda kiyo yoke ikharikhyulamu 2. 3. Isirhunyezo sekharikhyulamu yelimi Ikharikhyulamu le ihlelwe ngokukhambisana namakghono , okumumethweko kanye namaqhinga alandelako: Ukulalela • Ikambiso yokulalela • • • o Ukulungiselela ukulalela o Nakulalelweko o Ngemva kokulalela Ukulalela ukobana uthole ilwazi elithileko Ukulalela ukobana uhlabe begodu uhlole Ukulalelela ukuzithabisa Amakghono welimi Ukufunda nokubukela • Ikambiso yokufunda o Ukulungiselela ukufunda o Ukufunda o Ngemva kokufunda • Amaqhinga asetjenziswa nakufundwako • Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusebenzisa ilimi • Ukwakha imitjho kanye nokuhlela amatheksti • Amatshwayo wamatheksti wezemitlolo Ukukhuluma • Ikambiso yokukhuluma kanye namaqhinga o Ukutlama, ukurhubhulula kanye nokuhlela o Ukwethula • Amatshwayo neenkambiso zamatheksti wokuthintana ngomlomo Ukutlola nokwethula Ukutlola okulandela ikambiso. • Ukutlama/ukulungiselela ukutlola • Ukutlama • Ukubuyekeza • Uku-editha • Ukufunda ngomnqopho wokulungisa iimphoso • Ukwethula • Izakhi nemithetho yelimi kukambiso yokutlola • Amatshwayo wamatheksti akhiqiziweko Izakhi zelimi kanye nemithetho 7|Page 2.4 Isisekelo sokufundisa amakghono welimi Ukulalela nokukhuluma kuzizinto eziqakathekileko zokufunda zoke iimfundo. Ngokwamaqhinga afaneleko wokukhuluma nokulalela, abafundi babuthelela bahlanganise ilwazi, ukwakha ilwazi, ukurarulula imiraro, bese nokutjho imibono. Amakghono wokulalela ngelihlo elihlabako enza bona abafundi bakghone ukubona imikghwa kanye nobugugu obungaphakathi kwamatheksti kanye nokutjhijila ilimi elithatha ubuhlangothi kanye neliyengako. Woke amakghono la womlomo adluliswa ngezakhiwo ezifaneleko zelimi. Ukufunda isakhiwo selimi kufanele kusize ukuthintana kuhle bese kuhlanganiswa nemisebenzi yelimi eendaweni ezihlukeneko zehlalakuhle. , isib. Ukutjho lokho okucatjangwako nanyana imizwa, ukwethula abantu, ukunikela imilayo. Amakghono wokulalela afundiswako azakulawulwa mhlobo wetheksti yomlomo kanye neminqopho mlaleli. Ukufunda nokubukela kuqakatheke tle ekufundeni ngepumelelo ikharikhyulamu yoke, kanye nekuzibandakanyeni ngokuzeleko emphakathini begodu nephasi lomsebenzi. Abafundi bayathuthuka ngekghono lokufunda kuhle kanye nokubukela imitlolo ngobubanzi bayo namatheksti angasiyo imitlolo, kufakwe hlangana amatheksti abukelwako. Abafundi balemuka indlela imitlolo kanye nerejista ezitjengisa ngakhona umnqopho , abamukelilwazi kanye nobujamo betheksti. Ukuzwisiswa nokuhlathululwa kwamamethiriyali atloliweko nabonwako kulawulwa lilwazi labafundi lezakhiwo zelimi, nemithetho kanye namalemukwabo wepilo. Izakhiwo zelimi zisiza abafundi ukobana bazwisise indlela amatheksti abunjwa ngayo. Abafundi kufanele basebenzise amaqhinga wokulungiselela ukufunda, ukufunda kanye nangemva kokufunda okumaqhinga abasiza ukobana bazwisise begodu barhumutjhe imihlobo eminengi yamatheksti, isib. Ukubonela phambili, ukuhlathulula, ukuhlola. Abafundi kufanele basebenzise amaqhinga wokulungiselela ukufunda afana nokuskima kanye nokuskena amatshwayo wamatheksti, ingcenye yencwadi kanye nesakhiwo sendima/amatheksti bese bafunda indlela anikela ngayo ehlathululeni. Abafundi kufanele basizwe ukobana bazuze ilwazi-magama ngokufunda imihlobo ehlukeneko yamatheksti. Ngokwesigaba sokugcinesi sokufunda, yeke inengi lemisebenzi le izakutlhoga ukugandelelwa emntwini ngamunye: ibe yingcenye yeragelo phambili labafundi ngokwesigaba esandulelako. Ukutlola (nokwethula) kuvumela abafundi ukobana bakhe begodu baveze imicabango nemibono ngendlela efaneleko. Ukuzijayeza ukunande utlola amatheksti amanengi ahlukahlukeneko, imisebenzi kanye nezinye iimfundo kwenza abafundi bakghone ukukhulumisana kuhle nangendlela yobukghwari. Umnqopho kukhiqiza abatloli abanekghono, ,abatjhugulukako abasebenzisa amakghonwabo ukuthuthukisa bese bethule ukutlola okufaneleko, amatheksti abonwako ngokweminqopho ehlukeneko. Ilwazi lezakhiwo zelimi kanye namatjhuguluko azakwenza abafundi bakghone ukukhiqiza amatheksti afaneleko nazwakalako. Izakhiwo zelimi kufanele zifundiselwe ukwakha amatheksti kubujamo bokusetjenziswa kwazo. Ukusetjenziswa kwezakhiwo zelimi akukafaneli kube nomkhawulo ekuphenyweni kwemitjho efihlekileko. Kufanele kuhlathulule indlela imitjho eyakhiwa ngayo ukubumba amatheksti apheleleko afana neendatjana , ama-eseyi, iincwadi nemibiko leyo abafundi abafunda ukuyifunda nokuyitlola esikolweni. Amakghono angehla la kufanele ahlanganiswe. Ekuhlanganiseni amakghono la, ukutjheja ikghono elilodwa kungabangela ukuphrakthiswa ngakwelinye ihlangothi. Isibonelo, umfundi ozibandakanya kukulumo-pikiswano uzakufunda i-eseyi ephikisanako/ emahlangothi mabili bese ukhiqiza yakhe i-eseyi ephikisanako/ emahlangothi mabili asebenzise izakhiwo zelimi ezifana namagama aphikisanako kanye natjho okufanako, ukulandula kanye neenhlanganiso , njll. Izakhi nemithetho yelimi zidlala indima eqakathekileko ekuzwisiseni nekukhiqizeni amatheksti womlomo natloliweko bese kufanele kuhlanganiswe namakghono welimi avezwe ngehla. 2.5 Iindlela zokufundisa ilimi Iindlela zokufundisa ilimi kilomtlolo ngilezi ezilandelako: Indlela edzimelele emathekstini, indlela yokufundisa ilimi ngendlela yokulisebenzisa, indlela yokuhlanganisa kanye nendlela eyame ekambisweni 8|Page Indlela edzimelele emathekstini (text-based approach) nendlela yokufundisa ilimi ngendlela yokulisebenzisa (communicative approach) zombili ziyame ekusetjenzisweni okuragako kwamatheksti akhiqiziweko Indlela edzimelela ethekstini ifundisa abafundi ukobana babe nekghono, bazithembe begodu babe bafundi abakghona ukuhlaba izinto, babe batloli, babe bamukelilwazi begodu babe batlami bamatheksti. Lokhu kufaka hlangana ukulalela, ukubukela, kanye nokuphenya amatheksti ukuzwisisa indlela akhiqizwa ngayo nokobana imiphumelayo iyini. Ngendlela le yokuhlanganisa ngokuhlabako, abafundi bathuthukisa ikghono lokuhlola amatheksti. Amatheksti wamambala ngiwo kwaphela amthombo wokumunyethweko kanye nobujamo bokuthintana, ifundo ehlanganisiweko nokufundiswa kwamalimi. Indlela edzimelele kumatheksti ifaka hlangana godu nokukhiqiza imihlobo ehlukeneko yamatheksti mayelana nomnqopho kanye nabamukelilwazi abathileko. Lendlela ivezwa kuzwisisa indlela amatheksti akhiwa ngayo. Indlela yokufundisa ilimi ngendlela yokulisebenzisa (Communicative Approach) iphakamisa bona lokha nakufundwa ilimi, umfundi kufanele abe mumuntu okhulela kilo begodu abe namathuba amanengi wokuliphrakthisa nanyana wokulikhiqiza. Abafundi bafunda ukufunda ngokufunda izinto ezinengi bese bafunda ukutlola ngokutlola izinto ezinengi. Indlela edzimelele ekambisweni isetjenziswa lokha abafundi nabakhiqiza amatheksti womlomo natlolwako. Abafundi bazibandakanya eengabeni ezihlukeneko zokulalela, ukukhuluma, ukufunda kanye nekambiso yokutlola. Kufanele bacabange ngabamukelilwazi kanye nomnqopho nakwenziwa iinkambiswezi. Lokhu kuzabenza bakghone ukuthintana nokutjho lokho abafuna ukukutjho ngendlela abafuna ngayo. Isibonelo Ukufundiswa kokutlola akutjheji umkhiqizo kwaphela kodwana kutjheja godu nomnqopho kanye neenkambiso zokutlola. Ngesikhathi sekambiso yokutlola abafundi bafundiswa indlela yokubuthelela imibono, ukucabanga ngomnqopho kanye nabamukelilwazi, ukutlola imitlamo, uku-editha imisebenzabo kanye nokwethula umkhiqizo otloliweko oveza indlela imibonwabo evezwe ngakhona. Iindlela zokufundisa zemitlolo Isizathu esiqakathekileko sokufunda imitlolo ngetlasini kuthuthukiswe kubafundi ukukhathalela ukusebenzisa ilimi eliphambili, lemitlolo, leenthombe-ngqondo, isitjengiso, kanye nezwakala khulu kunokunengi kwalokho abangakufunda. Lokha nangabe yoke imitlolo eminengi iba yindlela yokuzithabisa, ithabo nanyana ukuziveza, abafundi abazimiseleko bakha amanovela, imidlalo kanye neenkondlo ngombana banemibono, imicabango kanye nezinto, imigomo, imibono kanye neenkolelo abafuna ukwabelana ngazo esikhathini esinengi nanyana ukuveza kubafundi babo abaqakathekileko. Ukusebenzisa kwabo ilimi ngokwengqondo kungenye indlela engeziweko yokutjengisa, ukungezelela, kanye nokutjengisa imibonwabo. Ukufundisa zemitlolo akusilula nakancani, kodwana akukghoneki ngaphandle komcabango nokuveza ngendlela ethembekileko kanye neemphakamiso ezibuya kubafundi ngokwabo. Ngaphandle kwalokha nangabe bafunda ukuzwisisa umtlolo ngokwabo, bazabe bangakafundi izinto ezinengi. Abotitjhere esikhathini esinengi kufanele babambe zabo iinhlathululo kanye nemibono yamatheksti wemitlolo, bese bavumela abafundi ukobana bazibandakanye ngobunengi babo. Iinhlathululo azikaphathelani nokulungileko kanye nokungakalungi. Zimayelana nokurhubhulula lokho okufaneleko kumfundi. Iindlela ezihle zokuqalana nokufundiswa kwezemitlolo kuzakufaka hlangana okhunye nanyana koke okulandelako. • Yenza yoke imizamo yokufunda amatheksti amanengi ngetlasini ngaphandle kokulisa uqale omunye umsebenzi. Lokhu akukafaneli bona kuthathe iimveke ezidlula kwezimbili. Kuqakathekile ukobana abafundi baba nombono otjhatjhalazi walokho okwenzekako esisekelweni sezinga letheksti. Ukuthatha isikhathi eside ekufundeni itheksti kubuyiselana emva ekuzwisiseni tjhatjhalazi umuda wokucoca kanye nesakhiwo. Amanye 9|Page amatlasi angafunda amatheksti ngaphandle kwesekelo elinjalo. Lokho kukhuthazeka. Iinkondlo kufanele zifundiswe. Fundani ezinengi ngetlasini ngendlela eningakghona ngayo, begodu nenze isiqiniseko sokobana abafundi nabo bayazitlola. • Ukuhlathulula imitlolo kuhle kuhle kumsebenzi owenziwa ezingeni leyunivesithi, begodu abafundi kilesisigaba akukafaneli bafunde lizinga eliphezulweli lokuhlathulula. Yeke, umnqopho opheleleko wokufundisa imitlolo yezemitlolo kutjengisa abafundi indlela ilimi labo lekhaya elingasetjenziswa ngakhona ngokuzeleko, ngokuhlakanipha, ngokomcabango kanye nangesitayela. Lokhu kutjho ukuqala kuhle indlela itheksti ebunjwe nanyana eyakhiwe ngayo, esetjenziswe ngayo begodu nendlela ehlelwe ngobutjha ngayo ukobana ihlathulule begodu igandelele lokho okuvezwako. Imisebenzi enjalo ingafaka hlangana ukuhlola ukuba khona nanyana ukungabi khona kweenthombe-ngqondo; umhlobo wesithombe-ngqondo okhethwe mtloli nokobana kubayini; izakhiwo zemitjho kanye neendima, nanyana isakhiwo semitjho; ukukhetha amagama, ukusetjenziswa kwetshwayo, itjhada nombala lapha kufuneka khona. Inengi lemisebenzi le kufanele idzimelele kumatheksti, kodwana iphenyo lomuda nomuda kwenye nenye itheksti akusizi emininingwaneni yakhona. • Ukutlola ngobukghwari kufanele kukhambisane kuhle nesifundo senye nenye itheksti yezemitlolo. Ukutlola imisebenzi efuna ilwazi letheksti efundwako kungatjengisa ukuba nesizo khulu ekuzuzeni amazinga amanengi wobukghwari wokuthabela kungcenye yabafundi. Iingcoco zangetlasini zingaba lisizo tle ikani woke umuntu abandakanyeka. Kodwana iingcoco zangetlasini ezibangela ukutlolwa kwemisebenzi zitjengisa umnqopho obonakalako bese zenza kokubili kuzuze. • Kwamaswaphelo, kuqakathekile ukutjengisa bona zemitlolo azikhulumi kwaphela ngeempendulo ezifaneleko: umnqopho wokobana, isib. Ikondlo ingatjho okhunye nokhunye ikani umuntu ‘angasekela lokho’ ngokwetheksti akusilo iqiniso begodu kubangela bona kube khona ubutjhapha bokucabanga ngeendlela zemitlolo ezisebenza ngakhona. Itheksti epheleleko itjho okuthileko, ingasi kwaphela iingcenyana zayo, ukufundwa okuhle kwetheksti kuhlanganisa itheksti yoke ekuhlathululeni, ubukghwari, komuntu ngamunye, kanye nezenzo zokuhlola. 2.6 Ukwabiwa kwesikhathi kukharikhyulamu Ilimi lekhaya kukharikhyulamu lidzimelele kuma-iri ama-4.5 qobe yiveke eemvekeni ezima-40 zomnyaka woke wekhalenda. Koke okumunyethweko elimini kwethulwa ngokomzombe weemveke ezimbili, okutjho bona ma-iri ali-9 qobe mzombe weemveke ezimbili. Abotitjhere akukafaneli bona balandele lomzombe njengombana unjalo kodwana kufanele baqinisekise bona amakghono welimi, khulukhulu ukufunda nokutlola kuphrakthiswa kanengi. isikhathi esibekiweko mayelana namakghono welimi ahlukeneko kuGreyidi 12 ziimveke ezima-30. iimveke ezilitjhumi zenzelwe iminqopho yeenhlahlubo. Itheyibula yesikhathi kufanele inikele ithuba lesikhathi esibuyelelwa kabili qobe yiveke. Emzombeni weemveke ezimbili ukwabiwa kwesikhathi esilandelako mayelana namakghono wamalimi ahlukeneko kuyaphakamiswa: 10 | P a g e Amakghono Ukwabiwa kwesikhathi qobe mzombe weemveke ezimbili (Ama-iri) % *Ukulalela nokukhuluma 1 10 *Ukufunda nokubukela: Isifundo sokuzwisisa kanye 4 45 nezemitlolo *Ukutlola nokwethula 4 45 * Izakhiwo zelimi nokusetjenziswa kuyahlanganiswa hlangana nesikhathi esabiweko samakghono angehla. 2.7 Iindingo zokufundisa ilimi lekhaya njengesifundo • Umfundi ngamunye kufanele abe ne: (a) Incwadi yokufunda ilimi ephumelelisiweko (b) Imitlolo elandelako ngephumelelisiweko/imitlolo eqintiweko • Inovela/Umtlolo-ndabuko • Umdlalo • Iinkondlo (c) Isihlathululi-mezwi (d) Imethiriyali yamaphephandaba: ibuthelelo lamaphephandaba kanye nemagazini • Utitjhere kufanele abe nalokhu: (a) Ikharikhyulamu kanye nomThetho-kambiso weSitatimende sokuHlola (b) UmThetho-kambiso weLimi kwezeFundo (i-LiEP) (c) Incwadi Yokufunda yelimi esetjenziswa bafundi nezinye iincwadi zokufunda mayelana nemithombo nanyana neensetjenziswa ezingezelela amatheksti aphumelelisiweko (d) Imitlolo elandelako ngephumelelisiweko/imitlolo eqintiweko o Inovela/Umtlolo-ndabuko o Umdlalo o Iinkondlo (e) Iinhlathululi-mezwi (f) Amamethiriyali weenrhatjhi: Amaphephandaba ahlukeneko, abomagazini kanye namabhrotjha 11 | P a g e ISIGABA 3 AMAKGHONO, OKUMUNYETHWEKO, AMAQHINGA NEMITLAMO YOKUFUNDISA Isigabesi sihlukaniswe iingcenye EZIMBILI: ihlathululo yamakghono, okumunyethweko kanye namaqhinga begodu nemiTlamo yokuFundisa. 3.1 Ukulalela nokuKhuluma Ikambiso yokulalela • Ukulungiselela ukulalela • Nakulalelweko • Ngemva kokulalela • Ukulungiselela ukulalela o Hlela ubujamo o Khuthaza ikareko o Ilwazi-magama elimajadu o Ukutjho okumunyethweko o Ukukhuthaza Ilwazi elikhona o Ukwakha ilwazi langaphambilini o Ukubuyekeza amazinga wokulalela o Ukwakha umnqopho • Nakulalelweko o Tsenga ¾ Umlayezo ¾ Isikhulumi ¾ Ubufakazi besikhulumi, ukucabanga kanye nokufunwa kuthatheka o Ukuhlanganisa izinto ngokwengqondo o Ukuthola ihlathululo o Ukubuza imibuzo o Ukuthatha iinqunto nokuqinisekisa okusezako o Ukutjengisa nokuhlola • Ngemva kokulalela o Buza imibuzo o Khuluma ngalokho isikhulumi esikutjhwileko o Rhunyeza isethulo ngomlomo o Buyekeza amanothi o Tsenga uhlole khudlwana lokho abakuzwileko o Zibandakanye emsebenzini ethuthukisa imiqondo efundiweko o Tjengisa lokho okwethuliweko Ukulalela ngomnqopho welwazi elithileko Ukulalela, ingasi ukuzwa kwaphela, kuhlala kuqakathekile kwenye nenye ipendulo ehlakaniphileko ephasini elisizombileko. Ephasini lapha ithekhnoloji esele yakhe ukuthunyelwa kwamatjhada, amezwi, umvumo kanye 12 | P a g e nokukhuluma, ukufunda ukulalela lokho kwaphela okuqakathekileko nanyana okuhle kuba ngokuqakatheke khulu. Inengi lalokho okutlolwe ngehla, okwenzeka ngeendlela ezihlukileko zendlela yokulalela ,angeze kwaba ngokujayelekileko kubafundi kilesi sigaba begodu abotitjhere batlhoga ukusebenza ngeenkambiso ezinjalo kwaphela njengombana bacabanga bona itlasi yabo isazitlhoga. • • • • • • • • • • • • Ukukhuthaza/ ukwenza ilwazi langaphambili lisebenze ngaphambi kokulalela Ukuthola umnqopho wesikhulumi Ukunikela itjhejo elizeleko emisebenzini yokulalela bese utjengisa ikareko Ukufuna ihlathululo Ukuhlola ukuzwisiswa komlayezo ngokwenza ukuhlanganisa, ukwenza nokuqinisekisa lokho okubonelwa phambili, ukuthatha iinqunto, ukuhlola kanye nokutjengisa. Ukwenza umdwebo wamanothi azwakalako, ukuhlanganisa,ukuhlela, ukurhunyeza, ukwenza amarhelo wokuhlola, ukucoca, ukubuyelela, ukuhlathulula Ukuhlukanisa umlayezo kilowo wesikhulumi Ukutjheja okumunyethweko nemibala yamagama Ukuqala, ukurhumutjha nokuhlola imilayezo Ukuqala imibono eqakathekileko kanye nesekelako Ikambiso yelwazi ngokwenza lokhu: ukulalela imiyalo, ukuzalisa iinkhala, ukubona imahluko, ukutshwaya izinto, ukudlulisa ilwazi, ukulandelanisa, ukumadanisa, ukurhumutjha ihlathululo Ilandelela ngalokho okwethuliweko ngokwenza lokhu: ukuphendula imibuzo, ukubuyekeza amanothi, ukuhlela imibono, ukurhunyeza, ukuhlathulula, ukutjengisa, ukukhuluma nanyana ukutlola. Ukulalela ngomnqopho wokutsenga kanye nokuhlola Inengi leenkambiso ezivezwe ngenzasi ziyasiza lokha nakufundwa amatheksti wezemitlolo; wemikhangiso kanye nemitlolo yepolotiki. Ngemva komsebenzi wokulalela, esikhathini esinengi abotitjhjere banikela amathuba wengcoco, kodwana kuba kuhle godu ukwenza imisebenzi le ibe ngetlolwako. Isirhunyezo salokho okukhutjhwe etjhadeni lefilimi, isib. Kungasetjenziselwa ukuthoma ingcoco (“Khuyini kuhlekuhle okuzwako? Yenza bona kuzwakale”).Ukukhethwa kwenani labozwelo-magama ekulumeni, nanyana ekondlweni efundwako nakho kungafakwa hlangana esitokaneni sokutlola kuhle kokumunyethweko. Ukufaka hlangana amagama esitatimendeni salokho okungakhambisaniko nalokho okutjhiweko ekulumeni; nanyana sebenzisa amagama ekondlwenakho ukuze ukuzwisisa kwakho kwamagama kuzwakale. o o o o o o o o Ukulemuka nokurhumutjha ilimi elenza umuntu alandele lokho okutjhoko, izwelo-magama kanye nelinobuhlangothi begodu nelinomqondo ongatjhugulukiko Ukuhlukanisa hlangana kwamaphuzu nemibono Ukutjengisa ilemuko lokurhumutjha iphimbo, ibelo kanye nokusebenzisa ilimi Ukuphendula esitayeleni, iphimbo kanye nerejista bese uhlola ngendlela efaneleko Ukuzwisisa ukulandelana kuhle kwelwazi Ukuthatha iinqunto nokunikela ubufakazi Ukuza neemphakamiso kanye nokubonela phambili imiphumela Ukuziphendulela ekusetjenzisweni kwelimi, ukukhetha amagama, ukuwahlela kanye nokuphimisa. Ukulalelela ukubuka Imisebenzi yokulalela le iphrakthiswa yenziwe/ ivela kuhle kukulumo-pikiswano, engcocweni yeenqhema ezincani nakwezinye iingcoco ezihlelekileko. Ukubukela amatlibhu kumafilimu nakho kungaba lisizo ekutsengeni izinto ezinjalo njengombana zirhenyiswe ngenzasi. o o o o Ukuziphendulela ebujameni bokuthintana Sebenzisa imithetho yokudlhegana eengcocweni Buza imibuzo ukutjheja ukuthintana Ukuziphendulela elimini, ukukhuluma ngamehlo kanye nelimi lomzimba 13 | P a g e o Ukutjengisa ukuzwisisa itjhebiswano hlangana kwelimi kanye nesiko ngokutjengisa ihlonipho mayelana nemithetho yamasiko Ukukhuluma Nangabe abafundi ekugcineni kwesigabesi efundwenabo bangakhuluma kuhle, bafunde begodu lula bazabe bazuze into ehle khulu eempilweni zabo, ngokwabo nangeziqu abanazo. Ukwakha ukuzithemba kokhu kuqakatheke khulu kunelinye nelinye iqhinga nanyana iqhinga lokukhuluma esitjhabeni. Abafundi kufanele bazi bona lokha nabakhulumako angeze bahlekwa nanyana benziwe ihlaya, begodu kufanele baqinisekiswe bona utitjhere uzabasekela ngokuzeleko begodu abakhuthaze ngaso soke isikhathi. Abafundi bafundiswe inengi lamaqhinga asisekelo sokunikela ikulumo ehle ngaphasi kwesigabesi. Fundisa itlasi lokho abatlhoga ukukufunda. Ukufundiswa kokukhuluma kufanele kufake hlangana ilwazi lekambiso kanye namaqhinga wokuthintana. Ikambiso yokukhuluma kanye namaqhinga Ikambiso yokukhuluma imumethe iingaba ezilandelako: • Ukutlama, ukurhubhulula kanye nokuhlela • Ukuphrakthisa • Ukwethula Ukutlama, ukurhubhulula kanye nokuhlela Abafundi kufanele bakghone ukutjengisa ukutlama, ukurhubhulula kanye namakghono wokuhlela mayelana nokwethulwa ngokomlomo ngokwenza lokhu: • • • • • Ukusebenzisa irejista, isitayela kanye nephimbo ngokuya kwabamukelilwazi, umnqopho, ubujamo nommongo Ukusebenzisa ilimi elifaneleko Ukutjengisa ilemuko lendlela yokusetjenziswa kwelimi ngokunikela amaphuzu kanye nokuveza imibono ngokwehlathululo ebonakalako nesetjenziswako Ukutjengisa kanye nokuveza imikghwa yabo kanye neendlela zokwenza, ubuhlangothi, ukuthinta imizwa, ilimi eliyengako nelidlelezelako Ukusetjenziswa kwemithombo nanyana iinsetjenziswa namamatheriyali imithombo efana neenhlathululimezwi kanye namathesarasi ukukhetha ilwazi-magama elifaneleko nelinembako bese kwethulwa izethulo kusetjenziswe amanothi kanye nesekelo, ziinsiza zokulalela nezokubona kanye namagrafu ukwenza ngcono ukufuneka nokukhamba kuhle kwezethulo. Ukwethula Abafundi kufanele bakghone ukutjengisa amakghono wokwethula izinto ngomlomo: • • • • Ukukhuluma bunqopha nabamukelilwazi Ukutjengisa imithombo nanyana iinsetjenziswa ezinengi ezifaneleko okuqalwe kizo, kufakwe hlangana imihlobo yamaphuzu kanye neembonelo ngokukhambisana neendingo zemisebenzi Ukusebenzisa iingeniso ezinembako kanye neemphetho ezinamandla, ukuthuthukisa imibono kanye nemibono ngendlela etjhatjhalazi, nefaneleko, ukubeka ikulumo izwakale inembe begodu ubalekele ibuyelelo elinganamsebenzi Ukusebenzisa izakhiwo zokuhlela ezifana nokulandelana, iinhloko, unobangela wento,ukumadanisa, 14 | P a g e • • • • • isisombululo somraro ukwazisa nokuyenga Ukusebenzisa iphimbo elifaneleko Ukwethula nokwenza ngcono ikulumo-pikiswano kanye nokukhetha imihlobo efaneleko yobufakazi (isib. Iimbalobalo, ubufakazi, izinto ezithileko) okuhlangabezana neenhlahlubo ezisezingeni elifaneleko mayelana nobufakazi, kufakwe hlangana indlela ehle, ukuba semthethweni kanye nokukhambisana Ukusebenzisa iindlela zokwethula ezifaneleko kanye nokubuyelelwa: bomma nabobaba; ngifuna ukugandelela bona… Ukusebenzisa ikhetho lamagama elifaneleko, izakhiwo zelimi kanye nemithetho yelimi Ukusebenzisa amaqhinga womlomo nalokho okungakhulunywa ngomlomo (isib. Iphimbo, ilizwi/ibelo, ukuhlela, ukusebenzisa amehlo, ukusebenzisa ubuso kanye nelimi lomzimba) mayelana nezethulo Amatshwayo kanye nemithetho yelimi yamatheksti wokuthintana ngomlomo Ikulumo elungiselelweko Koke okurhenyiswe ngaphasi kokwethula kufakiwe lapha: Ikulumo engakalungiselelwa • Sebenzisa iphimbo, ilizwi, ukuqalana ngamehlo, ijamo kanye namatshwayo • Sebenzisa ilwazi-magama elifaneleko nelinembako kanye nezakhiwo zelimi • Ukusebenzisa isingeniso esifaneleko kanye nesiphetho. Ukuhlunga/ ama-inthavyu • Sebenzisa ukubuza, ukuyenga, ukutlola amanothi, ukurhunyeza, amakghono wokulalela nokungakhulunywa ngomlomo ngendlela efaneleko • Ukutlama nokulungiselela: ukubona iminqopho, ilwazi elindlalelako, isirhunyezo, imibuzo, isikhathi, indawo, ukulandelana, ibhoduluko elibonakalako (qala amatshwayo wokutlola) • Ukusebenzisa amaqhinga wokuhlunga eengabeni: Isethulo (ukuziqalela, ukutjho umnqopho) Ukwakha ukuzithemba Imibuzo (buza imibuzo ebudisi ukuya kwelula, imibuzo efaneleko, sebenzisa ilimi elifaneleko, elihloniphekileko neliyengako; ukulalela kuhle; hlola iimpendulo, phendula kuhle ukutjengisa ilwazi) Isirhunyezo (ukutlola phasi iimpendulo ngokutlola amanothi, ukurhunyeza; ukulandelanisa kanye nokuhlela iimpendulo kanye nemininingwana eqakathekileko ngokulandelana kwayo) o o o • o Ukuvala (thokoza abahlungwako; nikela imininingwana ongathintwa kiyo) Ukwethula isikhulumi • Ukwethula isikhulumi kubamukelilwazi ngokuzeleko nangendlela efaneleko. Ukutlama, ukulungiselela kanye nokwethula • • • Faka hlangana ilimi elihlelekileko ukwamukela kanye nokwethula isikhulumi. Ungazami ukuhlekisa. ilwazi elifaneleko esikhulumini nelimi abazakufuna ukulitjho Thola esikhulumini lokho esingathanda bona kusetjenziswe ku-CV Nikela ilwazi lobujamo obufaneleko • Nikela umlando omfitjhani wesikhulumi ngamabizelo wesikolo, iimfundo, umlando womsebenzi • Itjho lokho athanda ukukwenza nalokho akuthandako kwaphela nangabe kukhambisana nobujamo bekulumo • Veza iimfundo eziphakemeko umfundi azizuzileko • Yenza isingeniso sikhambisane nomgomo wokukhuluma, isibonelo, kubayini isikhulumi besimenywe 15 | P a g e • • ukukhuluma emnyanyeni Veza ibizo lesikhulumi ekugcineni bese wenza isiqiniseko bonyana sisizwe khuhle amabizo waso Yenza isingeniso sibe sifitjhani: abamukelilwazi bezile ukuzokulalela isikhulumi, ingasi umuntu osethulako Ukuthokoza Nikela ukuthokoza isikhulumi ngemva kokwethula ikulumo kubamukelilwazi • Tlama, lungiselela bese uyethula ngokwenza lokhu • Ulalele isikhulumi kuhle, uveze okhunye okuqakathekileko akuvezileko ekulumenakhe • Bamba amaphuzu aqakathekileko awavezileko ekulumenakhe, isib. Thokoza isikhulumi mayelana nokuveza imibono nanyana izinto egade zingaziwa ngaphambilini • Ukuthokoza akube kufitjhani kunembe Ingcoco yephaneli i/ingcoco • Isikhulumi ngasinye sikhuluma ngephuzu elithile ngesihloko • Ukusetjenziswa kwemithetho yemitjhwana • Imisebenzi kasihlalo o Ukwenza kulawuleke o Ukuphatha isikhathi o Ukutjheja i-ajenda o Ukukhuthaza ukuzibandakanya o Ukungathathi ihlangothi o Ukwenza iimphakamiso nanyana amavowudu Ingcoco engakahleleki/ ikulumiswano • Ukuthoma nokwenza kube nekulumiswano • Imithetho yokudlhegana • Ukuvikela umbono • ukucocisana • Zalisa isikhala bese ukhuthaza isikhulumi • Ukwabelana ngemibono namalemuko kanye nokutjengisa ukuzwisisa imiqondo Ikulumo-pikiswano • Isisombululo: isitatimande esimayelana nokuthi ngiziphi iinqhema ezimbili eziphikisanako isib. Abesana bangcono kunabantazana • Ukuphika: hlathulula bona kubayini esinye isiqhema singavumelani nesinye • Iinkhulumi ezivumelana nesihloko: zivumelana nesisombululo/ lokho okuphakanyiswako. Isiqhema esivumelana nesihloko ngaso soke isikhathi sinomraro wokufakazela lokho abakutjhoko bebabe ngebokugcina kukulumo-pikiswano • Iinkhulumi eziphikisako: Ziphikisa isisombululo ngokwethula lokho okungakhambisani nabakutjhoko bese bayakusekela Iinkambiso zekulumo-pikiswano • Isihloko kanye nepikiswano yokuthoma ivezwa sikhulumi sokuthoma esivumelana nesihloko • Ipikiswano yokuthoma ivezwa sikhulumi sokuthoma esiphikisana nesihloko • Isikhulumi sesibili esivumelana nesihloko siveza ipikiswano yesiqhema saso • Isikhulumi sesibili esiphikisana nesihloko siveza ipikiswano yesiqhema saso • Isiqhema esivumako nesiphikisako sinikelwa imizuzu emi-5 ukuya kweli-10 yokuphumula ukobana senze amalungiselelo weempikiswano zazo. Isiqhema ngasinye sikatelelekile ukuphikisa lokho okutjhiwo balingani babo bese bakha ngobutjha bavikele amaphuzwabo. • Isiqhema esiphikisako sinikela waso amaphuzu amabili ukuphikisana nesiqhema esivumako bese sinikela iinzathu zaso ezimbili. 16 | P a g e • Isiqhema esivumako siveza amaphuzu amabili ukuphikisana nesiqhema esiphikisako bese sinikela iinzathu zaso ezimbili. 3.2 Ukufunda nokubukela Ingcenye le iphathelene nekambiso yokufunda nokubukela kanye namaqhinga asetjenziswa mayelana nesifundo sokuzwisisa kanye nokuthokozela kokubili amatheksti wezemitlolo nalayo angasiwo wezemitlolo. Imilayo yokufunda esikhathini esinengi kufaka hlangana ukusebenza ngokwama-elemende wendlela yokufunda. Lo msebenzi weengaba ezintathu ehlela amaqhinga wokufunda mayelana nokuhlelisisa nokuzwisisa ithekstijenziswa. Ingasi woke amagadango wekambiso nanyana indlela le azakusetjenziswa ngaso soke isikhathi. Isibonelo, nangabe abafundi bafunda umhlobo wetheksti nanyana womtlolo ongakajayeleki, kuzakutlhogeka bona balungiselele umsebenzi wokufunda qangi obayelelisa ngamatshwayo womhlobo wetheksti lo, bese bahlanganisa namalemukwabo. Umsebenzi wokufunda uzabasiza bona bakghone ukutsenga isakhiwo sakho kanye namatshwayo welimi ngokuzeleko. Ngemva kokufunda kungafaka hlangana abafundi emzameni wokukhiqiza ngobutjha umtlolo kutheksti engeyabo etloliweko. Indlela yokufunda 1. Ukulungiselela ukufunda kwethula abafundi kutheksti. Kululubeza iinhlanganiso kanye nelwazi langaphambilini. • Ukuskima nokuskena amatshwayo wetheksti: amathayitlela, iinhloko, iinhlokwana okubonwako kanye nelwazi lamagrafu, isib. Amafonti nokunombora, ukuhleleka, ama-ayikhoni, imifanekiso, amagrafu, amatjhadi, imidwebo, amamebhe, amamenyu, iindlela zokusetjha amagama, njll. • Ukuskima nokuskena iingcenye zencwadi, isib. Ikhasi lethayitlela, okumunyethweko, isahluko, iglozari, indeksi, i-aphendiksi, okutlolwa phasi emtlolweni, njll. • Ukubonela phambili kusetjenziswe ilimi elitholwe nakuskinywako nalokha nakuskenywako. • Ukuqalana nelinye nelinye ilwazi-magama okungenzeka libe ngilelo abafundi abangalaziko. 2. Ukufunda kufaka hlangana ihlathululo yetheksti nokutjheja amatshwayo welimi. • Ukwenza ihlathululo yetheksti • Ukuqala ihlathululo yamagama angakajayeleki kanye neenthombe ngokusebenzisa amakghono wokukghedlha amagama kanye namaqhinga wamagama • Ukusebenzisa amaqhinga wokuzwisisa:ukuhlanganisa, ukutjheja ukufunda ngokuzwisisa, ukuhlela ibelo lokufunda itheksti ebudisi, ukufunda ngobutjha nakutlhogekako, ukuqala ilwazi letheksti mayelana nelwazi elingasiza, ukubuza nokuphendula imibuzo (ukusuka phasi ukuya phezulu)iinqunto, ukufunda ukobana uthole imibono eqakathekileko, ukutjheja ikhetho lamagama kanye nezakhiwo zelimi begodu namatshwayo welimi • Ukwenza amanothi nanyana ukurhunyeza kanye nokusekela imibono • Ukuthatha iinqunto kanye nokuhlathulula/ ukuhlola iinqunto zomtloli kanye neemphetho • Ukwenza iimphetho/ umbono okungewakhe • Ukuhlola, ukumadanisa nokuhlukanisa, ukuhlanganisa o ukutjengisa iyelelo lelihlo elibukhali lokusetjenziswa kwelimi Ihlathululo enqophileko nengakanqophi o umbono ovamileko kanye nombono ophakanyiswako o ubujamo behlalakuhle kwezepolotiki nesendlalelo samasiko ethekstini kanye nomtloli o imiphumela yokukhetha kanye nokutjhiywa ehlathululweni o itjhebiswano phakathi kwelimi namandla o ilimi elithinta imizwa, nelidlelezelako, ubuhlangothi, ukungathandi abantu nezinto ezithileko ngaphandle kweenzathu neenkolelo ezinganabufakazi obucacileko, ibandlululo, iindlela ezihlukeneko zokusebenzisa ilimi, ukuthatha iinqunto, okuphakanyiswako, iimpikiswano, umnqopho wokufaka nanyana wokutjhiya ilwazi 17 | P a g e 3. Ngemva kokufunda kwenza abafundi bona bakghone ukubona nokuphendula kutheksti yokana • Phendula imibuzo ethekstini • Ukumadanisa nokuhlukanisa; ukuhlela • Ukuhlola, ukuthatha iinqunto kanye nokuveza yabo imibono • Ukukhiqiza ijenre ngokutlola okungeyabo ngobutjha (lapha kufuneka khona) Ukurhumutjha amatheksti abonwako Kubafundi abanengi, isikrini kunekhasi eligadangisiweko limthombo welwazi labo elinengi. Imitlolo ebonwako iyindawo eqakathekileko yokufunda, begodu nompheme wekhomphyutha umthombo onothileko wemethiriyali. Hlola indlela ukuhleleka okuqakatheke ngakhona ewebhusayidini eyaziwako; indlela itjhejo elitholwa ngakhona bakhangisi; indlela umsikinyeko nombala odlala indima eqakatheke ngayo ekudoseni loyo ofundako ukobana aye kwezinye iindawo. • Amaqhinga arherhako/adosako: Ilimi elithinta imizwa, ukudlelezela, ukuthatha ihlangothi, ilimi lokwenzisa • Indlela ilimi nemifanekiso elitjengisa belibumbe imikghwa kanye namagugu; imifanekiso nelimi elithatha ubulili bunye, elibandlululako, elifaka ubudala nanyana elilawulwa kuqiniswa kweenkolelo ezinganabufakazi, khulukhulu emikhangisweni • Amandla wokusetjenziswa kwemihlobo yamafonti kanye namasayizi, iinhloko kanye neenhlokwana • Hlela, rhumutjha begdo uphendula imihlobo yamakhathuni /nemitletlana yamakhomikhi Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi Ilwazi lama-ayithemu welwazi-magama kufanele kwethulwe kubafundi njengombana kuvela kutheksti yamambala, kokubili iimbongo kanye neenkondlo, nemitlolo engasilo iqiniso naleyo eliqiniso isibonelo, lokha nawusebenza ngeemfenqo, kuqakathekile ngaso soke isikhathi ukobana ucoce ngokobana kubayini iimfenqo zisetjenzisiwe kunokobana zivezwe kwaphela. Ngaso soke isikhathi kungcono ukuhlela umbuzo ofana nokuthi, “kubayini umtloli asebenzise irhobho-ndaba lapha?’kunokubuza bona’ngisiphi isifenqo esisetjenziswe lapha.?’ Kufanele kutjhejwe lokhu okulandelako: • • • • • • • • Ilimi leenthombe-ngqondo kanye namaqhinga wokusetjenziswa kweemfenqo: izitjho, ukusetjenziswa kwezitjho, izaga, iimfenqo (isifaniso, isingathekiso, isenzasamuntu, i-oksimoroni, imethonimi, izenzukuthi, irhwala, ukuziphikisa, itshimo, irhobho-ndaba, itshwayo, ihlonipho,ukurhwala, ukuziphikisa, okumraro wokuziphikisa,isi isihlekisi, umqondo-silanduli, isinedotjhi, ukuphikisa) Njengombana ilwazi leemfenqwezi liqakathekile, kufanele zifundiswe abafundi kwaphela lokha nazikhona ethekstini yamambala, kokubili iimbongo kanye neenkondlo, iindatjana ezingasiliqiniso neendatjana eziliqiniso. Ukuhlukanisa hlangana nelimi elifihlakeleko nelibhamba Ukusetjenziswa kweenhlathululi-mezwi, ithesarasi kanye neminye imithombo yeencwadi ukutjheja ihlathululo, ukupeleda, ukuphimiswa, ukutlolwa kweenhlamvu zamagama kanye neenkhekhe zekulumo zamagama angakajayeleki Ukuqala ihlathululo yeenthomo ezijayelekileko (isib. Isi, ubu, uku) kanye neenlungelelo ezijayelekileko (isibonelo, -ana, isa, eka njll) Ukutjho ihlathululo yamagama kanye nokuhlangana kwawo emindenini yamagama kusetjenziswe ilwazi lemirabhu, iinlungelelo kanye neenthomo. Ukusebenzisa ubujamo bamatheksti akhona (isb. Ehlathululweni yemitjho), amatshwayo (isib. Amakhoma, abonodzubhula) kanye namatshwayo wegrafu ukutjheja ihlathululo yamagama angakajayeleki Ukuhlukanisa hlangana neenhlathululo ezinengi (amagama atlolwe ngokufana abe nehlathululo ehlukeneko kumatheksti angasibudisi mayelana neenhloko zamambala Ukubona amareferensi avamileko. Isibonelo, ukubona ireferensi lokha nasikhuluma ngomuntu onetjhudu njengaloyo onesandla esihle. Ukutjengisa ukuzwisisa imitjhwana ejayelekileko kanye nezaga, nezitjho zesiNdebele 18 | P a g e • Ukuhlola indlela amanye amagama abuya kwamanye amasiko anamandla ngakhona kutheksti (isib. Amagama abuya kwamanye amalimi weengodi, ilimi lesitrada, amagama abuya kwamanye amalimi, amathemu wesitjhaba) • Ukuhlukanisa phakathi kwamagama ahlangahlanganiswako abomafana-peledwa, amagama amqondo-fana, amagama amqondohluka, amahomografu • Ukutjho godu indaba nanyana umutjho usebenzise amagama ahlukeneko (atjho okufanako nanyana aphikisanako) • Ukusebenzisa igama linye ebinzaneni lamagama • Ukusebenzisa amagama akhambisanako Ukubumba umutjho kanye nokuhlela amatheksti. Inengi lama-ayithemu arhenyiswe lapha azabe sele afundiwe ngenye indlela eengabeni ezigadungileko. Ukufundisa amaphetheni ahlelekileko esikhathini esinengi kusebenza ngcono ekutloleni iimfundo lokha abafundi nabanethuba lokuwasebenzisa kanye nokubona amandla wakhona bunqopha, kunokuwaqala kutheksti yomunye. • Ukuqala, ukuhlathulula, ukutsenga ihlathululo nemisebenzi yezakhiwo zelimi kanye nemithetho kumatheksti: o Iinhlanganisi/iinhlanganiso: isib. Ngombana, begodu o Imihlobo ehlukeneko yeenrhunyezo kanye nama-akhronimi o Iindlela zesenzo kanye neensiza-senzo ukutjengisa isikhathi kanye nobujamo ngendlela efaneleko o Imitjho elula , epande-pande, evangileko, ngokusebenzisa imitjhwana , ibinzana kanye neenhlanganiso o Ipambosi yokwenziwa o Ikulumo enqophileko nengakanqophi o Ukuhleleka komutjho ngendlela efaneleko o Iimvumelwano, i-athikili, isibanjalo,abondaweni o Amatshwayo wokutlola • Ukutsenga isakhiwo/ ukuhlela amatheksti asetjenziswa kiyo yoke ikharikhyulamu kanye namagama aziinhlnganisi/ amagama abonisa amatshwayo: ukuhlela/nokulandelana, ihlathululo, imbangela nomphumela, ikambiso, ukumadanisa/ukuhlukana, indlela yokuqakatheka, indlela yesikhala, ikhetho leendima, ukuhlelwa kwendima, indima ehlathululako, ihlathululo yendima, indima ebonisa ukuhlola, ukuhlola indima, indima ehlathululako, ukuveza okuthileko, imibiko, indima ephethako (qala ukutlola indima mayelana namagama akhambisanako) Amatshwayo wamatheksti wezemitlolo . Abatloli banamatheksti kwaphela ukutjengisa lokho abakutjhoko. Abatloli abatlola kuhle esikhathini esinengi baba nezwelo ezintweni ezimasikizi kanye nezinto ezihlukeneko zelimi lesiNdebele, nangeendlela zakhona ezilula. Lokha nakuqakathekileko bona isifundo sezemitlolo kanye nokubumbeka kwakhona, begodu namandla wokufunda, kuqakatheke khulu ukuzwisisa amandla wamatshwayo emlayezweni kanye nomlayezo lowo umtloli afuna ukuwudlulisela abamukelilwazi. Ikondlo Kunemibuzo emibili kwaphela eqakathekileko umfundi atlhoga ukuyibuza ngekondlo: Khuyini okutjhiweko? Ngazi njani? Umbuzo wesibili ungezelela ukuzithemba ependulweni yalokho kokuthoma; yokuthoma iqunta lokho umbuzo wesibili ozakuveza. Boke abatloli bezemitlolo batlola ngombana kunento abafuna ukuyitjho- into abayibona ikarisa, begodu esikhathini esinengi kwalokho okuqakathekileko kusiqhema sesiko kwalokho abakutlolako. Sifunda itheksti ukobana sisekele, siqinisekise, sihlathulule begodu siveze lokho abatloli abafanele ukobana bakutjho kithi. Umsebenzi lo ufaka hlangana ukuqala ilimi elineemfenqo; lendlela yemitjho imida yamavesi kanye neenkondlo zoke zethuliwe; ikhetho leenthombe, isigqi, ibelo kanye netjhada, lemizwa yokuthatheka okuthi iinthombe ezinjalo izikhiqize. Koke lokhu kumzamo wokufikelela isivumelwano esinganaqiniso kilokho umtloli athemba bona msinyazana nje nanyana ekukhambeni kwesikhathi sithola bona yihlathululo yetheksti. Esikhathini esinengi akubi nesiphetho esifundweni sekondlo ehle. Izinto ezirhenyiswe ngenzasi zizakwenza ngcono ukuzwisiswa komlayezo ofunekako: 19 | P a g e • • • • • • Ihlathululo ebhamba Ihlathululo efihlakeleko Ummoya Ummongo-ndaba kanye nomlayezo Iinthombe-ngqondo Isakhiwo sangaphakathi sekondlo, iinthombe-ngqondo/iimfenqo, ikhetho lamagama ,amaqhinga wamatjhada, iphimbo, amaqhinga wokukhuluma , ukuziphendulela ngokwemizwa • Isakhiwo sangaphandle sekondlo, imida, amagama, iingaba, ivumelwano, igido, isiphumuzi, ibuyelelo-mida, ibuyelelo, ifana-tjhada (ivumelwano kanye nebuyelelo), i-enjambhamende Umdlalo Umdlalo akusiwo amagama nanyana ilimi: mnyakazo, iphimbo, ukukhanya kanye nobumnyama, ukuhlangana, netjhatjhalazi. Ukuthi umdlalo ukhamba njani kuqakathekile, ukuthi abadlali bahlangana njani kuqakathekile, ukuthi benzani nabangakhulumiko, ukuthi ukubonakala kobuso babo bungatjhugulula njani umuda-koke lokhu kungalahleka nangabe umdlalo ufundwa sengathi yinovela. Nokho-ke, akusimbono omuhle ukukhomba ividiyoyomdlalo ngaphambi kobana ifundwe ngokupheleleko bekukhulunyiswane ngayo begodu idlalwe yitlasi. Ngaphandle kwalokho, ividiyo iba liqiniso lomdlalo begodu kuncani okuzakuvezwa mkhiqhizo waloyo mdlalo. Ukubona izinto ngamehlo wengqondo kudlala indima eqakathekileko ekufundeni umdlalo. Ukufunisela itjhatjhalazi nokuthi abadlali banjani, nokusebenza bonyana mimida emingaki nanyana ikulumo engatjhiwoko lokho kuqakathekile ekwenzeni umdlalo etlasini. Iinkundla neenqephu, ngendlela umtloli womdlalo aveza ngayo abadlali, nokuthi bathuthuka njani emdlalweni, ingemuva nobujamo ibelo, ukusebenzisa iinthombe namatshwayo, amaqhinga womdlalo njengephimbo linye, amatshwayo wokurhwala, iinkomba zetjhatjhalazi, ukubumba isimo esinzima, nanyana isimo, koke kuqakathekile nawufunda umdlalo. Lokhu kukatelela abafundi bonyana bazi kabanzi ngamatheksti : • • • • • • • • • • • isakhiwo kanye nesakhiwana ( isethulo,irarano, ukurhatjheka/ukukhula kwetjharagano, isiqongolo, ukurhobha kwendaba, isiphetho,ukuqala emuva,ukubuyekeza Abadlali Umsebenzi womdembi / umbono womdembi Umongo-ndaba kanye nomyalezo Ilwazi langaphambilini kanye nesizinda – kuqaliswe ebadlalini nakummongo-ndaba Isakhiwo somdlalo : isakhiwo, isakhiwana (isethulo,ukukhula kwetjharagano nesiqongolo) Ummoya Isiphetho phekghu / isiphetho Okwenzeka ekundleni yokudlalela Ukulumathana phakathi kwekulumo-pendulwano / ikulumo kayedwana / ikulumo eyandulelako kanye nesenzeko Isehlakalo esibhaqiselwe umdlali othileko Inoveli / ubukghwari bomlomo:iinganekwana, izehlakalo, iinrarejo kanye neenolwana indatjana ezifitjhani( mayelana nokungezelela/ ukwandisa) Amanoveli kanye neminye imitlolo yeembongo itllolelwe ukufundwa, bonyana kukhulunywe ngayo kanye nokuzithabisa. Kuqathekile ukufunda amatheksti ngokuwaphimisela ematlasini, khulu khulu ebafundini abangathandisisi kuhle ukufunda, nanyana kilabo abanemiraro yokufunda. Funda ngokutjhelela, ukwenzela ukukhuthaza itjisakalo yokufunda usebenzise iindlela zokufunda ezitjhatjhalazi, ukuzindla, ukuhlola kanye nokukhuthaza. Ukucoca sakucabangela ngenoveli kungenza kube netjisakalo yokulangezelela ukufunda kabanzi, ukuthola abadlali abaqakathekileko, ukusetjenziswa kwamagama kanye neenthombe-ngqondo ekugandeleleni umomgongo-ndaba wenoveli. Lokhu kungenza abafundi babe netjisakalo yokufunda imitlolo. Emva kokufunda kokuthoma, abafundi kumele bazi umehluko phakathi kokulandisa (kuzokwenzakalani 20 | P a g e ngokuzako?) kanye nesizinda ( kubangwa yini?);veza okungaba mqondo wendaba kanye nokurhunyutjhwa kwendaba; uhlathulule bonyana umtloli ulisebenzise njanj ilimi ukuveza abalingisi ( uhlathulule abalingisi nekulumo-pendulwano); indlela abadlali abadlala ngayo; ubujamo behlalo(ilimi elihlathululako, kanye nezehlakalo ezitholakala kunoveli yoke) urarulule imibono ethileko lapho kunefuneko khona , nokukhalima lapho inoveli iya khona. Abantu abanengi kanye namasiko baphila ipilo efaka iindaba phakathi. Nanyana ngikuphi okwenziwa ngutitjhere etlasini kumele kungabususi ubumnandi bokufunda iindaba. Lokhu kungasiza abafundi ekwazini kabanzi amatheksti : • • • isakhiwo kanye nesakhiwana ( isethulo,irarano,ukukhula itjharagano,isiqongolo,ukurhobha,isiphetho,ukuqala emuva,ukubuyekeza) Itjharagano Abalingisi • • • Umsebenzi womdembi Umongo-ndaba kanye nomyalezo Ilwazi langaphambilini,isizinda kuqaliswe ebalingisini kanye nommongo-ndaba • Ummoya,isiphetho-phekghu / isiphetho Ukungeza kilamaphuzu angehla, lokhu okulandelako kumayelana nobukghwari bomlomo • • Iinkondlo (iimbongo, imihlobo ehlukeneko yeengoma, iinthakazelo) Ezinye iindlela (izaga, izitjho, iinrarejo) Ukufundwa kwamafilimu Ukufundwa kwamafilimu akufani nokufunda inoveli. Nangabe ukufundiswa kwamafilimu kuthi akufane nokwenoveli kanye nomdlalo, iqhinga lokwenza iinthombe zebhayisikobho elingenzasi ngilo ekufuneka bona litjhejwe khulu. Ukufunda ifilimu ngokutjheja nangokutjhejisisa kusame khulu ekutheni obukelako uyakghona ukutjheja abe alungise iimphoso, ukujanyiswa kokulingisa nakwenziwa amafilimu, indlela ifilimu evezwa ngayo, ukuqala emuva komdlali othileko, ukuhleleka kwesiqephu, ingoma, ukunemba, ukukhanya kanye netjhada. Ukwazi ukufunda amafilimu ngokuthola ilwazi elinengi ngesikhathi kubukelwa ifilimu: umbukeli angahlali abukele ifilimu kungekho lapho athinteka khona, ukubukela akumenze azuze kukhulu, kanye nokwazi kuhle bonyana uMnqophisi, uMhleli, kanye nabanye benza okukhulu esikubonako sikubone ngendlela efunwa ngibo • Ikulumo-mpendulwano nesenzeko, ubudlelwano nomdlali kanye nomongo-ndaba ukufunda kanye nokutlola kanye nobujamo bokutlhoga amezwi wefilimu. • Isakhiwo, isakhiwana, ukuvezwa kwabadlali, ihloso yomdlalo, ukubumbeka komdlalo, ukutjhuguluka nesiphetho, okwenzekako kurare nanyana kwethuse, nokuthi kwenzeka bunjani. • Iqhinga lokwenza amafilimi (okubonwako,okuzwako kanye nokuzwakala kubonwe) njengokusebenzisa umbala, iinhlokwana,ukuhlanganisa,ingcoco,umbhino,itjhada,ukukhanya,ukulungisa iimphoso, ukubekeka kwesithombe efilimini,isitayela sokuthwebula iinthombe, iqhinga lamakhamera,ukunyakaza kwamakhamera, itjhada elizwakala ngaphambi kokwenzeka kwezinto, itjhada elenzeka ngesikhathi sokudlalwa. 21 | P a g e AMATHEKSTI ASETJENZISELWA UKUFUNDISA AMAKGHONO WELIMI NGOKUHLANGANISA OKUZELEKO KUGREYIDI 10-12 Ukungezelela kumatheksti wezemitlolo mayelana nokufunda okuhleliweko, amajenre afundwa kuGreyidi 10-12 kufaka hlangana atloliweko, abonwako kanye naweendlela ezihlukeneko zokuthintana ngeminqopho ehlukeneko. Amanye amatheksti azakufundwa mayelana namakghono wobukghwari; amanye amatheksti azakufundwa njengeembonelo zamajenre begodu njengeenkomba zokutlola Amatheksti wezemitlolo Amatheksti atlolwako mayelana nelwazi Amatheksti amithombo: Imitlolo ephakanyisiweko kuGreyidi 10-12 Isihlathululi-mezwi Amatheksti weendlela ezihlukeneko/ I-insayitlophidiya amatheksti abonwako mayelana Imitlolo ephakanyisiweko Amatjhejuli nelwazi MIBILI kilemitlolo elandelako Irhelo leenomboro zemitato ephakanyisiweko ifakwe hlangana Iincwadi Amatjhadi, imebhe kuKhathalogu yezemiTlolo yeliZwe Amathesarasi Amagrafu, amathebula, amatjhadi loke: Iimbekisosikhathi wephayi, Imihlahlandlela ye-TV Imebhe-ngqondo, amadayegramu Inovela Amaphosta Umdlalo Amaflaya, amaphamflede, amabhrotjha iinkondlo Amatheksti atloliweko kunrhatjhi Amatshwayo namajamo Ama-athikili kamagazini Amadokhyumenthari we-TV Ama-athikili wephephandaba Amakhasi wewebhu, amasayidi weIGreyidi 10 – 10 iinkondlo Ama-edithoriyali inthanede, amabhlogo IGreyidi 11 – 10 inkondlo Izaziso Ifacebook namanye amathungelelwano IGreyidi 12 – 12 iinkondlo Imilando yabafi Idatha phrojektjheni Ukubuyekezwa Amathransparensi imikhangiso Amatheksti weendlela ezihlukeneko/ Ukungezelela/ ukwandisa Iindlela zokutlolwa kwamatheksti alalelwako amatheksti abonwako mayelana Iindatjana ezifitjhani iinkulumo-pendulwano nobukghwari Ama-eseyi iinkulumo Isifundo samafilimu iingoma Amafilimu Amabhayografi amahlaya Iinthombe Ama-othobhayografi Imifanekiso Iinolwana kanye Amatheksti atlolisiweko wetjhebiswano nabanye neenolwana-mlando kanye newokuthintana Amatheksti weendlela ezihlukeneko/ Iinrarejo amatheksti abonwako mayelana iincwadi nokuzithabisa amadayari iimemo Amafilimu ama-imeyili Amahlelo we-TV ama-sms namathwitha Amavidiyo weengoma amanothi Amakhathuni, neenthombe imibiko Imitletlana yamakhomikhi Amahlaya (atjengisiweko) Amatheksti atlolisiweko wetjhebiswano Igrafiti kubhizinisi Amatheksti alalelwako Iincwadi zangokomthetho Amahlelo womrhatjho Amaminidi nama-ajenda Ukufundwa kwemidlalo Ukufundwa kwamanovela neendatjana Iinkulumo ezigadangisiweko Imikhangiso yomrhatjho, ye YAyamaphephandaba we-TV nabomagazini 22 | P a g e Ubude bamatheksti atlolwako obumele asetjenziswe /afundwe Amatheksti IGreyidi Inani lamagama Isifundo IGreyidi 10 380-440 amagama sokuzwisisa IGreyidi 11 440-500 amagama IGreyidi 12 500-560 amagama Isirhunyezo Greyidi IGreyidi 10 IGreyidi 11 IGreyidi 12 Inani lamagama 220 amagama 250 amagama 270 amagama Ubude besirhunyezo 60 – 70 amagama 70 –80 amagama 70 - 80 amagama 3.3 UKUTLOLA NOKWETHULA: INDLELA, OKUMUMETHWEKO, AMAQHINGA NAMATHEKSTI Ukutlola ngokwekambiso • • • • • • Ukuhlela/ Ukulungiselela ukuhlola Ukutlama Ukubuyekeza Uku-editha Ukufundela ukulungisa iimphoso Ukwethula Nakutlolwako abafundi kumele benze lokhu okulandelako: Ukuhlela/ Ukulungiselela ukuhlola • Thatha isiqunto ngomnqopho nabamukelilwazi betheksti okumele itlolwe namkha idizayinwe. • Beka iimfuneko zesakhiwo, isitayela, nehlangothi/umbono. • Cabangisisa imicabango, usebenzisa isib, iimebhe-ngqondo, amaflowutjhadi nanyana amarhelo • Thintana nemithombo ehlukahlukeneko, khetha ilwazi elifaneleko. Ukutlama • Sebenzisa ngokunembako imicabango emikhulu nesekelako ekambisweni yokuhlola. • Khiqiza umtlamo wokuthoma onomnqopho, abamukeli-lwazi, isihloko nejenri. • Funda imitlamo ngendlela esetjenziswa ngayo uthole umbiko nakwabanye (ofunda nabo); • Beka ukukhethwa kwamagama ngokusebenzisa amagama ahlathululako, imitjhwana kanye nelimi elenza ukutlola kuzwakale begodu kucace. • Thoma iphimbo nesitayela esilemukekako ngokujayeza ilimi nethoni bona zifanele abamukelilwazi nomnqopho wokutlola. • Tjengisa ihlangothi lakho ngokuhlathulula amagugu, iinkolelo namaboni. • Faka imininingwana yamatheksti afaneleko(ukusetjenziswa kwabodzubhula nokusekela ipikiswano) 23 | P a g e Ukubuyekeza, uku-editha, ukufundela ukulungisa iimphoso nokwethula • Sebenzisa ikambiso equntiweko mayelana nakho koke ukuhlola komsebenzi wakho kanye nokutlola kwabanye ukobana kwenziwe ngcono • Lungisisa ukukukhethwa kwamagama, isakhiwo somutjho nesesigaba.(faka ilwazi elingeziweko, sebenzisa amagama afaneleko akhambisanako) • Phungula ubuhlathululo-nengi,ubumbelambela, isirhumutjha, ilimi lesitrada nelimi elineenhlamba • Hlolisisa okumumethweko, isitayela nerejista • Ukusetjenziswa kwamatshwayo wokutlola, isipelinghi nehlelo ngokufaneleko nangokunembako. • Lungisa umtlamo wokugcina • Ethula Izakhi nemithetho yelimi ngokwendlela yokutlola Ukwakhiwa komutjho • Tlola imitjho ehlukahlukeneko nangobude • Sebenzisa iinkhekhe zekulumo ngokufaneleko. • Sebenzisa isihloko, isenzo, umenziwa, iinkhathi, iindlela zesenzo,ukuvuma nokuphika, iimpambosi, ikulumo enqophileko nengakanqophi, • Sebenzisa abonobuza (Kungani? Nini? Njani? Ini?) • Sebenzisa imitjho ehlukahlukeneko, isib iintatimende, imibuzo, imitjho elula, imitjho epandepande ,imitjho evangileko, imitjho evangileko-epandepande • Sebenzisa iinhlanganiso, izabizwana, abondaweni ukwenza imitjho ezwakalako. • Sebenzisa imihlobohlobo yezabizwana ukugandelela nokuqeda ibuyelelo-magama • Sebenzisa ilandelano lamagama elifaneleko emitjhweni ukutjengisa ikareko negandelelo • Sebenzisa iimvumelwano ngokufaneleko. Ukutlolwa kwesigaba • Tlola iingcenye ezahlukeneko zesigaba, isihloko somutjho, imicabango emikhulu nesekelako, isingeniso esifaneleko, umzimba kanye nesiphetho begodu nomutjho ophethako • Tlola iingaba ezahlukeneko namatheksti ngokusebenzisa amabinzana afana nalawa: o Ilandelano: kokuthoma, kwesibili,kwesithathu, ngaphambi,ngemuva, mhlapha o Unobangela nomphumela: yingakho, ngombana, kungebanga lalokho, solokho njll. o Ikambiso: kokuthoma,kwesibili,kwesithathu o Madanisa:fanako, hlukeneko,- ncani kune, -khulu kune o Ilandelano lokuqakatheka; njalo, ekugcineni o Ukulandelana ngokweenkhala: phezulu, ngaphasi, ngesinceleni, ngesidleni, njll. o Ngokunabileko: ngokunaba nesiphetho . o Indima ephethako: ingabi sirhunyezo salokho okutloliweko. Isigaba esiphethako kufanele sitjhiye umfundi nombono nanyana umkhumbulo ozakuhlala naye ngemva kobana indaba yoke seyilitjelwe. Esikhathini esinengi indaba iyakwenza lokho, begodu ilibaleka lula.. 24 | P a g e Ukukhethwa kwamagama • Sebenzisa izenzo, iimphawulo nabondaweni ukunikela isithombe esithileko kanye nemininingwana begodu nehlathululo ebonakalako njengesibonelo, lokha nabatlola i-eseyi eyingcoco, i-eseyi ehlathululako • Sebenzisa ilimi elihlelekileko nelingakahleleki (ilimi elingaquntelwa mithetho, ijagoni) ngendlela efaneleko • Nikela iqiniso begodu wethule umbono • Veza ihlathululo ebhamba nefihlakeleko. • Khuluma ngamagugu, imikghwa, ubuhlangothi, ukungatjhuguluki, izwelomagama, ilimi elenza umuntu alandele lokho okutjhoko, elidlelezelako isb, kumatheksti afana ne-eseyi ephikisanako, i-athikili yephepha • Sebenzisa imithombo efana neenhlathululi-mezwi namathasarasi ukukhetha ilwazi-magama elinembako nelifaneleko. Irejista, isitayela nephimbo • Sebenzisa irejista:ehleliweko nengakahlelwa, isitayela esifaneleko isib, encwadini yobungani/ neyabakhulu. • Khuluma ngokunqophileko kofundako ngendlela yomuntu ngamunye. • Tlola ngesibindi, ungacoliseli nanyana ngiliphi ihlangothi elithethweko • Sebenzisa amahlangothi ahlukileko nakudingekako. Imithetho yelimi(isipelinghi neemphumuzi): • Ukusetjenziswa kwamagabhadlhela, kwamakhoma, kwabodzubhula, amakholoni,ukuthalela, amaithalikhi,amasemikholomu, uzitjhana, abodwi, abodetjhi, amapharanthesisi • Ukusetjenziswa kwelwazi lamaphetheni wokupeleda kanye nemithetho yokupeleda amagama ngendlela efaneleko: o Ilwazi lamaphethini wamagama kanye nemindeni. o Ilwazi lomrabhu, iinthomo neenlungelelo o Ilwazi leenhlavu • Sebenzisa iinhlathululi-mezwi neensiza eztjheja ukutlolwa nokupeledwa kwamagama • Sebenzisa iinrhunyezo nama-akhronimi afaneleke eenrhatjhini nakubamukeli-lwazi abahlukahlukeneko. Indaba Ecocako Indaba ecocako yindaba edlulisa umlandelande wezehlakalo ngendlela ezwakalako. Lokhu okulandela kumatshwayo we-eseyi ecocako: • • • • • • • Tlola indaba/isehlakalo esidlulileko/indaba eliqiniso Sebenzisa imida yendaba enembako Sebenzisa isikhathi esidlulileko ngaso soke isikhathi kodwana abatloli abanengi basebenzisa isikhathi sa ukubumba umqondo omsinya nonembako Sebenzisa indima yesingeniso edosako Qinisekisa bona isiphetho kuba ngesanelisako nanyana esinganatlha, esilahla umqondo kodwa esingafuniseliko ukuhlomisa umling Sebenzisa ikulumo enqophileko nangabe ufuna kube msinya nanyana ngokungakanqophi nangabe ufuna umfundakhakho abe kude nesikhulumi Sebenzisa amatshwayo wokuhlathulula lapho kunesidingo khona kodwana iindaba ezihle ngilezo eziphelele 25 | P a g e begodu abatloli basusa layo magama anganawo umnqopho. Indaba Ehlathululako Ihlathululo iba tjhatjhalazi nehlobisako. Kokubili kufuna ilimi elihlengekileko nelilula. Susa abafundi ekutlol ngendlela ehlathululako,ezele iimphawulo, nanyana etjhelelako. Funda iindima ezihlathululako ezitlolwe bat abanekghono: inengi labo alisebenzisi iimphawulo ukwakha iinhlathululo ezisebenza kuhle.thatha abafu balingise iindima ezinjalo ngokuragela phambili nehlathululo ukusukela lapha uqunte khona indima. Ihlathul etjhatjhalazi ayikarisi khulu , kodwana iqakatheke khulu ngokwehlalakuhle: ukuhlathulula izinto ezil ngokunemba, isibonelo, isiteyiploara, umaliledinini. Nanyana ukuhlathulula abantu eenthombeni nanya iinthombe ezinikelweko. Esikhathini esinengi ihlathululo isetjenziswa khudlwana ukwakha ubujamo kan nendlela yesenzo kunesithombe: amafilimu enza lokhu ngokulalewa, abatloli benza lokhu ngamagama, lap ukukhethwa kwamagama kuqlawulwa khulu miqondo yawo kunokunemba kokusetjenziswa kwawo. Nazi ezinye iimphakamiso zokutlola i-eseyi ehlathululako: • • • • • Hlathulula omunye/ enye into ezakuvumela umfundi bona abe nelemuko lesihloko ngokupheleleko Bumba amagama ngeethombe Khetha amagama nezitjho ngokuyelela ukobana uzuze umphumela ofunekako Sebenzisa umbono wehlangothi , itjhada, ukuzwa, ukunambitha kanye nokuthinta Sebenzisa iinthombe-ngqondo Indaba ephikisanako, Emahlangothi-mabili, Eveza imizwa Indaba ephikisanako yethula ipikiswano emayelana nokhunye (kubayini ngikholelwabona abomma baqin kunabobaba); ama-eseyi amahlangothi mabili athula amahlangothi ngokulingana mayelana nalokho isihlo esikwethulako ngokuya ngombono womtloli ukutjengisa kwaphela isiphetho (‘Ingabe abomma baqine kunabobaba? nanyana awa kodwana mina ngithi iye’) i-eseyi evezako yethula inani lemikhumbulo kanye nemibono emayela nesihloko ngaphandle kokuzama ukuphikisa mayelana nokhunye ( ‘abomma: ngomkhumbulwami’). • I-eseyi ephikisanako ivama ukuthatha ihlangothi, ukuzivikela nanyana ukuveza amazizwakho ngokulandela begodu nangokuphikisa ngendlela ongakghona ngayo kodwana izakuba ngehlangothini elilodwa, isiphe sizakutjengisa tjhatjhalazi bona umtloli ujame ngakuliphi ihlangothi begodu kungani. I-eseyi ephikisanako ivama ukulingana nokwethula amahlangothi ahlukeneko ngepikiswano ethileko, isakhi sitlanywa kuhle nangendlela ebonakalako; umnqopho umayelana nokuzuza okuthileko kodwana umtloli angatha ihlangothi, lokha ilimi eliveza imizwa likghoneka,iimpikiswana ezihle lapha ngilezo ezizuzako ngombana zen umbono omuhle nozwakalako. Isiphetho sitjhiya ofundako ngaphandle kokuphazama lapha umtloli ajame khona. • I-eseyi evezako yethula imibono yomtloli , umkhumbulo kanye namazizo mayelana nesihloko esithileko, esikhathini esinengi okuyinto abazizwa banamandla ngayo. Kuvama ukuba yinto ethatha ihlangothi kunokobana ikhambisane nesifundo; itlhoga isakhiwo esifaneleko, kodwana akukafaneli bona yethule isiphetho esizwakalako. Nokobana kufanele yethule ingcoco elinganako, nanyana kungaba njalo. Ingaba nokuphikisana ngokuncamileko. I-Eseyi yezemitlolo Lemihlobo yama-eseyi yethula ukuziphendulela komtloli okukurhumutjha, ukuhlola, ukuveza, begodu nangendlela yobujamo bakho. .limpikiswano ziyethulwa begodu zisekelwe namkha zitjengiswe ngokuthumela ethekstini, . Ilimi letheksti lingavezwa ngokutjengiswa kwamatshwayo athileko welimi nanyana amakhwalithi wezemitlolo.. Isitayela ngesisemthethweni kodwana ingasi ngomnqopho wokubuyelela kanengi. Ukuziphendulela komuntu kuvumelekile kwamanye ama-eseyi,khulukhulu nakabawiweko. 26 | P a g e Incwadi yabakhulu/ yomthetho Ukutlolwa kweencwadi zangokomthetho kusese yingcenye yokusaqakatheke khulu epilweni yangamalanga. Abafundi kusamele bona batjheje bakhambisane nendlela equntiweko kanye nokuhleleka kwayo. Abafundi kumele batlole incwadi yabakhulu yamambala, nakukghonekako bathunyelwe emakhaya bese ulindela ipendulo.Iincwadi zabakhulu ezingatlolwa ngobujamo obufaneleke ziyadondisa. Iincwadi ezibawa ilwazi ngomkhiqizo othileko, iyunivesithi ethileko, ikhambo, (ngokwezinga lefundo ( iphrofetjhini), nangabe zithunyelwa kilabo abanetjisakalo, zizakuphendulwa. Ukuqakatheka kwencwadi yabakhulu kuzakubonakala. Ngokufanako, kungathunyelwa incwadi eya ephepheni ikakhulukazi nangabe iinhloko zenza okumumethweko. Nanyana eyodwa igadangisiwe, isithintela setlasi siqakathekile. Okumumethweko ingasi isakhiwo ngikho okuqakatheke khulu kilemihlobo yemitlolo. Zijayeze imihlobo ehlukeneko yeencwadi zabakhulu isib, incwadi yesibawo, incwadi eya kumhleli wephephandaba, incwadi yesinghonghoyilo njll. Dzimelela kumfuneko ezahlukeneko zencwadi yabakhulu okufana nesitayela nesakhiwo. • Tlola ngelimi elinqophileko nelilula. • Khumbula bona abamukeli-lwazi abanqotjhiweko kumele bazwisise lokho okukhulunywa ngakho ukuze iimpendulo zibe ngezilindelekileko. • Ukutlola kumele kube ngokucacileko nokunqophileko, okuhlelekileko, okufitjhazana nokuhlala ephuzwini • Tjengisa irejista yelimi langokomthetho • Tjengisa isiphetho sangokomthetho esilandelwa sibongo nama-initjhiyali womtloli Incwadi yobungani Nakhu okumele kutjhejwe nakutlolwa incwadi yobungani nanyana iincwadi ezingasizo zomthetho: • Sebenzisa ilimi, irejista nesitayela esingakahleleki kunaleso esipheze sihleleke • Tlola ngelimi elinepilo nelilula • Tjengisa ilandelano elifaneleko begodu udzimelele ephuzwini elinqotjhiweko • Imumethe isingeniso, umzimba nesiphetho. • Imumethe isiphande esisodwa, umtloli, nelanga etlolwe ngalo • Imumethe isilotjhiso esingakahleleki kunaleso esipheze sihleleke esilandela isiphande somtloli. • Isiphetho siphakathi naphakathi kwaleso esihlelekileko kunaleso esipheze sahleleka kulandele ibizo lokuthoma lomtloli. I-AJENDA YOMHLANGANO Imemorandamu etloliweko, i-ajenda namaminidi aqakathekile nangabe ayazwakala. Indlela ehle yokutlola lemisebenzi kuvumela abafundi bona baqale ividiyo nanyana bakhambele umhlangano wamambala begodu ubenze bathathe namaminidi, baveze i-ajenda kiwo, bese bamadanisa i-ajenda yabo neyamambala kanye namaminidi womhlangano. Nakungasi njalo abafundi batlhoga ukobana bethulwe ngendlela yokwakha isithombe. Zibumbele i-ajenda yekomidi wena ngokwakho ngamehlo wengqondo bese abafundi batlola lokho abacabanga bona kungaba maminidi, ngokuyelela badzimele ku-ajenda katitjhere. Lokhu kuhlekuhle kumsebenzi ohlukileko kunalowo wokutlola amaminidi wamambala. • • Nikela irherho lalokho okuzokukhulunywa ngakho emhlanganweni. Ithunyelwa ngaphambi kwesikhathi ebantwini abazokuza emhlanganweni. 27 | P a g e • • Kulungiswa amaphuzu okuzokukhulunywa ngawo ngaphambi kwesikhathi. Qunta bona lelo nalelo phuzu lizokunikelwa isikhathi esingangani. Amaminidi • Tlola phasi lokho ebekwenzeka emhlanganweni • Tjengisa lokhu okulandelako: o Ibizo lehlangano o Ilanga, indawo nesikhathi umhlangano obewubanjwe ngaso o Irejista yalabo egade bakhona • Dzubhula Iinqunto ezithethweko • Nikela isirhunyezo salokho okuhlongoziweko nalokho okuvunyelenwe ngakho • Tlola ngesikhathi esidlulileko Ikulumo, ikulumo-pendulwano, (ukuhlunga)i-inthavyu Lemihlobo yemitlolo inokuthintana okukhulu nokukhuluma begodu kumele yenziwe njengomsebenzi wokutlola. Ikulumo • Thoma utjhugulule isitayela okumele sisetjenziswe, nini, kuphi, kubayini (umnqopho) bobani (abamukelilwazi) begodu nani • Isingeniso siganukeje • Akha amaphuzu kuhle ugege ikulumo esele ilahlekelwe yihlathululo yamambala. • Sebenzisa imitjho emifitjhani enemiqondo elula, sebenzisa iimbonelo ezijayelekileko. • Linganisa ukuhlaba ngeenzathu ezingasekela • Isiphetho siqakathekile begodu asisisirhunyezo salokho esele kutloliweko. Ikulumo-pendulwano • Itjengisa ikulumiswano phakathi kwabantu ababili • Tlola phasi ikulumiswano njengombana beyenzeka, isuka bunqopha esikhulumini. • Sebenzisa umuda omutjha ukutjengisa leso naleso sikhulumi esitjha • Luleka abalingisi (namkha abafundi) ngokuthi kumele bakhulume namkha bethule isenzo banikelwe kibokaki ngaphambi kokobana amagama akhulunywe • Yenza isithombe sokuhleleka kobujamo ngaphambi kobana utlole • Iinkulumo-pendulwano ziziindawo ezifaneleko zokuthoma ihlelo lokutlola, njengombana ikulumopendulwano ehle itjengisa isiNdebele esikhulunywako ngendlela okungakghoneka ngakhona ekhasini. Iinkulumo-pendulwano akukafaneli zibe phakathi kwabantu kwaphela. I-Inthavyu/ukuhlunga • Thoma ngokubuza obuzwako imibuzo • Tlola amabizo weenkhulumi ngesandleni sesincele sephepha Sebenzisa umuda omutjha ukutjengisa leso naleso sikhulumi esitjha • Ama-inthavyu kuhle kuhle amitlolo begodu ngilokho okumele kwenzeke lapha. Ama-inthavyu angasingewamambala angaba yindaba ecocako. Lokha abafundi benza i-inthavyu etloliweko, kulula kibo bona bawazi umehluko phakathi kwelimi lesiNdebele elikhulunywako nelitlolwako begodu bazakuthola bona ukwethula i-inthavyu efundekako esikhathini esinengikufaka hlangana uku-editha ngokuyelela. Lobu bungako bokuthola abafundi ukobana batlole ama-inthavyu, ingasi okumunyethwe khulu kiyo. Umbiko 28 | P a g e Imibiko mitlolo esemthethweni khulu, begodu isebenza kuhle lokha lokho okuhlolwako kungekwamambala begodu kuqakathekile ebafundini. Ayikho into embi khulu njengokutlola umbiko ongasi ngewamambala, nanyana ukutlola ngeenhloko otlolako angana kareko ngazo. • Nikela okwenzeke kwamambala isib, ingozi nokhunye okutholakeleko. • Tjengisa isihloko, isingeniso ( isethulo, umnqopho nobubanzi) umzimba(Ngubani, Ngebanga lani? Nini? Ini? Njani?) iimphetho, iimphakamiso, iincwadi ezisetjenzisweko njll. • Tlama: buthelela nokuhlela ilwazi; tlola amaphuzu • Sebenzisa ilimi, irejista nesitayela esihlelekileko kunaleso esipheze sihleleke • Sebenzisa o Isikhathi sanje (ngaphandle kwemibiko yezomlando) o Amabizo ajayelekileko o Umuntu wesithathu o Iinhlathululo ezinamaphuzu o Amazwi namabinzana wobucwephetjhe o Ilimi elisemthethweni elingakanqotjhiswa emntwini. Ukubuyekeza Akunaphethini ethileko elandelwako. Akunasidingo sokobana ithinte izinto ezithileko encwadini, kufilimu namkha iCD. Kanengi abantu ababuyekezwako bathola bonyana ngikuphi lokho abazama ukukubuyekeza nokuthi ngubani ozibandakanyileko ngemuva kwalokho nanyana ngikuphi okuvumelekile. Ukubuyekeza kuzama ngokusemandleni ukuba neqiniso. Ukubuyekeza angasi mahle akhuluma ngezinto ezithinta umuntu. Ukuhlekisa nakho kuyatholakala ekubuyekezeni. Tjengisa abafundi ukubuyekezwa okuhlukahlukeneko, okuvela emithonjeni ehlukahlukeneko ukuze babone imehluko ekhona kilokhu kubuyekeza. • • • • Iveza ukuphendula komuntu emsebenzini othileko wobukghwari, incwadi, isehlakalo nokhunye. Veza ukwahlulela kwakhe komsebenzi owethuliweko. Ukubuyekeza athatha ihlangothi. Abantu ababili ababuyekeza umsebenzi owodwa bangawubona ngeendlela ezahlukeneko. Nikela amaphuzu afaneleko, isib umtloli wencwadi/ umvezi/sobukghwari, isihloko sencwadi/somsebenzi, ibizo lekampani egadangisako kanye nenani (lapha kufuneka khona) I-ATHIKILI YEPHEPHANDABA Okuqakathekileko: • • • • • • • • Isihloko kufuze sidose ozosifunda begodu silulubeze. I-athikili kufuze itjengiswe kuhle begodu nemiqaliswayo ibe mihle ngemibala ekhanyako nedosako ekhambelana nayo. Kufuze ikhulume noyifundako begodu ibe sesitayeleni saloyo oyitlolako. Isitayela sotlolako singasebenzisa iinthombe-ngqondo, sihlathulule nanyana sibe nezwelo. Amagama, iindawo, isikhathi, ubujamo nezinye iinsiza zingafakwa ku-athikili. I-athikili kufuze ivuse ilulubezo njengomkhangiso ikhuthaze abayifundako bona bayifunde. Iindima akukafuzi bona zibe zide. Amaledere asetjenzisiweko kufuze kube ngilayo azakwamukeleka I-athikili kamagazini 29 | P a g e Kanengi kuma-athikili kamagazini izinto ezithandwa nezingathandwa mtloli ziyavela. Lokhu kumele kukhuthazwe ebafundini. Batlhoga godu nokobana batlole ama-athikili wabomagazini afaneleko ngenye nenye into abakhambisana nayo, kanye nama-athikili ahlekisako abangenza amahlaya kiwo, bawahleke, bahlabe esinye nesinye isihloko esifaneleko. Inengi lama-athikili wabomagazini afundwa bafundi pheze angiwo lomhlobo. I-inthanede izele khulu ngama-athikili , begodu lokha isitayela sayo kanye nokumunyethweko kungahluki khulu kunalawo akhambisana nawo atloliweko, kungaba kuhle ukuwahlola, khulukhulu lokha nakavela kumabhlogo, njenganje okuyindlela ethandwa khulu yokutlola . Ukwenza bonyana abafundi bazenzele wabo amabhlogo(ephepheni, akukho nokho ukuzaza kubafundi esele banawabo amabhlogo) banikele okumumethweko okunothileko ukobana bakutlole, uhlanganise itjhejo ngokuyelela kubamukelilwazi, ukutjhidela kokumunyethweko, kanye nephimbo elifaneleko. Sebenzisa lokhu okulandelako: o Isihloko kumele sikarise besilulubeze. o Isitayela kumele kube ngesomuntu ngayedwana, ukukhuluma bunqopha nofundako • Isitayela singaba ngesihlathululako, sibe neemfengqo, senze ofundako abe nekareko. • Amagama, iindawo, iinkathii, amajamo neemfuneko eziqakathekileko kumele zifakwe la • I-athikili kumele ivuse ikareko yenze nofundako angafuni ukulisa • Mayelana nokutlola uveze wakho umbono akunasakhiwo esithileko okugandeleleka bona i-athikili itlolwe ngaso Incwadi yokuzihlathulula/ikharikhyulamu vithaye Njengombana inengi labantu kilamalanga lisebenzisa amathempuleyidi, kungaba kuhle ukuthola bona khuyini okwenza ithempuleyidi ehle nokobana ungayitjhugulula njani ngendlela ehle • • • • • Zethule ephasini ngokomtlolo Zethule unamandla, ukarisa nawuqalwako Yethula ilwazi ngendlela ezwakalako, enehloso begodu ngokuyirhunyeza Faka ibizo leposo leyo ikhandideyidi efuna umsebenzi kiyo Nikela: o Imininingwana okungeyakho o Iintifikeyidi ezisemthethweni o Ilemuko lomsebenzi (nalikhona) o Amarefri (abantu abanikela ngelwazi namakghono womfaki-sibawo) . UMLANDO KAMUFI Lelwazi elilandelako liyavezwa kumlando kamufi: • • • Ibizo nesibongo sakamufi, isiphande, ilanga lamabeletho nelokuhlongakala, indawo umuntu ahlongakalele kiyo, unobangela wokuhlongakala, ubude besikhathi sokugula kanye namabizo womndeni. Okuzuziweko/okuqakathekileko/ifundo/ukubandakanyeka komphakathi Iindatjana ngomufi. Akhunjulwa ngakho mndeni nabangani kungabelanwa ngakho. Ofundako kufanele 30 | P a g e • abe nesithombe esitjhatjhalazi sakamufi Umlayezo wokutjhiriya umndeni nawo ungafakwa YELELA: • • • Eminye imilando kamufi ifaka nenothi ngomuntu kungaba yikondlo yethando. Ilimi,isitayela kanye nerejista zihlelekile Sebenzisa amagama ahloniphako, isib. Uhlongakele kunokuthi uthi ufile . UBUDE BAMATHEKSTI ATLOLWAKO OKUMELE AKHIQIZWE Amatheksti AmaIinkondlo Greyidi Ama-Eseyi wezemitlolo Inani lamagama IGreyidi 10 IGreyidi 11 IGreyidi 12 Indaba/ Ama-Eseyi Ecocako/ Ehlathululako/ Evezako/Ephikisanako / Emahlangothi-mabili Amagama a- 90 – 140 Amagama ama- 140 – 190 Amagama ama -190 – 240 Inovela / idrama / ubukghwari bomlomo Inani lamagama Amagama ama- 240 – 290 Amagama ama- 290 – 340 Amagama ama- 340 – 390 AmaGreyidi Inani lamagama iGreyidi 10 Amagama ama 240 – 290 iGreyidi 11 Amagama ama 290 – 340 IGreyidi 12 Amagama ama 340 – 390 words Amatheksti amade wokuthintana IGreyidi 10 Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ Ukuhlunga okutloliweko/ Iinkumo-pendulwano/ Iincwadi eziya kumhleli/ Iincwadi zabakhulu; zokubawa umsebenzi, zokubawa okuthileko, zokunghonghoyila, nezomsebenzi/ iincwadi zobungani/ umagazini / i-athikili yephephandaba namakholomu/ Amaminidi nama-ajenda (kubuzwa kuhlangene)/ Umlando kamufi/ Imibiko(esemthethweni nengasisemthethweni)/ Ukubuyekezwa/ Iinkulumo ezitloliweko (ezisemthethweni nezingasizo zomthetho.) IGreyidi 11 IGreyidi 12 Amagama a-100 – 120 (okumumethweko kwaphela) Amagama a-100 – 120 (okumumethweko kwaphela) Amagama a-100 – 120 (okumumethweko kwaphela) 31 | P a g e 3.4 Izakhi nemithetho yelimi Kilelizinga, abafundi kumele bajayele ihlelo: Iinkhekhe zelimi, imithetho yeemvumelwano, ukusetjenziswa kwesikhathi, iinsizasenzo neendlela zesenzo, izakhi zemitjho.Ihlelo akusamelanga bona linikelwe isikhathi lilodwa sokuthi lifundiswe. • Kuqakathekile ekuhlolisisiseni, ekutsengeni nekuhlahlubeni kwamatheksti. La abafundi kumele batjheje bona abatloli basebenzisa njani isib.izakhi zehlelo; amaphetheni wemitjho adinga ukutjhejwa (ubude, isakhiwo esilula nesibudisi)Ukuba khona nokungabi khona kweengaba zamabizo. Ngokuyelela ukuqakatheka kwehlelo ekunikeleni ihlathululo ezwakalako,ekwembuleni amaqiniso nekuthuthukiseni ukuzwisisa okucacileko kwetheksti nokuthi isebenza bunjani. Abafundi bangalibona iphuzu lehlelo nokuqakatheka kwalo elimini • Kusebenza ngcono ngemitlolwabo. Njengombana ukutlola kungenye yemisebenzi yangetlasini kilelizinga, kuqakathekile bona bafundi batlole imitlamo engakahleleki yama-eseyi ngematlasini. Lokhu kuzokunikela abafundisi ithuba lokuyelelisa abafundi ngeemphoso zabo zelimi. Ngokulungisa iimphoso la kunokuthi kulindwe bekulethwe umsebenzi uzokutshwaywa, abotitjhere bazokuthola bona kuncani khulu okumele kulungiswe. Abafundi bazokutjengiswa ngaphambi kobana baqede umsebenzabo nokuthi bangayithuthukisa bunjani leyo misebenzi. Abafundi kanengi abanandaba nomsebenzabo obuyisiweko oneenlungiso, akukho okukhulu abakufundako kiwo. Lesi senzo senza utitjhere abone iimphoso ezenziwa pheze ngobunengi ehlelweni, lokhu kungamsiza bona abuyelele afundise boke abafundi leso sikhekhe okubonakala ngasuthi sibatshwenya ngobunengi. Enye indlela yokuthintanisa ihlelo nokutlola kunikela abafundi amakhophi womsebenzi otloliweko (khulukhulu ingasi umsebenzi wabafundi)wehlelo elingakalungi. Abafundi ababekwe ngeenqhema zababili batshwaye iimphoso bacocele otlolileko nokuthi kungani. Lokhu okubili kuthintene khulu, ukusebenza kuhle kwelinye ihlangothi kuzokwenza nokuthi elinye nalo libe lihle. Abafundi bangadzimelela eemphosweni ezivamileko. Indlela efaneleko yokusebenza ngehlelo kusebenza ngomtlolo. • Qala isengezelelo esingenzasi mayelana nethebula etlole irhelo lezakhi nemithetho yelimi abafundi abangayisebenzisa lokha nabenza umsebenzi wokulalela, wokukhuluma, wokufunda newokutlola. Lezizakhi kumele zifundiswe ngaphasi kobujamo obuthileko yemihlobo ehlukeneko yamatheksti wangokomlomo,wokububukelwako natlolwako. Lokha irhelol lama-ayithemu wehlelo la linikelwe abotitjhere akukafaneli bona bakufundise koke nanyana okhunye kwakho kulirhelo lereferensi kwaphela begodu iindingo zetlasi kufanele zitjho lokho okufanele kufundiswe. 32 | P a g e 3.5 Amahlelo wokufundisa ahlongozwako Amahlelo weveke alandelako anikelwa kwaphela njengeemphakamiso kibotitjhere begodu akakenzelwa ukususa iindlela zokufundisa angasebenzisana nomtlamo njengombana wethuliwe. Isibonelo, utitjhere angakhetha ukufunda amatheksti amanengi wezemitlolo ngetklasini. Lokhu kungathatha iimveke ezimbili. Imitlamo yokufundisa ephakanyisiweko mayelana neGreyidi 10, 11 ne-12 ayame emzombeni ohlanganisiweko weemveke ezimbili pheze ngokuthintana notitjhere amahlandla ali-9 wama-rir emzombeni ngamunye. Ngokujayelekileko ama-iri wokufunda la azakwengezwa ngemisebenzi yemakhaya eyenziwa ngaso soke isikhathi, imisebenzi yamaphrojekthi nokungezelela ukufunda. AmaGreyidi 10 – 12 abafundi kufanele benze okungasenani umsebenzi wekhaya ama-iri ama-3 qobe yiveke kanye nokufunda okungeziweko ngelimi elinqotjhiweko. Abafundi bangaqedelela imisebenzi etlolwako emakhaya. Lokha nakudizayinwa umzombe ohlanganisiweko weemveke ezimbili, utitjhere angahlanganisa imisebenzi ikhambisane nesihlokweso isib. Iphasi elisebenzako, indaba, isib. Ukutjhuguluka kwamazinga wokutjhisa, incwadi efundwako, ikghono elibuya kukharikhyulamu, isib. Ikulumo-pikiswano, ukutlola okuyipikiswano, amahlelo ayipikiswano, nanyana itheksti, iinqhema zamatheksti ezibuya “kumaTheksti asetjenziselwa ukuhlanganisa ukufundisa amakghono welimi”. Ukulandelana kweemfundo emzombeni weemveke ezimbili kungalandelana ngenye nenye indlela , isib. Umzombe ungathoma ngokufunda bese uragele phambili ngengcoco (ukukhuluma) okuzakulandelwa kutlola. Kungaba yitheksti ephuma encwadini efundwako (nakukghonekako) nanyana enye itheksti ingasetjenziselwa imisebenzi evezwe ngenzasi. Isitjengiso semiTlamo yokuFundisa elandelako enziwe ukuze qobe ngeemveke ezimbili abafundi benze lokhu • • • • • Zibandakanye emsebenzini wokulalela nokukhuluma Funda ukufunda ngokuzwisisa bekaphendule imibuzo namkha asungule isirhunyezo Funda umtlolo okhethiweko Tlola i-eseyi namkha itheksti yokuthintana. Thuthukisa ilwazi lezakhi nemithetho yelimi ngokomnqopho wokuthintana (ukukhuluma, ukulalela, ukufunda nokutlola) Abotitjhere akukameli bona batshwaye yoke imisebenzi yezomlomo ekhiqizwe bafundi. Ihlelo lokufundisa litjengisa inani nemihlobo yemisebenzi ehleliweko okumele itshwaywe botitjhere. Eminye imisebenzi kumele itshwaywe bafundi nanyana mngani ngokusizwa ngutitjhere. Utitjhere angakhetha ukutshwaya imisebenzi ethileko yabafundi engakahleleki nanyana ingcenye yemisebenzi engakahleleki ukuze abuyele kibo ayobanikela umbiko ngomsebenzabo. Isibonelo, iGreyidi le-10 ithemu 1, abafundi bazakutlola ama-eseyi ama-2 netheksti yinye yokuthintana. Yi-eseyi yinye kwaphela netheksti yinye yokuthintana kwaphela okumele itshwaywe njengomsebenzi ohleliweko wokuhlola. Eminye imisebenzi ayikazokutshwaywa ngutitjhere ngaphandle kobana azikhethele ngokwakhe ukukwenza lokho. Ilandelano lokumumethweko elihleliweko alikakhethwa begodu nesikhathi esikhethiweko siyakhombisa bonyana kungamthatha isikhathi esingangani ukuqeda umsebenzi. Abotitjhere kumele bazidizayinele amaHlelo womSebenzi (namkha basebenzele kile engaphakathi kweencwadi) ukufundisa okumumethweko ngokwethemu kusetjenziswe enye nenye indlela elihlelekileko kanye nebelo . 33 | P a g e Njengongokuba ubude bamathemu buhlukene ukuya ngeminyaka, ihlelo lokufundisa/ iHlelo lomsebenzi kumele lenziwe njalo ngomnyaka. Amakghono, okumumethweko namaqhinga angenzasi akakapheleli. Utitjhere kumele aqale ngokungeneleleko ehlelweni lamakghono, okumumethweko namaqhinga kusigaba 3.1 -3.4 Ukufundiswa kwezakhi zamalimi kudzimelele ekufundiseni ngokwamatheksi nangendlela yokukhulumisana. Akukafuzi bonyana lenziwe lodwa. Ukuhlelwa kokufundisa kungendlela yokobanya izakhi zelimi zihlanganiswe nokufundiswa kwamanye amkghono. Qala isiGaba 3.4 ukuze uthole irherho lezakhi zelimi okumele zifundiswe. Nanyana amakghono ehlelweni lokufundisa athulwe ngokwehlukaniswa, kumele afundiswe ngendlela yokuhlanganisa la kungakghoneka ngakhona. isb, ekufundisweni kwe-inthavyu yomlomo abafundi bangafunda itheksti etlolweko ngemuva kwalokho bangalindeleka bona bakhiqize i-inthavyu etlolweko. Ukukhethwa kwezakhi zelimi okumele zifundiswe emzombeni othileko kumele kuthuthukise umkhiqizo nokuzwisisa kwamatheksti womlomo natlolwako azokukhiqizwa kiloyomzombe isb, iimphawulo, amagama amqondofana, amqondohluka, izandiso nesikhathi esidlulileko ukulungiselela abafundi bona bakwazi ukutlola i-eseyi ecocako namkha ehlathululako. Indlela yesenzo eyamileko iqakatheke khulu lokha abafundi nabatlola i-eseyi evezako. Amaqhinga wokukhuluma newokutlola okumele afundiswe kiloyo naloyo mzombe weemveke ezimbili kufuze abonakaliswe emhlobeni wetheksti okumele ukhiqizwe, isb. lokha nawufundisa i-eseyi ecocako, abafundi kumele bafundiswe bona amagama wokuhlanganisa laveza unobangela nemiphumela/ ilandelano lezehlakalo. 34 | P a g e 3.5.1 IGREYIDI 10 Iimvek e Ukulalela nokukhuluma Ukulalela ngokuzwisisa (umbiko, ukukuhlaziya nokukhuthaza) IGREYIDI 10 ITHEMU 1 Ukufunda nokubukela • Isikhathi: I-iri -1 Ukufunda ngokuzwisisa: Amatshwayo aqakathekileko wetheksti kanye neengcenye eziqakathekileko zencwadi ezifaka nezemitlolo Isifundo sezemitlolo 1kanye 2 Isikhathi: Ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Ikulumo-pikiswano • • 3 kanye 4 Ukutlola nokwethula Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 Isikhathi: I-iri- li-1 Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: Ecocako / EHlathululako / EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 35 | P a g e Ukufunda ngokuzwisisa (umbiko, ukukuhlaziya nokukhuthaza) Ukufunda ngokuzwisisa: Ukurhumutjha amatheksti abonwako • 5 kanye 6 Isikhathi: I-iri -1 Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Ingcoco/Ikulumiswano 7 kanye 8 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa • • 9 kanye10 Isifundo sezemitlolo Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 1 Umsebenzi 2 *Zomlomo: Ukulalela ** Ukutlola: I-Eseyi: Ecocako ngokuzwisisa / EHlathululako / EPhikisanako A: amatheksti wokuthintana: umbiko / ukubuyekeza// i-athikili yephepha-ndaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 I-Eseyi: Ecocako / EHlathululako / EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: ikulumo/ /ikulumopendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Umsebenzi 3 **Ukutlola: Imitlolo yokuthintana Umsebenzi 4 Ukuhlola 1: Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi kanye nokurhunyeza NOFANA Zemitlolo: Imibuzo emifitjhani / Imibuzo emide **Ukutlola: Khetha i-Eseyi eyodwa, nayinye itheksti yokuthintana ngokomnqopho wokuhlola okuhleliweko ekupheleni kwethemu. 36 | P a g e 11 kanye 12 Iiimveke Ukulalela nokukhuluma Ikulumopendulwano/ukuhlunga /ikulumo • • IGREYIDI 10 ITHEMU 2 Ukufunda nokubukela • Ukufunda ngokuzwisisa: • Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u3.2 Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 13 kanye 14 • • Amatshwayo nemithetho yetheksti ekhethiweko(amaqhinga wokukhuluma tjhatjhalazi, isakhiwo kanye nendlela yokuzilungiselela) Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Iingcoco ezingakalungiselelwa ikulumiswano • • Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho 15 kanye16 Isikhathi: I-iri- li-1 • Ukurhumutjha amatheksti abonwako (isib. Imikhangiso, amakhathuni, isithombe) • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama- 4 Ukutlola nokwethula Amatheksti wokuthintana: umbiko/ Ikulumo-pendulwano/ ukuhlungwa Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: Ecocako / EHlathululako / EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: Incwadi Yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 37 | P a g e IGREYIDI 10 ITHEMU 2 Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Ingcoco yephaneli 19 kanye 20 17 kanye 18 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi Amatheksti wokuthintana: umbiko/ Ikulumo-pendulwano/ ukuhlungwa Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Iinhlahlubo zesiquntu somnyaka Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 5 Umsebenzi 6 Iinhlahlubo zesiquntu somnyaka **zomlomo: Iphepha loku- 1: Ukufunda nokubukela Ikulumo elungiselelweko/ Iphepha lesi- 2: Ukutlola nengakalungiselelwa 38 | P a g e IGREYIDI 10 ITHEMU 3 AMAKGHONO Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Imihlangano nekambiso • 21 kanye 22 • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • 23 kanye 24 Ukutlola nokwethula • Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ iajenda namaminidi womhlangano • Ukurhumutjha amatheksti abonwako (isib. Imikhangiso, amakhathuni, isithombe) Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ukudemba/ukukhuluma indaba • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa • 25 kanye 26 Ukufunda nokubukela • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi:I-iri- li-1 • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazimagama kanye nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: ama-iri ama-4 • • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 1 x I-Eseyi: Ecocako / EHlathululako / EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: ikulumo/ /ikulumopendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 39 | P a g e Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 27 kanye 28 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ukulalela ngokuzwisisa (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) • • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 29 kanye 30 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 7 Umsebenzi 8 zomtlolo: imibuzo emide *zomlomo: umbiko olungiselelweko nongakalungiselelwa 1 x I-Eseyi: ecocako / ehlathululako / ephikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana Umbiko / ukubuyekeza/ i-athikili lephepha-ndaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukutlhatlhabeja, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Umsebenzi 9 Ukuhlola kwe-2:Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi kanye nesirhunyezo NOFANA Zemitlolo: Imibuzo emifitjhani / imibuzo emide. 40 | P a g e IGREYIDI 10 ITHEMU 4 Ukulalela nokukhuluma Ukwethula isikhulumi/ ukuthokoza • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 31 kanye 32 Isikhathi: I-iri- li-1 Ukufunda nokubukela • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama kanye nokusetjenziswa kwelimi .Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukutlhatlhabeja, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Ingcoco yephaneli Ukufunda ngokuzwisisa: • 33 kanye 34 Ukutlola nokwethula Amatheksti wokuthintana: Incwadi Yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano • • Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u3.2 Isikhathi: I-iri- li-1 Isikhathi: ama-iri ama-4 Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: Ecocako / EHlathululako / EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukutlhatlhabeja, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 41 | P a g e Ingcoco yephaneli 35 kanye 36 • • Isifundo sezemitlolo Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho 37 kanye 38 Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 iforamu/isiqhema/ingcoco yephaneli • • Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho Isikhathi: I-iri- li-1 39 kanye 40 Ukutlolwa kwesirhunyezo Ukulungiselela iinhlahlubo Ukufunda nokubukela: Ukufunda ngokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi Ukurhunyeza Zemitlolo: Inovela/ubukghwari bomlomo Umdlalo Iinkondlo Amatheksti wokuthintana umbiko / ukubuyekeza/ i-athikili lephepha-ndaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Ukulungiselela iinhlahlubo Ukutlola nokwethula: Ama-Eseyi Amatheksti wokuthintana Iinhlahlubo zokuphela komnyaka Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 10 Umsebenzi 11 *Zomlomo: ukulungiselela- ukwethula isikhulumi/ukuthokoza Iinhlahlubo zokuphela komnyaka: Iphepha loku- 1: Ukufunda nokubukela Iphepha lesi- 2: Ukutlola Iphepha lesi -3: Zomlomo 42 | P a g e 3.5.2 IGREYIDI 11 Iiimvek e Ukulalela nokukhuluma Ukulalela ngokuzwisisa (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) Amatshwayo aqakathekileko wamatheksti kanye neengcenye zencwadi ukufaka zemitlolo Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 3 kanye 4 1 kanye 2 Isikhathi:I-iri- li-1 IGREYIDI 11 ITHEMU 1 Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho (yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Ikulumo-pikiswano • • • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: Evezako/ ecocako/ EPhikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 43 | P a g e Ukulalela ngokuzwisisa Ukufunda ngokuzwisisa: • (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa Ukurhumutjha amatheksti abonwako amaqhinga wokukhuluma tjhatjhalazi, isakhiwo kanye nendlela yokuzilungiselela Isifundo sezemitlolo 7 kanye 8 5 kanye 6 Isikhathi:I-iri- li-1 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa Ukutlolwa kwesirhunyezo 9 kanye 10 Isifundo sezemitlolo • • Isikhathi: Ama-iri ama-4 Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Amatheksti wokuthintana Umbiko/ukubuyekeza / i-athikili lephepha-ndaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: ikulumo /ikulumo-pendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: ikulumo/ /ikulumo-pendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 1 Umsebenzi 2 *zomlomo : ukulalela ** I-Eseyi: Ecocako / Ukufunda ngokuzwisisa EHlathululako / EPhikisanako Umsebenzi 3 **Ukutlola:Umtlolo wokuthintana Umsebenzi 4 Ukuhlola 1: Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi , kanye nokurhunyeza NANYANA Zemitlolo: Imibuzo emifitjhani / Imibuzo emide **Ukutlola: Khetha i-Eseyi eyodwa, nayinye itheksti yokuthintana ngokomnqopho wokuhlola okuhleliweko ekupheleni kwethemu. 44 | P a g e IGREYIDI 11 ITHEMU 2 Iiimveke Ukulalela nokukhuluma Ikulumopendulwano/ukuhlung a/ ingcoc/ ikulumiswano 11 kanye 12 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/Ikulumopendulwano/ukuhlunga • Isifundo sezemitlolo Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Isikhathi: ama-iri ama-4 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 13 kanye 14 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • Ukutlola isirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 1 x I-Eseyi: evezako / /emahlangothi mabili/ ephikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 45 | P a g e Ingcoco yephaneli • 15 kanye 16 • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukurhumutjha amatheksti abonwako (isib. Imikhangiso, amakhathuni neenthombe) • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Amatheksti wokuthintana umbiko/ukubuyekeza/ i-athikili lephepha-ndaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Iingcoco ezingakalungiselelwa/i kulumiswano 17 kanye 18 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u3.2 Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/ikulumo-pendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukutlhatlhabeja, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo Imithetho yelimi 19kany e 20 Isikhathi: ama-iri ama-4 Iinhlahlubo zesiquntu somnyaka Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 5 Umsebenzi 6 Iinhlahlubo zesiquntu somnyaka **zomlomo: Iphepha 1: ukufunda nokubukela Ikulumo Iphepha 2: ukutlola elungisweko/ikulumo engakalungiselelwa 46 | P a g e IGREYIDI 11 ITHEMU 3 Iiimvek e AMAKGHONO Ukulalela nokukhuluma Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula Imihlangano kanye nekambiso • Ukufunda ngokuzwisisa (ukusebenzisa amatheksti atloliweko nabonwako) • • Isifundo sezemitlolo Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho (yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano 21 kanye 22 • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi 23 kanye 24 Isikhathi: ama-iri ama-4 Ukudemba indaba begodu/kanye neenkondlo ezikhuthazako • Amatshwayo nemithetho • Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: evezako / /emahlangothi mabili/ ephikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 47 | P a g e Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 25 kanye 26 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama kanye nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Ukulalela ngokuzwisisa • (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) 1 x I-Eseyi: evezako /emahlangothi mabili/ ephikisanako • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 Isikhathi: I-iri- li-1 29 kanye 30 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Isikhathi:Ama-iri ama- 4 • 27 kanye 28 • Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlunga • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 48 | P a g e Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 7 Umsebenzi 8 zemitlolo: i-eseyi Zomlomo: ikulumo yezemitlolo elungiselelweko/ukufunda okungakalungiselelwa Umsebenzi 9 Isihlahlubo 2: Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi kanye nokurhunyeza NANYANA zemitlolo: imibuzo emifitjhani/nemibuzo emide Iiimvek e Ukulalela nokukhuluma Ukwethula isikhulumi/ukuthokoza 31 kanye 32 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula IGREYIDI 11 ITHEMU 4 Ukufunda nokubukela • Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ingcoco engakalungiselelwa/ik ulumiswano • 33 kanye 34 • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Ukutlola nokwethula 1 x I-Eseyi: evezako / /emahlangothi mabili/ ephikisanako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: Yobungani/ iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) Ikharikhyulamu nencwadi ekhambisana nayo/umlando kamufi/i-ajenda namaminidi womhlangano Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 49 | P a g e 35 kanye 36 Ikulumo – pikiswano/ingcoco yephaneli • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Umbiko/ukubuyekeza 37 kanye 38 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Ukulungiselela iinhlahlubo Ukufunda nokubukela: Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi Amatheksti wokuthintana Ikulumo/ikulumo-pendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, ukueditha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Ukulungiselela iinhlahlubo Ukutlola nokwethula i-eseyi amatheksti wokuthintana Ukurhunyeza Zemitlolo: Inovela/ubukghwari bomlomo Umdlalo Iinkondlo 39 kanye 40 Isikhathi: I-iri- li-1 Iinhlahlubo zokuphela komnyaka Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 10 *Zomlomo: ikulumo elungiselelweko/ukubuyekeza Umsebenzi 11 Iinhlahlubo zokuphela komnyaka: Iphepha 1: ukufunda nokubukela Iphepha 2: ukutlola Iphepha 3: zomlomo 50 | P a g e 3.5.3 IGREYIDI 12 IGREYIDI 12 ITHEMU 1 Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Ukulalela ngokuzwisisa Ukutlola nokwethula (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) Amatshwayo aqakathekileko wamatheksti Isifundo sezemitlolo: Isikhathi: I-iri- li-1 Isikhathi: ama-iri ama--4 Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho (yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano 1 kanye 2 Ukufunda nokubukela Iingcoco/ikulumiswano / umbiko /ukubuyekeza 3 kanye 4 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 • • Ukufunda ngokuzwisisa : Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u3.2 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: Ama-iri ama-4 Ukulalela ngokuzwisisa (umbiko, ukuhlaziya nokukhuthaza) 5 kanye 6 Isikhathi: I-iri li-1 • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: evezako /ecocako/ ephikisanako /emahlangothi mabili/ ehlathululako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana umbiko/ukubuyekeza/ i-athikili ephephandaba/i-athikili yemagazini Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 51 | P a g e Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 7 kanye 8 • • Amatshwayo nemithetho yetheksti ekhethiweko (amaqhinga wokukhuluma tjhatjhalazi, isakhiwo kanye nendlela yokuzilungiselela) Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Zomlomo: Ukulalela ngokuzwisisa Ukutlola: I-eseyi Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: evezako / ecocako/ ephikisanako /emahlangothi mabili/ ehlathululako • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Umsebenzi wokuhlolwa ohlelekileko Umsebenzi1 Umsebenzi 2 Amatheksti wokuthintana: Incwadi yangakomthetho yesibawo somsebenzi nanyana ikharikhyulamu vhitha /isibawo/ukunghonghoyila/ukuthokoza/(uk u-oda/ukhangisa) ikulumopendulwano/ukubuyekeza umbiko ukubuyekeza/ukubika(incwadi yobungani nanyana yokomthetho Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 9 kanye 10 Ukurhumutjha amatheksti abonwako Isib. Imikhangiso, amakhathuni, iinthombe Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Umsebenzi 3 Umsebenzi 4 Umsebenzi 5 Ukutlola: umtlolo wokuthintana Zomlomo: Ikulumo elungiselelweko/nenga kalungiselelwa Isihlahlubo 1: Isifundo sokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi kanye nesirhunyezo NOFANA Zemitlolo: Imibuzo emifitjhani/ i-eseyi yezemitlolo 52 | P a g e IGREYIDI 12 ITHEMU 2 Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Ikulumo-pendulwano/indlela yokuhlunga /amatshwayo Ukufunda nokubukela • 11 kanye 12 • • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo-pikiswano /iforamu / isiqhema /ingcoco yephaneli 13 kanye 14 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula Isikhathi: I-iri- li-1 Ukufunda ngokuzwisisa: Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: ama-iri ama-4 • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Ukutlola nokwethula Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlunga Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 1 x I-Eseyi: evezako / ecocako/ ephikisanako /emahlangothi mabili/ ehlathululako Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 53 | P a g e Iingcoco ezingakalungiselelwa/ikulumisw ano • Ukurhumutjha amatheksti abonwako (isib. Imikhangiso, amakhathuni neenthombe) • • • Isifundo sezemitlolo Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho Isikhathi:Ama-iri ama- 4 15 kanye 16 Isikhathi: I-iri- li-1 Ikulumo elungiselelweko/ engakalungiselelwa 19 kanye 20 17 kanye 18 • • Amatshwayo nemithetho Ukutlama, ukurhubhulula, ukuhlela nokwethula • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-amagama nokusetjenziswa kwelimi • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Isikhathi: I-iri- li-1 Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi • Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana Ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlungwa Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Iinhlahlubo zesiquntu somnyaka Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 6 Umsebenzi 7 i-eseyi yezomlomo Zomlomo: Ikulumo elungiselelweko/ikulumo engakalungiselelwa Umsebenzi 8 Iinhlahlubo zaphakathi komnyaka Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola 54 | P a g e IGREYIDI 12 ITHEMU 3 AMAKGHONO Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Ingcoco engakalungiselelwa/ikul umiswano Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula • Ukufunda ngokuzwisisa : Amaqhinga asebenzisa amatheksti atloliweko: qala u-3.2 Amatheksti wokuthintana umbiko/ukubuyekeza/ i-athikili ephepha-ndaba/i-athikili yemagazini • Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 Amatheksti wokuthintana: Ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlunga • 21 kanye 22 • • Amatshwayo nemithetho Ukusetjenziswa kwemithetho Isikhathi: Ama-iri ama-4 Isikhathi: I-iri- li-1 Ukwethula isikhulumi/amagama wokuthokoza • Ukufunda ngokuzwisisa: Ukurhumutjha amatheksti abonwako . • 23 kanye 24 Isifundo sezemitlolo • Amatshwayo nemithetho Ukusebenzisa imithetho Isikhathi: I-iri- li-1 • Isifundo sezemitlolo Isikhathi: ama-iri ama-4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 55 | P a g e Ukulinganisa kwezomlomo • Ukutlolwa kwesirhunyezo • Isifundo sezemitlolo 25 kanye 26 Isikhathi:Ama-iri ama- 4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 27 kanye 28 IGREYIDI 12 ITHEMU 3 Iiimvek Ukulalela nokukhuluma e Ukuhlungwa kwezomlo 29 kanye 30 Amatheksti wokuthintana: Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/ Iincwadi zokomthetho(yesibawo/ yokunghonghoyila/ yokubawa umsebenzi) incwadi yokomthetho neyobungani ephaphandabeni/ Ikharikhyulamu vithaye nencwadi ekhambisana nayo/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula Ukufunda ngokuzwisisa: Ukuthuthukisa ilwazi-amagama nokusetjenziswa kwelimi Amatheksti wokuthintana umbiko/ukubuyekeza/ i-athikili ephephandaba/i-athikili yemagazini • Isifundo sezemitlolo Isikhathi:ama-irir ama- 4 Indlela yokutlola • Ukuhlela, ukubuyelela umtlamo, uku-editha nokwethula. • Isakhiwo/ Amatshwayo wetheksti ekhethiweko. • Ukubunjwa komutjho • Ukutlolwa kwesigaba • Ukukhethwa kwamagama • Irejista,isitayela nephimbo • Imithetho yelimi Isikhathi: ama-iri ama-4 iinhlahlubo zokulinga Imisebenzi elungiselelweko yokuhlolwa Umsebenzi 10 Umsebenzi 11 Zomlomo: ikulumo **iinhlahlubo zokulingwa elungiselelwekoIphepha 1: Ukufunda nokubukela ukwethulwa Iphepha 2: Ukutlola kwesikhulumi/amagama wokuthokoza 56 | P a g e IGREYIDI 12 ITHEMU 4 Ukulalela nokukhuluma Ukufunda nokubukela Ukutlola nokwethula Ukulinganisa zomlomo Ukulungiselelwa kweenhlahlubo ngokusebenzisa ilwazi langaphambilini lelimi kanye namaphepha weenhlahlubo zemitlolo aphathelene: Ukulungiselela ihlahlubo ngokusebenzisa amaphepha weenhlahlubo ezidlulileko: 31 kanye 32 Iiimvek e 39 kanye 40 37 kanye 38 35 kanye 36 33 kanye 34 Ukulinganisa zomlomo Ukufunda Ukufunda ngokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi Ukurhunyeza Zemitlolo: Inovela/ubukghwari bomlomo Umdlalo Iinkondlo Ukulungiselelwa kweenhlahlubo ngokusebenzisa ilwazi langaphambilini lelimi kanye namaphepha weenhlahlubo zemitlolo aphathelene: Ukufunda Ukufunda ngokuzwisisa kanye nokusetjenziswa kwelimi Ukutlola Ama-Eseyi Amatheksti wokuthintana Ukulungiselela ihlahlubo ngokusebenzisa amaphepha weenhlahlubo ezidlulileko: Ukutlola Ama-Eseyi Amatheksti wokuthintana Ukurhunyeza Zemitlolo: Inovela/ubukghwari bomlomo Umdlalo Iinkondlo Iinhlahlubo ezivela ngaphandle kwesikolo Iinhlahlubo ezivela ngaphandle kwesikolo Iinhlahlubo ezivela ngaphandle kwesikolo Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Iphepha 3: Zomlomo 57 | P a g e ISIGABA 4 4.1 ISINGENISO Ukuhlola yikambiso eragela phambili etlanyiweko yokuqala, ukubuthelela kanye nokurhumutjha ilwazi elimayelana nokusebenza kwabafundi, ngokusebenzisa iindlela ezihlukeneko zokuhlola. Kufaka hlangana amagadango amane: ukuhloza kanye nokubuthelela ubufakazi bokuzuza, ukuhlola ubufakazobu: ukutlola phasi lokho okutholakeleko bese kusetjenziswa ilwazeli ukuzwisisa begodu nokusiza ekuthuthukiseni umfundi ukuze kwenziwe ngcono ikambiso yokufunda nokufundisa. Ukuhlola kufanele kwenziwe ngazo zombili iindlela kube ngokungakahleleki (Ukuhlola mayelana nokufunda) nangokuhlelekileko (Ukuhlola kokufunda). Kizo zombili iindawezi umbiko obuyako kufanele unikelwe abafundi ukwenza ngcono ilemuko lokufunda. Ukuhlola amakghono welimi kufanele kuhlanganiswe. Ukuhlola indima yesifundo sokuzwisisa kufanele kuhlanganiswe nokusetjenziswa kwelimi. Ukuhlolwa kokutlola kufanele kufake neenhloko ezikhuluma ngezinto ezenzeka ebujameni bawoke malanga. 4.2 UKUHLOLA OKUNGAKAHLELEKI NANYANA UKUHLOLWA KWANGAMALANGA Ukuhlola okumayelana nokufunda kunomnqopho wokuragela phambili ngokubuthelela ilwazi ngalokho umfundi akuzuzileko okungasetjenziswa ukwenza ngcono ukufunda kwabo. Ukuhlola okungakahleleki kutjheja iragelo phambili labafundi okwenziwa ngamalanga. Lokhu kwenziwa ngendlela yokutjheja, ukucocisana, ukutjengisa ngendlela ebonakalako, amakhomferensi wabafundi nabotitjhere, ukukhulumisana ngendlela engakahleleki ngetlasini, njll. Ukuhlola okungakahleleki kungaba lula njengokujama lokha nakufundwako ukutjheja abafundi nanyana ukucocisana nabafundi ngendlela ifundo eraga ngayo. Ukuhlola okungakahleleki kufanele kusetjenziselwe ukunikela abafundi umbiko obuyako ngalokho abakwenzileko nokutjengisa ukutlamela ukufunda, kodwana akutlhogeki bona kutlolwe phasi. Akukafaneli kubonwe njengento ehlukileko kunemisebenzi efundwako leyo efundwa ngetlasini. Abafundi nanyana abotitjhere bangatshwaya lemisebenzi ehlolwako. Ukuzihlola ngokwakho kanye nokuhlolwa mngani ngokumajadu kufaka hlangana abafundi ekuhloleni. Lokhu kuqakathekile ngombana kuvumela abafundi bafunde kikho begodu batjengise ngemiphumelabo. Imiphumela yemisebenzi yangamalanga ehlolwa ngendlela engakahleleki ayitlolwa phasi ngokuhlelekileko ngaphandle kwalokha nangabe utitjhere nakafisa ukwenza lokho. Imiphumela yemisebenzi ehlolwa ngamalanga ayitjhejwa nakukhutjhulwa abafundi kanye neenkambisweni zeentifikeyidi. 4.3 UKUHLOLA OKUHLELEKILEKO Yoke imisebenzi ehlolwako ebumba ihlelo elihlekileko lokuhlola mayelana nomnyaka ithathwa njengokuhlola okuhlelekileko. Imisebenzi yokuhlola okuhlelekileko iyatshwaywa bese itlolwa phasi ngutitjhere ngendlela ehlelekileko mayelana neragelo phambili kanye nomnqopho wesitifikeyidi. Yoke imisebenzi yokuhlola ehlelekileko kumele ihlolwe ngokomnqopho wokuyiqinisekisa begodu nokwenza isiqiniseko sokobana kutjhejwe amazinga afaneleko. Ukuhlola okuhlelekileko kunikela abotitjhere indlela ehlelekileko yokuhlola indlela ehle abafundi abaragela phambili ngayo kugreyidi begodu nesifundweni esithileko. Iimbonelo zokuhlola okuhlelekileko zifaka hlangana ukuhlola, iinhlahlubo, imisebenzi eyenziwako, amaphrojekthi, okwethulwa ngomlomo, ukutjengisa ukwenza njll. Imisebenzi yokuhlola okuhlelekileko ibumba ingcenye yeHlelo lokuHlola okuhlelekileko elithatha umnyaka woke kugreyidi ngayinye kanye nesifundo. Amathebula alandelako la anikela ngeendingo zokuhlola okuhlelekileko mayelana neLimi leKhaya: 58 | P a g e Ithebula 1: AmaGreyidi 10 - 11 Ukuhlola okuhlelekileko Phakathi komnyaka Iinhlahlubo zokuphela komnyaka 25% Ukuhlolwa okwenziwa esikolweni (SBA) – 25% 75% • 2 iinhlahlubo • 7 imisebenzi • 1 isihlahlubo(phakathi nomnyaka) Amaphepha weenHlahlubo zokuphela komnyaka 62,5% 12,5% Iinhlahlubo ezitlolwako Iphepha 1 (Ama-iri ama-3) – Ukufunda nokubukela Iphepha 2 (Ama-iri ama-3 ) - Ukutlola Imisebenzi ehlolwa ngokomlomo: Iphepha 3 Ukukhuluma Ukulalela Imisebenzi yomlomo eyenziwa phakathi komnyaka ibumba ukuhlola okwenziwa ngaphandle ekupheleni komnyaka. Ithebula 2: IGreyidi 12 Ukuhlola okuhlelekileko Phakathi komnyaka Iinhlahlubo zokuphela komnyaka 25% Ukuhlolwa okwenziwa esikolweni (SBA) – 25% 75% • 1 Isihlahlubo • 7 Imisebenzi • 2 Iinhlahlubo (phakathi komnyaka kanye nokulingelela) Amaphepha weenHlahlubo zokuphela komnyaka 62,5% Iinhlahlubo ezitlolwako Iphepha 1 (Ama-iri ama-3) – Ukufunda nokubukela Iphepha 2 (Ama-iri ama-3 ) - Ukutlola 12,5% Imisebenzi ehlolwa ngokomlomo: Iphepha 3 Ukukhuluma Ukulalela Imisebenzi yomlomo eyenziwa phakathi komnyaka ibumba ukuhlola okwenziwa ngaphandle ekupheleni komnyaka. Iindlela zokuhlola ezisetjenziswako kufanele zikhambisane nomnyaka ofaneleko kanye nezinga lokuthuthuka okufaneleko. Ukutlanywa kwemisebenzi le kufanele kufake okumunyethweko esifundweni begodu kufake hlangana imisebenzi ehlukileko etlanyelwe ukuzuza iminqopho yesifundo. Ukuhlola okuhlelekileko kufanele kutjheje amazinga ahlukeneko wokuzwisisa namakghono wabafundi njengombana avezwe ngenzasi: 59 | P a g e Ithebula 3 Amazinga wokuzwisisa Zemitlolo (Izinga 1) Umsebenzi Imibuzo eqalene nelwazi elivezwe kuhle kutheksti. • Ukutjho izinto/abantu/ama-elemende… • Ukuveza amaphuzu/iinzathu/amaphuzu/imibono … • Ukuqala iinzathu/ abantu / abanobangela … • Ukurhemisa amaphuzu/amabizo/iinzathu … • Ukuhlathulula indawo/umuntu/umlingisi .. • Ukucoca ngesehlakalo/isahluko/ilemuko … Ukuhlelwa ngobutjha (Izinga 2) Imibuzo efuna ukutsengwa, ukubuthelelwa nanyana ukuhlola ilwazi elifaneleko elivezwe kutheksti. • Ukurhunyeza amaphuzu aqakathekileko/imibono/okuhle/okumbi … • Ukubuthelela ama-elemende/amafektha avamikelo … •Veza ukufana /imahluko … • Nikela isirhunyezo salokhu … Iinqunto (Izinga 3) Imibuzo etlhoga bona umfundi azibandakanye kuhle ngelwazi elivezwe kutheksti ngokwelemuko lakhe. • Ukuhlathulula umbono oqakathekileko … • Ukumadanisa imibono/imikghwa/nendlela yokwenza … • Uyini umnqopho womtloli (nanyana womlingisi) / umukghwa/ ukusekela/ isizathu … •Hlathulula unobangela/umphumela … • Isenzo/umukghwa/isiphakamiso sivezani ngomcoci/ngomtloli/ ngomlingisi … • Isingathekiso/isifaniso/umfanekiso ukuthinta njani ukuzwisisa kwakho … • Ucabanga bona umphumela/isithintela (njll) wesenzo/ubujamo uzakuba yini … Imibuzo le iqalene nokuhlulela okumayelana nobungako nefuneko. Lokhu kufaka hlangana ukuhlulela okumayelana nokwamambala, ukufaneleka, amaphuzu nemibono, ukuba semthethweni, isizathu nokubeka iinzathu, nezinto ezifana nokurhalela kanye nokwamukelwa kweenqunto kanye nezenzo ngokwemikghwa. • Ingabe ucabanga bona lokho okwenzekileko kuyinto ehle/yamambala/ekghonekako …? •Ingabe ipikiswano yomtloli isemthethweni/ihlelekile/inesiphetho … • Coca/Tshwaya ngelihlo elibukhali ngesenzo/ihloso/imikghwa/iimphakamiso/okuhlongozwako … • Ingabe uyavumelana nombono/isitatimende/okutjhejwako/ihlathululo •Ngowakho umbono, ingabe umtloli/umcoci/umlingisi ufanele ukuphakamisa/ ukusekela bona … (Sekela ipendulwakho/nikela iinzathu zependulwakho.) • Ingabe indlela yokuziphatha komlingisi/imikghwa/ izenzo ziyavumeleka nanyana ziyamukeleka kuwe? Nikela isizathu sependulwakho. • Imikghwa/izenzo/ iinhloso zomlingisi…zitjengisa ini ngomlingisi ebujameni bemikghwa mazombe? • Ngokuhlabako coca/phawula ngobungako bokwahlulela okwenziwe kutheksti Ukuhlola (Izinga 4) Ukuthokozela (Izinga 5) Amaphesende womsebenzi Amazinga 1 kanye 2: 40% Izinga 3: 40% Amazinga 4 kanye 5: 20% umbono Imibuzo le kuhloswe bona ihlole amandla wengqondo nobukghwari betheksti kumfundi. Itjheja ukuziphendulela ngokokuthatheka kubujamo, ukuqala abalingisi nanyana izehlakalo, nokuphendulwa elimini elisetjenziswa mtloli (okufana nokukhetha amagama kanye neenthombe-ngqondo). • Coca ngependulwakho kutheksti/isehlakalo/ubujamo/irarano/ umraro… • Ingabe uyazwelana nomlingisi? Ngisphi isenzo/ isiqunto ogade ungasithatha nangabe bewusebujameni obufana nalobo? • Coca/tshwaya ngendlela umtloli asebenzisa ngayo ilimi … • Coca ngokuphumelela komtloli ngokwesitayela/isingeniso/ isiphetho/ iinthombengqondo/ iingathekiso/ ukusetjenziswa kwamaqhinga wekondlo/ iinsetjenziswa zemitlolo … 60 | P a g e 4.4 IHLELO LOKUHLOLA Ihlelo lokuHlola litlanyelwe ukunabisa imisebenzi yokuhlola okuhlelekileko kizo zoke iimfundo esikolweni kuthemu yokana. 4.4.1 Amathebula alandelako akunikela isithombe seendingo zeHlelo lokuHlola kuthemu ngayinye mayelana namaLimi weKhaya: Ithebula 4.1: AmaGreyidi 10 - 11 IHlelo lokuHlola SBA qobe yithemu Ithemu 4: Ithemu 3: Ithemu 1: Ithemu 2: 1 Isihlahlubo 1 Isihlahlubo Isihlahlubo esitlolwako 1 Umsebenzi sangaphakathi esitlolwako + + sokuphela komnyaka + 3 Imisebenzi 1 Isihlahlubo saphakathi sifaka 2 Imisbenzi nomnyaka Amaphepha ama-2 : Sifaka: Iphepha 1: : Ukufunda Amaphepha ama-2: nokubukela Iphepha 1: Ukufunda Iphepha 2: Ukutlola nokubukela + Iphepha 2: Ukutlola Iphepha 3: Zomlomo: + 1 Umsebenzi Amamaksi wethemu (Amathemu 1 – 4): • Ithemu ngayinye , ihlanganisa amamaksi njengombana anjalo kanye namanani woke bese itjhugululela kumaphesende mayelana namamaksi wethemu. Amamaksi wokudlulisela phambili: • Hlanganisa amamaksi anjengombana anjalo kanye namanani woke mayelana nokuhlola umsebenzi ukusukela kuthemu yoku-1 ukuya kuthemu yesi-4 bese utjhugululela kumaphesende ama-25% • Tjhugulula Iphepha 1 libe maphesende ama- 32,5%, • Tjhugulula Iphepha 2 libe maphesende ama -30%, • Tjhugulula amamaksi wezomlomo (Iphepha 3) libe maphesende ali- 12,5% 61 | P a g e Ithebula 4.2: AmaGreyidi 10-11 IHlelo lokuHlola Ithemu 1 Umsebenzi 1 Umsebenzi 2 Umsebenzi 3 Umsebenzi 4 Isihlahlubo2: Ukufunda *Zomlomo: Ukufunda **Ukutlola:I-eseyi **Ukutlola : Amatheksti ngokuzwisisa ngokuzwisisa esilalelwako eyingcoco / wokuthintana: Iincwadi nokusetjenziswa kwelimi ehlathululako/ zobungani nezomthetho begodu nesirhunyezo ephikisako (Gr. 10) (isibawo/ isinghonghoyilo/ isibawo / ibhizinisi) incwadi NANYANA Zemitlolo : Imibuzo Ukutlola: I-eseyi eveza yomthetho nengasiyo emifitjhani/ i-eseyi okuthileko / ecocako / yomthetho eya yezemitlolo ephikisako kumaphephandaba/ ikharikhyulamu vithayi (Gr. 11) nencwadi eba mkhambisani/ umlando kamufi/ i-ajenda namaminidi womhlangano/ i-athikili yephephandaba l/ i-athikili yemagazini/ ikulumo/ikulumopendulwano ukuhlunga Ithemu 2 Umsebenzi 5 Umsebenzi 6 **Zomlomo: Iinhlahlubo zaphakathi komnyaka Ikulumo elungiselelweko nengakalungiselelwa Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Umsebenzi 7 Zomtlolo: Imibuzo emide Ithemu 3 Umsebenzi 8 Umsebenzi 9 * Zomlomo: Isihlahlubo2: Ukufunda ngokuzwisisa, nokusetjenziswa Ikulumo elungiselelweko kwelimi begodu nesirhunyezo NANYANA nengakalungiselelwa Zemitlolo : Imibuzo emifitjhani/ imibuzo emide Ithemu 4 Umsebenzi 10 *Zomlomo Ikulumo elungiselelweko – Ukwethula isikhulumi/ ukuthokoza (Gr. 10) Zomlomo: Ikulumo elungiselelweko – Umbiko/ Ukuhlola (Gr. 11) Umsebenzi 11 Iinhlahlubo zokuphela komnyaka: Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Iphepha 3: Zomlomo 62 | P a g e Ithebula 4.3: IGreyidi 12 Ithemu 1: Isihlahlubo esitlolwako + 4 Imisebenzi IHlelo lokuHlola SBA qobe yithemu Ithemu 2: 2 Imisebenzi 1 Isihlahlubo saphakathi nomnyaka Sifaka: Amaphepha ama-2: Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Ithemu 3: 1 Isifundo sokulingelela sifaka Amaphepha ama-2: Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2 Ukutlola NANYANA Isihlahlubo esitlolwako + 1 Umsebenzi Iinhlahlubo zangaphandle Ithemu 4: 1 Isihlahlubo sangaphandle sifaka Amaphepha ama-2: Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2 Ukutlola + Iphepha 3: Zomlomo: Amamaksi wethemu (Amathemu 1 – 3): • Ithemu ngayinye, bala amamaksi wamambala kanye namanani woke bese uwatjhugululela kumaphesende % mayelana namamaksi wethemu . Amamaksi we-SBA: • Hlanganisa amamaksi anjengombana anjalo kanye namanani woke mayelana nokuhlola umsebenzi ukusukela kuthemu yoku-1 ukuya kuthemu yesi-4 bese utjhugululela kumaphesende ama-25% Isihlahlubo sangaphandle • Tjhugulula Iphepha 1 libe maphesende ama- 32,5%, • Tjhugulula Iphepha 2 libe maphesende ama -30%, • Tjhugulula amamaksi wezomlomo (Iphepha 3) libe maphesende ali- 12,5% 63 | P a g e Ithebula 4.4: IGreyidi 12 IHlelo lokuHlola Ithemu 1 Umsebenzi1 Umsebenzi 2 Umsebenzi 3 Umsebenzi 4 *Zomlomo: Ukufunda ngokuzwisisa esilalelwako **Ukutlola:I-eseyi eyingcoco / ehlathululako/ ephikisako (Gr. 10) **Ukutlola : Amatheksti wokuthintana: Iincwadi zobungani nezomthetho (isibawo/ isinghonghoyilo/ isibawo / ibhizinisi) incwadi yomthetho nengasiyo yomthetho eya kumaphephandaba/ ikharikhyulamu vithayi nencwadi eba mkhambisani/ umlando kamufi/ iajenda namaminidi womhlangano/ iathikili yephephandaba l/ iathikili yemagazini/ ikulumo/ukuhlunga Ithemu 2 Zomlomo: Ikulumo Isihlahlubo 1: elungiselelweko Ukufunda nengakalungiselelwa ngokuzwisisa nokusetjenziswa kwelimi begodu nesirhunyezo NANYANA Zemitlolo : Imibuzo emifitjhani/ emideo Ukutlola: I-eseyi ehlathululako / eveza okuthileko / ephikisako (Gr. 11) Umsebenzi 6 I-eseyi yezemitlolo Umsebenzi 7 ** Zomlomo: Ikulumo elungiselelweko nengakalungiselelwa Umsebenzi 9 Zomlomo Ikulumo elungiselelweko – Ukwethula isikhulumi/ Ukuthokoza Umsebenzi 5 Umsebenzi 8 Iinhlahlubo zaphakathi komnyaka Iphepha 1: Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Ithemu 3 Umsebenzi 10 **Iinhlahlubo zokulinga Iphepha 1Ukufunda nokubukela Iphepha 2: Ukutlola Tjheja: Isihlahlubo eHlelweni lokuHlola akukafaneli kwenziwe ngeenhlahlubo ezinengi ezincani. Isihlahlubo ngasinye kufanele sifake umsebenzi omnengi wokumunyethweko begodu kufanele sithathe amaminidi ama-45 ukuya kumaminidi ama-60 bese sitjengisa amazinga welwazi ahlukeneko njengombana ahlelelwe amaphepha weenhlahlubo 64 | P a g e 4.4.2 Iinhlahlubo Ukubumbeka kwamaphepha weenhlahlubo iphepha loku-1 kanye nelesi- 2 TJHEJA: Ukutlola ngokuhlukanisa kufaka hlangana amalimi alandelako: i-Afrikaans, i-English, iSepedi, iSesotho, iSetswana, iTshivenda kanye neXitsonga. Ukutlola ngokuhlanganisa kufaka hlangana amalimi alandelako: IsiNdebele, IsiXhosa, IsiZulu kanye neSiswati. IPHEPHA ISIGABA AMAMAKSI ISIKHATHI A: Ukufunda ngokuzwisisa nokusetjenziswa kwelimi 40 130 Ama-iri ama3 (Kungasetjenziswa amatheksti ahlukeneko kufakwe hlangana AmaGreyidi amatheksti abonwako nangabonwako) 10 ukuya ku12 • Izakhiwo zelimi (amagama nemitjho)kufanele zihlolwe ngokobujamo • Ilemuko lelimi ngelihlo elihlabako. • Abafundi kufanele baqale begodu bahlathulule amandla wamaqhinga afana nokusetjenziswa kwemihlobo yefonti nobukhulu, iinhloko kanye namathayitlela njll. 10 B: Isirhunyezo: Ukutlola ngokuhlukanisa (IGreyidi 10: 70 – 80 amagama, IGreyidi 11: 80 -90 amagama, IGreyidi 12: 80-90 amagama) Ukutlola ngokuhlanganisa (IGreyidi 10:60 – 70 amagama, IGreyidi 11: 70-80 amagama, IGreyidi 12: 70-80 amagama) –.Indima akukafaneli iphume kutheksti yesifundo sokuzwisisa 1. Ukufunda nokuBukela Ubude betheksti: AmaGreyidi Inani lamagama 10 amagama pheze ama- 220 11 amagama pheze ama-250 12 amagama pheze ama- 270 C. Zemitlolo C1: Ikondlo - Ebonwako (imibuzo emifitjhani / imibuzo emide ebuya eenkondlweni ezine ezibonwako zimbili zazo okufanele ziphendulwe) nengabonwako (imibuzo emifitjhani) (ebonwako= 20; engabonwako = 10) Ubude bemihlobo yemibuzo ema-eseyi nanyana emide: AmaGreyidi 10 30 Inani lamagama 90 – 140 amagama 11 140 – 190 amagama 12 190 – 240 amagama 65 | P a g e Hlola lokhu okulandelako ku-eseyi yekondlo: • Okumunyethweko (Ukuhlathulula isihloko, ipikiswano engeneleleko, ukuhlela nokuzwisiswa kwekondlo ) (60%) • Ilimi (Isakhiwo, ukulandelana kuhle nokwethula, ilimi, iphimbo kanye nesitayela) (40%) C2: Inovela/ ubukghwari bomlomo- Umbuzo omude nanyana umbuzo omfitjhani Hlola lokhu okulandelako ku-eseyi: 25 • Okumunyethweko (Ukuhlathulula isihloko, ipikiswano engeneleleko, ukuhlela nokuzwisiswa kwekondlo ) (60%) • Ilimi (Isakhiwo, ukulandelana kuhle nokwethula, ilimi, iphimbo kanye nesitayela) (40%) C3: Umdlalo - Umbuzo omude nanyana umbuzo omfitjhani • YELELA: Abafundi kufanele baphendule umbuzo OWODWA OYI-ESEYI kanye nombuzo OWODWA OMFITJHANI kungaba kusigaba C2 nanyana kusigaba C3. Ubude be-eseyi: AmaGreyidi Inani lamagama 25 10 240 – 290 amagama 11 290 – 340 amagama 12 340 – 390 amagama Hlola lokhu okulandelako ku-eseyi: • Okumunyethweko (Ukuhlathulula isihloko, ipikiswano engeneleleko, ukuhlela nokuzwisiswa kwetheksti ) (60%) • Ilimi (Isakhiwo, ukulandelana kuhle nokwethula, ilimi, iphimbo kanye nesitayela) (40%) 2. Ukutlola IPHEPHA ISIGABA A: I-eseyi– i-eseyi eyodwa ecocako / ehlathululako / enemibono ephikisako / eveza okuthileko / etjhugulukako Ubude be-eseyi: AmaGreyidi Inani lamagama AMAMAKSI 60 120 ISIKHATHI Ama-iri ama3 10 240 – 290 amagama 11 290 – 340 amagama 12 340 – 390 amagama 66 | P a g e Hlola lokhu okulandelako: • Okumunyethweko nokutlama (60%) • Ilimi, isitayela& noku-editha30%) • Isakhiwo (10%) B: Amatheksti amabili – Amatheksti wokuthintana: Incwadi yobungani/yomthetho (yesibawo/yesinghonghoyilo/yokukufaka isibawo/yebhizinisi/yokuthokoza/yokuthokozisa/yezwelo) iincwadi ezisemthethweni nezingasisemthethweni eziya ephephandabeni /ikharikhyulamu vithayi kanye nencwadi emkhambisani/ umlando kamufi/i-ajenda kanye namaminidi womhlangano/ umbiko/ i-athikili yephephandaba/ i-athikili kamagazini/ ikulumo/ikulumopendulwano/ukuhlunga Ubude betheksti: AmaGreyidi Ukutlola Ukutlola ngokuhlanganisa ngokuhlukanisa 10 - 12 180 – 200 amagama – okumunyethweko kwaphela 60 (2 X 30) 100 – 120 amagama – okumunyethweko kwaphela Hlola lokhu okulandelako: • Okumunyethweko, ukutlama nokuhlela (60%) • Ilimi,isitayela noku-editha (40%) Okumunyethweko okumele kwenziwe Ukuhlola kutjheja okumunyethweko njengombana kutlolwe kilomtlolo. Ngesimanga seragelo phambili ngokwemiqondo yokumunyethweko kiwo woke amaGreyidi, okumunyethweko namakghono ukusukela kuGreyidi 10 ukuya ku-12 kuzakuhlolwa emaphepheni weenhlahlubo zangaphandle ekupheleni kweGreyidi 12. Ukuhlola imiSebenzi yezoMlomo: Iphepha 3 Imisebenzi yomlomo ehlolwako eyenziwa phakathi komnyaka ibumba ukuhlolwa kokupheleni komnyaka kwangaphandle mayelana neGreyidi 12.ibumba amamaksi ama-50 walayo ama-300 ekuhlolweni kwangaphandle kokuphela komnyaka. Imininingwana ezeleko mayelana nemisebenzi yezomlomo elawulwa phakathi komnyaka ingendlela elandelako: imiSebenzi yezoMlomo Iphepha 3 IMINININGWANA Zomlomo zizakusedwa ngaphakathi zihlolwe ngaphakathi bese zilinganiswe ngaphandle. • Ukukhuluma: Ikulumo elungiselelweko Hlola: Amakghono wokwenza irhubhululo, ukutlama nokuhlela okumunyethweko, iphimbo, ukukhuluma kanye namakghono wokwethula, ilemuko lokuhlaba ukusetjenziswa kwelimi, ikhetho, ukutlama, neensetjenziswa ezilalelwako. • Ikulumo engakalungiselelwa Hlola: ukutlama nokuhlela okumunyethweko, iphimbo, ukukhuluma kanye namakghono wokwethula, ilemuko lokuhlaba ukusetjenziswa kwelimi, AMAMAKSI 20 50 2X10 15 67 | P a g e • Ukulalela Hlola:Ukulalela ngendlela ehlabako mayelana nesifundo sokuzwisisa, ilwazi kanye nokuhlola 15 15 68 | P a g e 4.5 UKUTLOLA PHASI/UKUREKHODA NOKUBIKA Ukurekhoda yikambiso lapha utitjhere atlola phasi khona amazinga wokusebenza komfundi ekuhloleni umsebenzi othileko. Kutjengisa iragelo phambili lomfundi mayelana nokuzuza ilwazi njengombana kuquntwe ngakhona kumThethomgomo wesiTatimende seKharikhyulamu kanye nokuHlola. Amarekhodi wokusebenza komfundi kufanele anikele ubufakazi beragelo phambili lemiqondo hlangana negreyidi nokulungela kwakhe ukuragela phambili nanyana ukudluliselwa kugreyidi elandelako. Ukurekhodwa kokusebenza komfundi kufanele kusetjenziswe ukuqinisekisa iragelo phambili elenziwa botitjhere nabafundi ekambisweni yokufunda kanye nokufundisa. Ukubika yikambiso yokukhulumisana ngokusebenza komfundi kubafundi, kubabelethi, esikolweni kanye nabanye abahlanganyeli. Ukusebenza komfundi kungabikwa ngeendlela ezinengi. Lokhu kufaka hlangana amakarada wemibiko, imihlangano yababelethi, amalanga wokuvakatjhela iinkolo, amakhonferensi wabafundi nabotitjhere, imitato, iincwadi, iincwadi zetlasi nanyana zesikolo, njll. Abotitjhere kiwo woke amagreyidi babika ngamaphesende kuneemfundo. Amazinga ahlukeneko wokuzuza kanye namazinga wamaphesende akhambisana nawo atjengisiwe kilethebula engenzasi. AMAKHOWUDU NAMAPHESENDE WOKUREKHODA NOKUBIKA IKHOWUDU YAMANANI UKUHLATHULULWA KWEKGHONO 7 6 5 4 3 2 1 Uphumelele kuhle tle Uphumelele ngendlela ethokozisako Uphumelele ngamandla Uphumelele ngokwaneleko Uphumelele ngokulingeneko Uphumelele ngendlela ephasi Akakaphumeleli AMAPHESENDE 80 – 100 70 – 79 60 – 69 50 – 59 40 – 49 30 – 39 0 - 29 Abotitjhere bazakutlola phasi amamaksi wamambala kunomsebenzi ngokusebenzisa itjhidi lokurekhoda nanyana lokutlolela, kanye nombiko wamaphesende ohlukako eemfundweni ezisemakaradeni wombiko womfundi. 4.6 UKULINGANISA UKUHLOLA Ukulinganisa kutjho ikambiso eqinisekisa bona ukuhlola umsebenzi kwenziwa ngendlela efaneleko, esemthethweni nethembekileko. Ukulinganisa kufanele kwenziwe emazingeni wesikolweni , kudistrki, kusiyingi kuphrovinsi kanye nezingeni lelizwe loke. Iindlela zokwenza zokullinganisa ezipheleleko nezifaneleko kufanele zibe khona mayelana nokuqinisekiswa kwakho koke ukuhlola iimfundo. Faka hlangana iindingo zesifundo zokulinganisa okungilokhu: 4.6.1 Ukuhlola okuhlelekileko (SBA) • Iinhlahlubo zamaGreyidi 10 ne-11 zihlolwa ngaphakathi esikolweni. Umyelelisi wesifundo kufanele alinganise isampula yemisebenzi le lokha nakavakatjhele isikolo ukobana aqale abe aqinisekise izinga lemisebenzi kanye nokulinganiswa okwenziwe sikolo. . 69 | P a g e • Iinhlahlubo zeGreyidi 12 kanye nokuhlola kufanele kulinganiswe ezingeni lephrovinsi. Ikambiso le izakulawulwa mnyango wezefundo wephrovinsi. • Abayelelisi beemfundo kufanele linganise isampula yeenhlahlubo kanye namaphepha weenhlahlubo ngaphambi kobana atlolwe bafundi ukuqinisekisa amazinga bese bayelelisa botitjhere ngendlela yokusedwa kwemisebenzi le. 4.6.2 Ukuhlola imisebenzi yezemlomo • KuGreyidi 10 no- 11: umsebenzi ngamunye womlomo okufanele usetjenziswe njengengcenye yeHlelo lokuHlola kufanele uthunyelwe kuhloko yamalimi ulinganiswe ngaphambi kobana abafundi batlole umsebenzi loyo. Abotitjhere bahlola umsebenzi womlomo kuGreyidi 10 naku-11. Umyelelisi wesifundo kufanele alinganise isampula yemisebenzi le lokha nakavakatjhele isikolo ukobana aqale abe aqinisekise izinga lemisebenzi kanye nokulinganisa okwenziwe ngaphakathi sikolo. • KuGreyidi 12: Imisebenzi yomlomo kufanele isedwe esikolweni, ihlolwe ngaphakathi esikolweni begodu ihlolwe ilinganiswe nangaphandle. Umsebenzi ngamunye womlomo okufanele usetjenziswe njengengcenye yeHlelo lokuHlola kufanele uthunyelwe kuhloko yamalimi ukobana ulinganiswe ngaphambi kobana abafundi batlole umsebenzi loyo. Ihloko yesifundo kufanele ihlole isampula yemisebenzi le yomlomo lokha nakavakatjhele isikolo ukobana iqale ibe iqinisekise izinga lemisebenzi kanye nokulinganiswa okwenziwe ngaphakathi sikolo. Isampula yabafundi esikolweni ngasinye kufanele ilinganiswe ukufakazela amazinga womsebenzi womlomo owenziweko. 4.6.1 UkuHlola okuHlelekileko (SBA) 4.6.2 UkuHlola imisebenzi eyenziwako(PAT) Faka hlangana iindingo zesifundo esithileko nakukghonakalako Akukho iintjengiso namathempleyidi wokubika amayelana ne-PAT okumele afakwe 4.7 OKUVAMILEKO Umtlolo lo kufanele ufundwe ngokukhambisana nalokhu: 4.7.1 4.7.2 [IKambiso yokuHlola yeliZwe loke, iNational Protocol of Assessment] Imihlahlandlela yeenhlahlubo ezithileko zesifundo njengombana simunyethwe emtlameni wetlhatlha lomgomo: Umgomo weliZwe loke ophathelene nehlelo kanye neendingo zokuthuthukiswa kwesiTatimende seKharikhyulamu yeliZwe loke, kumaGreyidi R-12 70 | P a g e IGLOZARI I-akhronimi/ibizo-sirhunyezwa- ligama elibizekako,elakhiwa ngamaledere wokuthoma wegama (isb. FET= Further Education and Training) ilimi lokungezelela- (Qala ilimi lekhaya)- ngelinye ilimi elifundwa mfundi ngaphandle kwelimi lakhe lekhaya Ubulimi-nengi bokungezelela: Umuntu lokha nakafunda ilimi( nanyana amalimi) ukungezelela elimini lakhe lekhaya. Lelilimi alithathi indawo yelimi lekhaya kodwana lifundwa kanye kanye nelimi lekhaya. Ehlelweni lobulimi-nengi, ilimi lekhaya liyaqinisekiswa ngesikhathi lelo lokungezelela lithathwa njengelinye lesibili elisekelako (isib.woke amalimi wokungezelelwa, kufakwe hlangana ilimi lokuFunda nokuFundisa nawo afundiswa kunye nelimi lekhaya kodwana akalijamiseleli). thanda ubuhle – 1 kukarwa bubuhle belimi nokuthanda igugu lelimi emitlolweni 2. mumuntu onemizwa yokuthanda ubuhle belimi. Ubuhle bubuhle obutholakala ekghonweni lomsebenzi. Omunye angakhuluma ngobuhle bomsebenzi, nanyana ahlolisise ngobuhle Ifana-tjhada- kubuyabuyelela itjhada elifanako, ivamisa itjhada elingukamisa nanyana elingungwaqa. Ukubuyelela kungabonakala ekuthomeni emagameni alandelanako nanyana ngaphakathi kwamagama ukungahlathululeki kuhle- ukuhlathulula okubili okwenzeke ekusetjenzisweni kwegama nawulisebenzisa ungakatjheji, ukungahlathululeki kuhle kutjhugulula umqondo( isib. Ubaba uthi ingahlatjwa ikomo emhlophe) i-analoji - 1.ukuthola okufanako ezintweni ezibonwa njengezihlukileko. 2. ukuthola okufanako ezintweni ezibonakala njengezihlukileko , indlela yokuhlathulula nanyana yokutjengisa okuthileko, kodwana ingasi ubufakazi. Umuntu kufanele atjheje i-analoji emamala .Kufanele kube nokukhambisana kuhle phakathi kwento ehlathululwako kanye nemininingwana ye-analoji. ukuveza umlingisi- ukucoca ngezehlakalo ezincani nanyana ukukhuluma ngezehlakalo ngomnqopho wokuthula umbiko, ukujabulisa, nanyana ukuveza umlingisi abopopayi- maqhinga wokusebenzisa umlandelande weenthombe ukwakha isithombe-ngqondo somnyakazo nanyana sepilo irhobho-ndaba/ibohlololo – kungazaliseki kwesiphetho egade silindelwe, sekunalokho indaba yehliswe sisehlakalo nje esingatjho litho namkha esilihlaya eliseqadi bunqopha- indlela yokuveza imibono emibili nanyana ehlukileko elinganako(isib. Ukuzonda khulu, ngebelo elincani) igama eliphikisako- ligama elitjho ihlathululo engafaniko neyelinye igama ngelimi elifanako (isib.’thaba’ kanye ‘notlhuwa’) ngokufaneleko- nangabe ilimi lifanele lelo limi lifanelekile ngokuya kwetheksti lapho lisetjenzliswe khona(isib. Ukuthi nilale kuhle kuzakukhambelana nesikhathi sokulala kodwana ukuthi kusile kungakhambelana nokuphuma kwelanga) ukuhlola- ikambiso eragela phambili ngeendlela ezinengi ezihlukileko ehlelekileko yokubuthelela ilwazi elimayelana nekghono lomfundi 71 | P a g e Ukubuyelela abokamisa- 1. ukubuyelela khulukhulu kwabokamisa emagameni amabili nanyana emagameni amanengi isib.”Khalakatjha” 2. ukwengeza- itjhada labokamisa akunafuneko bonyana linembe: ukubuyelela kungakha umlandelande wetjhada labokamisa endaweni ethileko abamukelilwazi – 1. mumuntu nanyana abantu abalalelako, abafundako, nanyana ababukela amatheksti ngomnqopho wokuthola ilwazi (Isib. abalaleli behlelo lomrhatjhi iindaba) 2. ukwengeza- khulukhulu, bamukeli-lwazi abakhambela imidlalo yeengoma nanyana umdlalo itheksti ephathekako- itheksti enomsebenzi obonakalako begodu ayingabazeki( isib. Imagazini namaphephandaba, ama-athikili, agadangiswe emirhatjhweni nakumabonwakude, imikhangiso, amabhrotjha wokuvakatjha, iindlela zakarhulumende, iimbonelo zeencwadi eziliqiniso) ubuhlangothi – kuthatha enye into namkha umbono ngendlela yokukhethulula nanyana ukuthanda elinye ihlangothi nanyana umuntu kunomunye okwenza kube budisi ukobana kuhlolwe kuhle. 2. ukwengeza. Emdlalweni weenkotlelo, “isikhuni” siba budisi ngakwelinye ihlangothi bese senze ukobana sijikele ngehlangothinelo okudosako- ngokuncani nanyana mbikwana otlolwe ngehla nanyana ngezasi ku-athikili, isithombe, njll. ikhathuni- 1. ukuveza komlingisi ngendlela yokukhulisa amakghono wakhe nanyana ukuvela kwakhe. 2. ukwengeza- ukudweba ikhathuni ephepheni kwenzela ukurhwala nanyana ukuphula amatshwayo womlingisi unobangela (qala umphumela) - lokho okubangela bona kube nokwenzekako nanyana ubujamo amaqhinga wesinema – iinsetjenziswa esisetjenziswako nakwakhiwa ifilimu (isib. Ukubumbeka, umkhanyo, umhlobo wokutjhuda) hlathulula- ukwenza ihlathululo izwakale kuhle kumfundi Umutjhwana- beka endaweni efaneleko. “indoda eyabe yembethe irhembe ebovu yabaleka”. Umutjho oyihloko ngothi,”Indoda yabaleka”. Amagama athi, ‘yabe yembethe irhembe ebovu ‘ mumutjho oyamileko’. Angeze wakghona ukuzijamela uwodwa, nalokha isenzo siphelele. Imitjhwana eyamileko ithoma ngeenhlanganiso(begodu, nanyana)nanyana nesabizwana senani (ngubani, yiphi). Isihlanganiso sihlanganisa umutjhwana nenye ingcenye yomutjho oyihloko. “Indoda eyembethe irhembhe ebovu yabaleka”. Kilomutjho “ukwembatha irhembe ebovu” akusiwo umutjhwana nanyana ibinzana lamagama. Isenzo asikapheleli (kulicezwana) isitlhori/isiqongo – Lizinga eliphezulu kunawo woke (lokugcina) lesehlakalo endabeni. Lelizinga liqakatheke khulu.Sisehlakalo esizidlula zoke izehlakalo ngokuqakatheka okuthusako/okukarisako nanyana okwenzekako endabeni Ukukhambelana – 1. itjhebiswano elizwakalako elingabonakaliko elihlanganisa imibono ibumbane bese yenza bona indima nanyana indinyana ibumbane 2. Ukungezelela: kungafaka nehlelo elaneleko ukuletha ihlathululo, nanyana ukuhlela imitjho ngokulandelana. Ihlelo elinomraro lingenza isitatimende bona singakhambisani. ukukhambisana –ukuhlangana nangabe imitjho, iindima ngokuhlanganiswa neenhlanganiso, izabizwana kanye nebuyelelo kuhle ngokufana ukuhlanganisa – kuhlanganisa imibono evela emithonjeni ehlukahlukeneko wakhe umbono munye ozwakalako wemibono embalwa 72 | P a g e ikholokhyalizimu (qala isirhumutjha) – ilimi eliba ngelekulumo engaziwa ngabanye nanyana elingakajayeleki kodwana elingasetjenziswa elimini elihlelekileko madanisako/-khulisako – mazinga wokumadanisa nokukhulisa (njengeemphawulo neembaluli u “omkhulu”,omkhudlwana” ,“omkhulu khulu” madanisa- (qala okungakhambisaniko) –ukuhlola indlela izinto ezifana ngayo Irarano- Kukulwa nanyana kuphikisana okuvela hlangana nabalingisi bodwa nanyana kwabalingisi nobujamo obuthileko bezinto. Irarano lingavela ekuqhulaneni kwemicabango yomlingisi ayedwa. isihlanganiso – ligama elisetjenziselwa ukuhlanganisa imitjhwana emibili, amagama , ibinzana kanye nemitjho Isihlanganisi- ligama elisetjenziselwa ukuhlanganisa imitjhwana emibili, amagama, ibinzana nanyana imitjho Ihlathululo enqophileko(qala ihlathululo ebhamba) – kokubili ukuhlangana okuhle nokumbi igama elikubuthako ngokukusebenzisa okudlula ihlathululo ebhamba (esisekelo) ubujamo– itheksti ngaso soke isikhathi iyasetjenziswa bese ikhiqizwa ngokobujamo; ubujamo bufaka hlangana ubujamo obunabileko kanye nobumsinya kufakwe hlangana izinto ezifana nehlalakuhle, isiko kanye nesendlalelo sepolotiki, ithemu lingatjho godu lokho okwenzeke ngaphambilini nanyana okulandela igama nanyana itheksti begodu kuqakathekile ehlathululweni yalo okumumethweko – ngilokho okungaphakathi komtlolo amatshwayo wobujamo – Amatshwayo wobujamo kusebenzisa amagama akhambisana negama elingaziwako ukunikela ihlathululo. Iqhingeli lokufunda lingafundiswa kanye nelwazi-magama. ukumadanisa (qala indlela yokusetjenziswa kwelimi – ukutsengwa nanyana ukuhlolwa kwendlela ihlathululo ebunjwa ngayo ngokuzwisisa amandla wetjhebiswano ngaphakathi nahlangana namalimi; kunikela umfundi amandla ukobana abalekele ukudlelezelwa begodu asebenzise ilimi ngendlela efaneleko (qala ukumadanisa) – ukuqala indlela izinto ezihlukana ngayo imithetho yelimi – iindlela kanye nemithetho efaneleko yokusebenzisa ilimi . eminye imithetho isiza ukudlulisa ihlathululo (isib. Imithetho yehlelo, amagabhadlhela); eminye isiza ekwethuleni lokho okumunyethweko (isib. Okumunyethweko, isithombe esivamileko, iinhloko, ilwazi elingezeleleko elitlolwa phasi, amatjhadi , iinhloko, amarhelo, iinthombe, i-indeksi); begodu eminye itjengisa iphetheni yelimi ebe esele litlanyiwe (isib. Ukulotjhisa, ukukhuluma kancazana) ukuhlola okuragela phambili- kufaka hlangana imisebenzi ehlolwako eyenziwa umnyaka woke ikulumo-pikiswano – kukulumo-pikiswano,iinqhema ezimbili ziphalisana ngokwazo. Umnqopho kutjhugulula ijaji nabamukelilwazi ukobana umbonwabo ngesihloko abaphiwe sona uzwakala kuhle begodu ungofaneleko kunaloyo wesinye isiqhema. 73 | P a g e Ihlathululo ebhamba (qala godu ihlathululo engakanqophi) – yihlathululo yegama njengombana linjalo Igama elisuselwe kwelinye – igama elisuselwe kwelinye nanyana emrabhini, esikhathini esinengi lakhiwa ngokufaka isithomo nanyana isilungelelo isib. ‘umuntu’ ususelwa esiqwini ‘-ntu’) Ilimi lesigodi – indlela yelimi elisetjenziswa mphakathi othileko; lihluke khulu kunezinye iindlela zelimi elifana nalo ngokwamagama, ukwakheka begodu/kanye nokuphimiswa kwamagama itshimo lomdlalo – lenzeka lokha abamukelilwazi/ ababukeli /abafundi/ bazi izinto ezinengi ngobujamo kanye nemiphumela yazo kunabalingisi ababandakanyekako; kwenza bona ukutjhuba komoya kurhagale, ukuthaba kanye nokuzibandakanya kwabamukelilwazi isakhiwo somdlalo – 1. Indlela ekhethekileko yesitayela semitlolo imidlalo etloleke ngayo 2. ukuhleleka namatshwayo welimi emdlalweni. kwesakhiwo,iinkundla,iinqephu, abadlali nakukghonakalako Ukufika esiphethweni ; ukusebenzisa okutloliweko nanyana iinthombe-ngqondo ukubona lokho okungakavezwa bunqopha nakafundako. Uku-editha –ikambiso yokwenza itlhatlha nanyana ukwenza ngobutjha itlhatlha yetheksti, kufakwe hlangana ukulungiswa kwemitjhapho yelimi, iimphumuzi nemitjhapho yokutloleka kwamagama nokuhlola ukutlola ukobana imibono ikhambelane begodu nesakhiwo esikhambelanako; kunrhatjhi, uku-editha kufaka hlangana ukwakha, ukukhetha nokutlama amatheksti umphumela(qala godu unobangela) –umphumela nanyana isiphetho sesenzo nanyana ubujamo isithintela/umphumela – ngokwenza into ethileko ithinteke ngokhunye okwenzekako/umphumela wesehlakalo esithileko ilimi elithinta imizwa – ilimi elivusa imizwa ebukhali ihlonipho– ukuveza ngendlela elula nanyana engazwakaliko ejanyiselelwa ngomcabango nanyana ngegama elizwakala lilumela nanyana libunqopha okubonakalako (ukungakhambisani nokungabonakali)- ihlathululo etjhatjhalazi nanyana evezwe bunqopha ukuhlola kwangaphandle – kuhlolwa okwenzeka ngaphandle kwesikolo nanyana etlasini hlola : bumba imibono, thatha iinqunto, kanye nokuthuthukisa imibono ekufundeni isithombe-ngqondo – magama akha imifanekiso engqondweni (Isib: isifaniso, isingathekiso ukwenzasamuntu) Ukutjhelela – 1. igama libuya ekugelezeni komlambo begodu liphakamisa ukukhambisana nokuhlangana okunikela ilimi ikhwalithi yokuba nemvelo, ukusetjenziswa lula nokulirhumutjha lula 2. Ukungeza. Nendlela ehle yokulawula ihlelo (mhlamunye ingasi indlela ehle yehlelo). ubukhulu/umhlobo weledere – bungako bobukhulu beledere elitloliweko nanyana umhlobo wamaledere asetjenziselwa ukutlola (Isib.i-12pt kukhompyutha nanyana i- Times New Roman (umhlobo wamaledere asetjenziswako) ubukhulu/umhlobo weledere – bungako bobukhulu beledere elitlolweko nanyana umhlobo wamaledere asetenziselwa ukutlola (Isib.i-12pt kukhompyutha nanyana i- Times New Roman (umhlobo wamaledere asetjenziswako) 74 | P a g e ingaphambili (okungafani nengemva) – ngokusetjenziswa njengombana kusitjho, kutjho ukubekwa kwento phakathi nanyana eqadi kwefreyimu ngaphambili, kusetjenziswe ngokufanekisa , kutjho ukugandelela nanyana ukutjheja into eyodwa ukudlula enye iforamu ukukhuluma ngesiqhema nanyana iforamu yekulumo-pikiswano ingasetjenziselwa ukuphalisana nezinye iinkolo, nanyana ngetlasini ngokuhlukanisa abafundi ngeenqhema ezine, isiqhema ngasinye sizakukhuluma ngehlangothi elihlukileko lesihloko. Ijaji lizakuthatha isiqunto ngesiqhema esithumbileko. ijenre – imihlobo nanyana imikhakha leyo amatheksti enziwa abe ziinqhema , isib. Inovela, umdlalo, iinkondlo, incwadi yangokomthetho kanye nencwadi yobungani. ukukhuluma ngezitho zomzimba– umsikinyeko wobuso nehlathululo(isib. Ukuvuma ngehloko) nanyana womzimba okhambisana amagrafu – imikhiqizo ebonwako nobukghwari obuthekhnikhali (isib. ukudweba, nokutlama) iLimi leKhaya/lokuBelethwa – lilimi umfundi alifunda kumbelethi ombelethako. Lilimi lokumunywa ekungelakamma obeletha umfundi, isikhathi esinengi. Lilimi umntwana alifunda ekhaya. Lilimi afunda ngalo ukucabanga nokuthintana nabanye abomafana-peledwa– igama elinetjhada elifanako kanye nokupeledwa okufanako nelinye kodwana libe nehlathululo ehlukileko(isib. Ibizo Ithanga ‘umgade’ ithanga ‘igoji’’) umabizwa-fana –igama elibizeka ngokufana nelinye kodwana lipeledeka ngokuhluka linehlathululo ehlukileko (isib. Ibizo tlhaga, tlarha’’) begodu irhwala – ukuthuthukisa ngamabomu (isib. Ukuhlathulula into ngendlela yokobana ibe yikulu kunalokho engikho kwamambala: ‘wangipha intabakazi yokudla.’) isithombe – isithombe nanyana okhunye okusitjengiso okubonwako okungakanqophi (kunalokho okunqophileko ) – into enqophileko nanyana ephakanyisiweko kutheksti kodwana kungavezwa bunqopha okungakanqophi(kunalokho okutjho ihlathululo ebunqopha) – ihlathululo ephakanyiswa yitheksti kodwana engavezwa bunqopha Ukufaka hlangana – ikambiso yokobana ifundo kufanele itholwe ngibo boke abafundi kungakhathaleki bona banaziphi iintayela zokufunda, ivelaphi kanye namakghono ngokupheleleko- ikolelo yokobana ifundo kufuze itholakale kibo boke abafundi ngaphandle kwetjhejo lefundo, ingemuva kanye nokukghona kwabo ukuthatha isiqunto- kuthola ihlathululo ngalokho okuvezweko bese ukuthatha isiqunto ngakho koke ukuthoma- kuthoma(isib. Kuthoma ikulumiswano) i-inuwendo– into engasimnandi ethintwako kunokobana ivezwe tjhatjhalazi ukuhlunga – umsebenzi wokubuthelela ilwazi nanyana ukucoca kwabantu, kuqaliswe emnqopheni okhethekileko. Ihluka lizwi– 1.iphetheni yokuba phezulu kwelizwi nanyana itjhuni yokukhuluma etjengisa izakhiwo zehlelo ezifana nemitjho nanyana imitjhwana 2. Ukungezelela. Begodu lihlukanisa phakathi kwesitatimende kanye nemibuzo bese iveza imizwa nanyana imikghwa yesikhulumi 75 | P a g e irhwala – yikulumo ethuwelelisako ehlathulula into ngendlela eyenza ibe yikulu kunalokho engikho (Isib. “Wangiphakela intaba yomratha ”) ijagoni – yikulumo namkha amathemu asetjenziswa emsebenzini/ebujameni obuthileko (Isib. Abasebenzisa ikhomphyutha bakhuluma “ngestifi”, “i-RAM”, “ikhondlwana”, nokhunye) imahluko yelimi- imahluko yelimi itholakala lokha amatjhuguluko amancani ngokwelwazi-magama, isakhiwo begodu/nanyana ukuphimisa okwenziweko; kungehluka ngokweendawo nanyana ngokweenarha amalitheresi –imihlobo ehlukeneko yelitheresi (isib. Okubonakalako, igrafu, ikhomphyutha, isirhatjhi, amasiko nehlalakuhle) ilitheresi (qala amalitheresi ) – ikghono lokukhambisa nokusebenzisa ilwazi mayelana neminqopho ehlukahlukeneko kanye nobujamo begodu nokutlolela iminqopho ehlukeneko; ikghono lokurhumutjha amatheksti , kuvumele umuntu ukobana azwisise iphasi lakhe. Ikghono lokufunda nokutlola. ihlathululo ebhamba (ingasi ukufanekisa) – ihlathululo etjhatjhalazi, ihlathululo ebunqopha khulukhulu engatjengiswa ngamandla wamagama imalaphrophizimu/ukuhlanakela ngephoso – kuphambanisa nokuraranisa amagama ngomnqopho wokufuna ukubukwa ngendlela yokobana lamagama nanyana apheze aphimiseke ngokufana kodwana ahluke ngokwaneleko ukobana angahlekisa ngesimanga sokobana angakafaneli ilimi elidlelezelako – ilimi elinqophe ekutholeni inzuzo ngendlela engakafaneli nanyana ngokudlelezela abanye , isib. Imikhangiso, ukukhuluma ngokuthengiswako iinkulumo zepolotiki amagama aziinhlathululi zelimi – ilimi elisetjenziselwa ukukhuluma ngezemitlolo kanye nelimi kanye namathemu wehlelo ; kufaka hlangana itheminoloji efana ‘nobujamo’, ‘isitayela’, ‘isakhiwo’ kanye ‘nekulumo-pendulwano’ isingathekiso – kuhlathulula okhunye ngokusebenzisa okhunye okunamatshwayo afanako (Isib. Ifundo silodlhelo esinqophe epumelelweni) umebhe-mqondo – mgwalo wamagama neenthombe ezihlanganiswe ngemida, ukuze zinikele ummongondaba nanyana isihloko indlela – indlela, indlela nanyana isenzo lapha into ethileko yethulwa khona; indlela yokuthintana (isib. Indlela yokutlola, indlela yokukhuluma nanyana yomlomo, indlela yokubonakalako (okufaka hlangana iindlela zamagrafu ezifana namatjhadi); ilwazi lingatjhugululwa ukusuka kwenye indlela uye kwenye (isib. Ukutjhugulula igrafu uyenze indima) indlela yobujamo– ukuzwa nanyana ukuthatheka kumatheksti atlolwako; kutjengisa umuzwa nanyana ukwakheka kwengqondo yabalingisi; itjho godu nomuzwa okhiqizwe matheksti abukelwako ,alalelwako kanye neweendlela ezahlukeneko zokuthintana iinsetjenziswa ezivangileko– ihlanganisela yemihlobo yezinto ezingafaka hlangana amatheksti atloliweko, amamethiriyali abukelwako, itjhada, ividiyo njll. ingcoco– okukhulunywako nanyana ngokokukhambisana , nanyana indaba okutloliweko okumayelana nezehlakalo ezihlangeneko ilizwi lomcoci /lomdembi – lilizwi lomuntu ococa indaba (isib. Kungahlukaniswa phakathi komuntu wokuthoma odembako- “Mina” oba mlingisi esikhathini esinengi endabeni, nanyana umuntu wesithathu odembako lapha umdembi abiza abalingisi njengokuthi ‘lo’ nanyana ‘bona’. isenzukuthi – kusebenzisa amagama ukwakha imidumo eyenziwa ngilokho okhuluma ngakho (Isib.uwe wathu bhu) 76 | P a g e i-okzimoroni – ihlanganisela yamagama aneenhlathululo eziphikisanako, asetjenziswa ngabomu mayelana nomphumela esikhathini esinengi obunjwa ngokusebenzisa isiphawulo ukuqinisekisa ibizo elinehlathululo ephikisako (isib. Ifihlo epepenene) ukucoca ngeenqhema - kubunjwa iinqhema bese kucocwa ngesihloko ,kuphendulwa imibuzo bese kwenziwa imisebenzi ipharadoksi –isitatimende esiziphikisako nanyana esiqaleka singakhambisani nokuliqiniso, sibhaqe ngemva kokutjhayisana okungaphezulu, kukhona okuzwakalako nanyana okusizathu umtjhwana obuyelelwako –isitatimende esikhulunyiweko godu sombono nanyana ngetheksti umuntu oyibeka ngawakhe amagama Ipharonimi- igama elisuselwe egameni langaphandle ukwenza-samuntu – zizinto ezingaphiliko zinikelwa amatshwayo wabantu abaphilako (Isib. Kufa ngiyakwesaba amazinywakho neenzipho zakho) isakhiwo/isizinda – yindlela eveza indawo, umraro nabalingisi emtlolweni wamanovela, amadrama. Siveza ukulamana kwezehlakalo, iphetheni yetjhebiswano hlangana kwezehlakalo nokurarana umbono – yindlela indaba icocwa ngayo - umbono womtloli ngiwo oquntako bonyana ofundako uzakuvezelwa njani abalingisi, izehlakalo nendawo izindlekelo – ukungabekezeli nanyana ukwehlulela kwangaphambili okwenziwa emntwini ngamunye, isiqhema, umbono nanyana unobangela ukuphakama kwephimbo- ukubekwa nokwethulwa kokuba phezulu , ukuzwakala, kanye nokuhlukana kwamaphimbo nawukhuluma nabamukelilwazi idlalo-magama – kudlala ngamagama afanako anganamlandu”) nanyana afana ngomdumo (iisb. “unomlandu iridandensi – kusetjenziswa kwamagama nemitjhwana engatlhogekiko irejista–)ukusetjenziswa kwamagama ahlukahlukeneko, isitayela, ihlelo, ukuphakama kwelizwi kanye nephimbo mayelana nobujamo obuhlukeneko nanyana ubujamo (isib. Imitlolo yangokomthetho/ehlelekileko itlolwa kurejista esemthethweni bese iincwadi zobungani esikhathini esinengi zitlolwa kurejista engakahleleki). umbiko - (olungiselelweko kanye nongakalungiselelwa) Ukunikela umbiko obuyako wobujamo obuthileko, isib. ingozi ukufunda ngokubuyelela - :Ukufunda ngokubuyelela liqhinga lokufunda elinikela umfundi elinye ithuba lokwenza bona itheksti enesitjhijilo izwakale. ukubuyelela:- Ukubuyelela liqhinga lokufunda lapha ofundako azakutjho godu into , arhunyeze, nanyana arhunyeze ihlathululo yendima nanyana yesahluko, kungaba ngomlomo nanyana ngendlela yokuyitlola. amaqhinga wekulumo- amaqhinga afana nokuphumula kanye nokubuyelela asetjenziswa kuhle sikhulumi nakakhulumako. Amaqhinga angaba ngatjhugululako umbuzo-ziphendule – mbuzo obuzelwa ukugandelela,hayi ukuthola ipendulo (Isib. Uyazi bonyana unetjhudu elingangani? ) ivumelwano-amagama nanyana imida yekondlo ephetha ngetjhada elifanako ukufaka hlangana abokamisa 77 | P a g e igido – yiphetheni yamatjhada ebuyelelwako emagameni ukuze inikele igido elimnandi nawuwaphimisako itshimo – kukutjho nanyana ukutlola usebenzise ikulumo ephambene nalokho umuntu akutjhoko ngomnqopho wokukhubekisa nanyana ukuhlekisa ngomunye(Isib.Siyathaba bonyana sikubekele ukudla ngombana uyikosi) isathaya – mathebeti aziveza nanyana ahlola umukghwa omumbi ukusikena – kukhambisa amehlo emtlolweni ngehloso yokufumana ilwazi elithile (Isib. ukuqala irherho leenomboro zomrhala , ukuqala isikhathi sokufika nanyana sokusuka kwesitimela) isifaniso – kumadanisa into ethileko nenye ( Isib. njenge-, njenga-, kwe-) ukuskima – kufunda umtlolo msinya (Isib. Ukuqala iinhloko zeendaba ephephandabeni) isirhumutjha – lilimi elingasilo langokomthetho (elingakamukelwa) elivame ukusetjenziswa siqhema esithileko (Isib. “gcwala” “ngimnandi”,“nginje” ukudlelezela – umthetho onzinzileko (esikhathini esinengi kuyadlelezela) ombono ngendima umuntu othileko alindelwe bona ayidlale amqhinga- indlela evulekileko yekambiso nanyana indlela yokusetjenziswa ekuraruleni umraro ukugandelela(egameni nanyana emtjhweni)-ukuveza amandla ehlavini legama nanyana igama emtjhweni isitayela– Indlela ehlukileko nekhethekileko umtloli ahlela ngayo amagama ukuze azuze imiphumela ethileko. Isitayela kuhlekuhle sihlanganisa umbono okufanele uvezwe kumtloli ngamunye. Amahlelo la afaka hlangana ikhetho lamagama lomuntu ngamunye kanye neendaba ezinjalo ezifana nobude kanye nesakhiwo somutjho, iphimbo, kanye nokusetjenziswa kwetshimo. isakhiwana – isehlakalo esingaphasi esingakhambisani nesakhiwo esiqakathekileko somdlalo nanyana inovela amatshwayo- litshwayo elijamela enye into nanyana ejamela into ethileko amagama atjho okufanako (ingasi aphikisanako) – igama elinehlathululo efanako nanyana epheze ifane kunelinye igama ngelimi elifanako. Amagama atjho okufanako esiNdebeleni esikhathini esinengi aba nendlela akhambisana ngayo. ukuhlanganisa – ukuhlanganiswa kwemibono ebuya emithonjeni ehlukahlukeneko; isirhunyezo esitjhatjhalazi semibono ehlanganisiweko itheksti- sitatimende nanyana isakhiwo emtlolweni, ekulumeni nanyana ikulumo ebonwako ummongo-ndaba –umbono ophakathi nanyana imibono kutheksti; itheksti ingaba nemmongo-ndaba embalwa begodu lokhu angeze kwabonakala nanyana kwaba tjhatjhalazi . iphimbo –ikhwalithi yelizwi elethula imilayezo eyenza umuntu athatheke ekulumeni. Ethekstini etloliweko, lizuzwa ngamagama akhuluma ngemikghwa yomtloli. Efilimini iphimbo lingakhiwa ngokombhino nanyana ngemiphumela ebukelwako amatheksti okuthintana – ziintlhanywa zemisebenzi eziphathelene nokuthintana phakathi kwabantu (Isib.incwadi, amaminidi womhlangano, imibiko, amafeksi) 78 | P a g e imithetho yokudlhegana – mithetho esekela ukutjhidelana kweenkulumo zabantu (Isib. ukuvumela ukuvezwa kwemibono yabanye, ukubuyelela umbono ngomnqopho wokuhlathulula, ukungenelela ngomnqopho wokubuyisela ikulumo endleleni efaneleko, ukubawa ihlathululo) isitatimende esingakapheleli-ukuveza okuthileko okuhlukileko nokuveza iqiniso nanyana amaphuzu apheleleko wokugandelela, ngendlela yehlaya ivebhosithi– ilimi elisebenzisa amagama amanengi kunalawo afunekako amatheksti abukelwako – mtlolo wananyana yini oyibukela ngamehlo. Kungaba sithombe, ifilimu nanyana itshwayo elitjengisa okuthileko ilizwi – ubuwena bomtloli: ukobana umtloli ngubani; lokha nakufundwako nanyana nakubukelwako umuntu uba nokukghona ukubona umtloli kanye nalokho akuhlosileko. Qala ilizwi lomdembi. ihlaya- okungalindeleki, ngokurhabileko kanye nokuhlangana kwemibono ehlekisako ikghono lokusebenzisa amagama- amaqhinga asetjenziswako nakufundwa amagama(isib. Ukungenelela emalungeni nanyana ukutjheja ihlathululo yesithomo nanyana isilungelelo) 79 | P a g e ISINGEZELELO Izakhi nemithetho yelimi (itjhadi lokutjengisa) Izakhi zelimi Imihlobo namaphetheni ahlukeneko Iinkhekhe zamagama Isithomo, imirabhu neenlungelelo Ibizo Amabizo-bujamo Amabizo-mbala Amabizo alula Amabizo ajayekileko Amabizo ahlangahlangeneko Amabizo abuthelelweko okungabalekiko Amabizo-mbala Amabizo-senzo isenzo nomenziwa ubulili ubunengi iinciphiso iinkhuliso ama-athikili amabizo asuselwa kwezinye iinkhekhe/ iingcezu zekulumo Izabizwana Ukusaragela phambili Umutjhwana osibaluli Izabizwana zokukhomba Ubunikazi Isabizwana sokuzenza Izenzo kanye neendlela Iinkhathi zesenzo Sanje Esidlulileko -Esisanda kudlula -Esadlula kade Esizako isibanjalo Iimpambosi Iindlela zesenzo: • Eyamileko • Ekatelelako • Yamandla • Esabizo • Yobujamo Iimphawulo Izandiso umkhumbulo sesikhathi sobujamo sendawo Imihlobo yemibuzo Amaphriphozishini/Izakhi Ubujamo obuvumako Ubujamo obuphikako kanye neendlela zesenzo Ngamabinzana ahlukahlukeneko wezenzo isikinyeko 80 | P a g e zikandaweni Imitjhwana nemitjho IMIHLOBO YEENGABA NEENHLANGANISO Isenzukuthi Iimbabazo Ukuthuthukiswa kwelwazimagama nelimi elizele iimfengqo Amatshwayo Isipelinghi indawo isikhathi Imitjho epandepande, imitjho ehlangahlangeneko, imitjhwana yeembaluli ikulumo enqophileko nengakanqophi imitjhwana yesibaluli imitjhwana yebizo imitjho epandepande imitjho ehlangahlangeneko ilandelano lamagama elifaneleko isivumelwano ukuphika Ilandelano: kokuthoma,kwesibili, kwesithathu, ngaphambi, ngemuva, nini, until,ekugcineni, okulandelako, ngokudlulileko Ihlathululo/Unobangela nemiphumela: ngombana, ngebanga lalokho,lokha njll. Ikambiso: kokuthoma, kwesibili, kwesithathu Ukumadanisa.okufanako, okuhlukeneko, ncani kune, khulu kune Ilandelano lokuqakatheka: ngasosoke isikhathi, ekugcineni Iingaba zokuzikhethela: ngokubona kwami, ikolelo, umqondo, ukuzwisisa, ngicabanga bonyana, ngithemba bona njll Iingaba zokuhlukanisa: injenge, ingahlukaniswa nge.., wela ngaphasi kwe, Isigaba sokuhlola: kuhle/kumbi, lungile/ngakalungi, qakathekile/ngakaqakatheki Isigaba sokuphetha: ukuphetha, ukurhunyeza, kafitjhani, njengombana nibona. Isib. Bhudlu!, phara! Isib. Bababe! Afeke! Amagama amqondofana Amagama amqondohluka Amapharonimi Amagama aneenhlathululo ezinengi lilinye(Amapholisemi) Abomafana-peleda Abomabizwafane Igama elilodwa esikhundleni sebinzana Iimfengqo (isifaniso,isingathekiso ukwenza-samuntu, i-okzimoroni, imethonimi, izenzukuthi, irhwala, ukuziphikisa, itshimo, irhobho-ndaba, itshwayo, isihlonipho, umqondo-silanduli, iokzimoroni, isigejo-kulumo, ipuni, isitatimende esinenyazo, isinedotjhi) izaga/izitjho amagama abolekiweko, amagama afakiweko, amagama amatjha (igama elitjha elisetjenziswa nehlathululo etja) kanye nevelaphi yamagama Ihayifeni/ udwi ikholoni i-aphostrofi/ uzitjhana Abodzubhula iimbayana ukutjhiywa kwebinzana lamagama Amaphethini wesipelinghi Imithetho yesipelinghi iinrhunyezo ama-akhronimi 81 | P a g e
© Copyright 2025 Paperzz